AA.BB. a hagi CC. DD. a, EE. FF. a ja GG. HH. a vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
Kostja I osas 1350 eurot Kostja II osas 1350 eurot Kostja III osas 900 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AA.BB. (isikukood XXX); e-post:XXX Kostja I CC. DD. (isikukood XXX) Kostja II EE. FF. (isikukood XXX) Kostja III GG. HH. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja II. JJ. XXX
Asja läbivaatamine
(isikukood XXX);
8. jaanuar 2021 eelistungil, edasi kirjalikus menetluses
3.Muuta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna XX.XX.XXXX. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning välja mõista alates 1. detsembrist 2020 AA.BB. alt CC. DD. a ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus kuni CC. DD. a täisealiseks saamiseni.
4.Muuta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna XX.XX.XXXX. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning välja mõista alates 1. detsembrist 2020 AA.BB. alt EE. FF. a ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus kuni EE. FF. a täisealiseks saamiseni.
5.Muuta Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX. a määruses tsiviilasjas nr XXX kindlaksmääratud elatise suurust ning välja mõista alates 1. jaanuarist 2021 AA.BB. alt GG. HH. a ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus kuni GG. HH. a täisealiseks saamiseni.
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatise suurusega.
2-20-17769
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.AA.BB. esitas 1. detsembril 2020 hagi CC. DD. a, EE. FF. a ja GG. HH. a vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja märgib, et ta on taganud lastele elamispinna, maksnud neile ka piisavalt elatist ning teinud muid kulutusi lastele nende heaolu nimel, kuid ise selle kõige kõrval kannatab ta puudust ning oli sunnitud lahkuma oma elukohast laste ema nõudel. Hageja sooviks lastega kohtuda, kuid laste ema ei võimalda seda. Hageja soovib elatise tagasiulatuva osa kustutamist ja vähendamist tulevikus 100 eurot lapse kohta püsiva puuduva töövõimetuse ja töökaotuse tõttu.
2.Kohus jättis 8. detsembril 2020 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et täitedokumendiga elatise vähendamise eelduseks on see, et asjaolud, mis mõjutasid elatise suuruse kokku leppimist või kindlaks määramist on oluliselt muutunud. Teisisõnu tuleb hagejal esile tuua, mis on need asjaolud, mis on oluliselt muutunud, et kohus saaks võtta seisukoha GG. HH. a suhtes elatise vähendamiseks. GG. HH. a kasuks on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt elatise kokkuleppe kohta kohtulahend jõustunud XX.XX.XXXX. Kohus juhib tähelepanu, et need asjaolud GG. HH. a elatise vähendamise osas peavad olema tekkinud pärast XX.XX.XXXX. Ka selgitab kohus, et elatise vähendamist saab taotleda üksnes alates hagi esitamisest mitte tagasiulatuvalt.
3.Hageja esitas täienduse hagiavaldusele 11. detsembril 2020. Hageja selgitas, et tema olukord oli algusest peale kriitiline. Ta tasus vahepeal suure osa elatisvõlast ja jooksvat elatist, sest ta käis vaatamata püsivale töövõimetusele välismaal tööl. Pärast seda on aga tekkinud uued ja hullemad püsivad tervisekahjustused. Kuna hageja on XXX, siis ei saanud ta põlvevigastuse tõttu oma tööd normaalselt jätkata. Pool aastat oli ta seetõttu haiguslehel. Lisaks põdes ta pärast seda koroonat, mistõttu ei olnud terve kuu teenistust vaid üksnes kulud. Hagejalt nõutakse küll elatist, kuid seda ei arvestata, et ta on taganud lastele kodu ning peale selle annab lastele taskuraha 20 eurot kuus. Laste ema nõuab vaid raha ja viskas hageja alusetult välja hageja kodust ega lase tal seda kasutada. Elatise nõudmine on pigem kättemaks ja kius. Arvesse peaks ka võtma seda, et riigipoolsed peretoetused laekuvad samuti lapse emale. Hageja märgib, et ta on võlgades ja elatisvõlajääk on kerkinud taas 5000 euroni. 2(7)
2-20-17769
Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 8. jaanuaril 2021 poolte ärakuulamise eesmärgiga sõlmida kohtumenetluses kompromiss. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus võttis 15. jaanuaril 2021 hagiavalduse menetlusse. Kostjate vastus hagiavaldusele
5.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et oluliselt ei ole muutunud hageja poolt kostjatele tehtavate maksete suurust mõjutavad asjaolud. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX. a kohtumääruse tegemise järgselt (pärast asja arutamise lõppemist) ei ole muutunud hageja tervislik seisund ega hageja varanduslik seisund, sh sissetulekud. Hageja on kohtu 8. jaanuari 2021. a ärakuulamise protokolli kohaselt andnud ütlused, mis ei kinnita alust elatise suuruse muutmiseks, so vähendamiseks. Hagejal oli eelnimetatud kohtumenetluse lõppemise ajal samaväärselt töövõimetus (määratud 3. aastaks ja kehtib kuni XX.XX.XXXX). Hageja töötas XXX 1,5 aastat, seega püsiva töövõimetusega hageja, võimeline töötama töiste sissetulekute saamiseks ja lastele elatise tasumiseks, so laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja kinnitab seejuures suurtes summades sissetuleku saamist oma kohustuste täitmiseks (kohtutäiturile maksnud 7500 eurot, kui töötas XXX, sh üle 15 000 euro elatise tasumist). Hageja väidab sissetuleku saamist töövõimetuspensionist 330 eurot kuus, kuid samas kinnitab asjaolu, et teeb praegusel ajal juhutöid ja teeb tööd lisaks (juurde teenimist), so saab mitteametlikke sissetulekuid. 5.1 Hageja eitab õiguspäraselt asjaolu, et elatise võla peaks tasuma oma vara arvelt. Hageja kinnitas 8. jaanuari 2021 ärakuulamise protokolli kohaselt faktilist asjaolu, et tema varandusliku seisundi moodustab kinnistu 1⁄4 osa aadressil XXX ja 1⁄4 kinnistust on ühisomandis kostjate ema II. JJ. aga, mis tagab pangalaenu. Hagejal on võimalik lastele kohtulahendiga kindlaksmääratud elatist tasuda oma vara arvelt, kuid hageja ei nõustu talle kuuluva vara (1/4 osa XXX kinnistust) arvel ja XXX kinnistu ühisvarasse kuuluva 1⁄4 osa ühisvara jagamise ettepanekuga, et kostjatele elatise kohustust täita, so oma vara arvel. 5.2 Kostjate ema kinnitab asjaolu, et tal on kavatsus lahkuda koos lastega elamast aadressil XXX, millega arvestades on võimalik hagejal laste ülalpidamiskohustust oma vara arvel täita, so müües kinnistu kaasomandi ja ühisomandi osa (kostjate ema sellega nõustub), kusjuures müügist laekuva summa arvel on võimalik tasuda pangalaen, tasuda ühisomandi osa hüvitis kostjate emale ja elatise võlgnevus ning hagejal leida endale uus elukoht. Hageja on kostjale kinnitanud kinnistu aadressil XXX 1⁄2 osa (hageja kaasomand pluss ühisomand) hinnaks 100 000 eurot. Kuigi hagejal on kohustus lapsi ülal pidada, ei tee ta endast olenevat, sealjuures oma vara arvel laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 5.3 Elatise vähendamine tagasiulatuvalt ei ole võimalik. Kostjad on seisukohal, et puuduvad olulised asjaolud, mis on tekkinud peale eelmise elatise nõude asja arutamise lõppemist hagis esitatud elatise nõude vähendamise rahuldamiseks. Hageja seisukoht kostjate vastusele
6.Hageja esitas 11. veebruaril 2021 jääb seisukohale et suudab elatist tasuda 100 eurot lapse kohta. Hagejal ei ole oma tervisliku seisukorra tõttu enam töökohta. Lisaks rahalisele toetusele, soovib hageja ka lapsi kasvatada, kuid laste ema teeb selleks takistusi. Vara arvelt elatise tasumist ei pea hageja õigeks, sest see vara on ühtlasi laste kodu. 3(7)
2-20-17769 Kohtu menetlus
7.Pooled nõustusid asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis 1. märtsil 2021 pooltele tähtaja esitada viimased seisukohad ja teatas kohtulahendi tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna XX.XX.XXXX kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust. Kohus mõistab alates 1. detsembrist 2020 (hagi esitamisest) AA.BB. alt CC. DD. a ülalpidamiseks välja elatist 100 eurot kuus kuni CC. DD. a täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab alates 1. detsembrist (hagi esitamisest) AA.BB. alt EE. FF. a ülalpidamiseks välja elatist 100 eurot kuus kuni EE. FF. a täisealiseks saamiseni. Kohus vähendab Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX. a määruses tsiviilasjas nr XXX kindlaksmääratud elatise suurust. Kohus mõistab 1. jaanuarist 2021 AA.BB. alt GG. HH. a ülalpidamiseks välja elatist 100 eurot kuus kuni GG. HH. a täisealiseks saamiseni.
9.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude elatise tagasiulatuva osa kustutamiseks. Kohus on selgitas 8. detsembril 2020 hagejale, et elatise vähendamist saab taotleda üksnes alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 3).
10.TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses
11.PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi XX.XX.XXXX. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX AA.BB. ale ettepaneku tasuda elatist alates 23. jaanuarist 2018 CC. DD. a ülalpidamiseks 250 eurot kuus ja samuti EE. FF. a ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Tartu Maakohus kinnitas XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kompromissi, mille alusel kohustus AA.BB. tasuma alates 1. augustist 2020 GG. HH. a ülalpidamiseks 100 eurot kuus ja 200 eurot alates 1. jaanuarist 2021.
12.Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses märkinud, et ta on taganud lastele elamispinna, maksnud neile ka piisavalt elatist ning teinud muid kulutusi lastele nende heaoluks, kuid ta ise kannatab selle kõrva puudust ning oli sunnitud lahkuma laste ema nõudel oma elukohast. Hageja sooviks lastega kohtuda, kuid laste ema ei võimalda seda. Samuti selgitas hageja, et tema olukord oli algusest peale kriitiline. Ta tasus vahepeal suure osa elatisvõlast ja ka jooksvat elatist, sest ta käis vaatamata püsivale töövõimetusele välismaal tööl. Pärast seda on aga tekkinud uued ja hullemad püsivad tervisekahjustused. Arvesse peaks hageja hinnangul võtma ka seda, et peretoetused laekuvad samuti lapse emale.
13.Kostjad seevastu leiavad, et oluliselt ei ole muutunud hageja poolt kostjatele tehtavate maksete suurust mõjutavad asjaolud. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX. a kohtumääruse tegemise järgselt (pärast asja arutamise lõppemist) ei ole muutunud hageja tervislik seisund ega 4(7)
2-20-17769 hageja varanduslik seisund, sh sissetulekud. Samuti leiavad kostjad, et hageja teeb praegu juhutöid, st teenib sissetulekut ning ta peaks elatise võla tasuma oma vara arvelt.
14.Kohus ei nõustu siinkohal kostjatega ja märgib, et asjas kogutud tõendid kinnitavad hageja väidetut, et tema tervislik olukord on halvenenud ja ta on kaotanud sissetuleku töötasuna. Esmalt märgib kohus, et kostjad on ekslikult toonud esile, et hageja täielik töövõimetus lõppeb XX.XX.XXXX. Hageja on kohtul esitanud töövõime hindamise otsuse, mille kohaselt on hagejal puuduv töövõime XX.XX.XXXX (tl 4). Ka on hageja tuginenud sellele, et ta on saanud põlvevigastuse, mis takistab tal XXXna tööd tegemast. Selle kohta on hageja esitanud arstitõendi, millest nähtub XX.XX.XXXX pandud diagnoos „Põlve muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon“ ning ta on pidanud kandma külgtugedega põlveortoosi (tl 38).
15.Maksu- ja Tolliameti 11. veebruari 2021. a vastusest ( tl 30-32) nähtub, et hageja on saanud töötasu K. AS-lt 2020. aastal jaanuarist kuni maikuuni ja septembrikuus. Kohus on kontrollinud hageja pangakonto väljavõtteid ning AS Swedbank kontolt nähtub, et lõpparve K. AS-lt on laekunud 10. septembril 2020. Samuti nähtub kontolt, et 2020. aasta maikuu eest, juunikuu eest, juulikuu eest ja augustikuu eest on hagejale tasutud töövõimetushüvitist. Töötukassast on laekumised tulnud alates 2020. aasta juulikuust. Hageja pangakonto väljavõtetest ei saa kohtu hinnangul selgelt järeldada, et hagejal oleks varjatud sissetulekuid või et ta kulutaks rohkem, kui tema tuvastatud sissetulekud seda teoreetiliselt võimaldaks. Maakohus leiab, et hageja majanduslik olukord on pärast eelmisi elatist puudutavate lahendite tegemist märgatavalt halvenenud.
16.Kohtu hinnangul ei saa asjas jätta tähelepanuta ka seda, et hageja on puuduva töövõimega isik, kes küll on saanud teha tööd K. AS-s ja kostjate info põhjal ka XXX. Eeltoodu aga ei saa üheselt tuua hagejale kaasa kohustust leida samaväärse sissetulekuga töö, kui riik ise on hinnanud tema tervisliku olukorra selliseks, et tal on puuduv töövõime. Puuduv töövõime võib takistada teenimast sama suurt sissetulekut kui töövõimelised isikud selleks võimelised on. Ka ei ole põhjendatud võrrelda hageja praegust sissetulekut ajaga, mil ta käis väidetavalt XXX tööl. Kohtu hinnangul ei ole mingit põhjendust kohustada elatist maksma kohustatud vanemat teenima sissetulekut väljaspool kodumaad. Elatise süsteem peab arvestama Eestis maksatavat palka ja Eestis tavapärast kulutusi lastele. Ka on hageja esile toonud, et ta soovib lastega koos rohkem aega veeta, mistõttu on tema ja laste ühise osa tekkimiseks vajalik, et ta elaks lastele võimalikult lähedal. Isegi kui nõustuda kostjatega, et hageja teeb juhutöid, siis on see kostjate endi huvides, et hageja teenib vaatamata oma puuduvale töövõimele sissetulekut, millest on võimalik tasuda iga lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuu, so kokku 300 eurot kuus.
17.Kohus märgib, et hageja ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (laste) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Siiski mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
16.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 5(7)
2-20-17769
18.Üldise arusaama järgi peab vanem oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva. Siiski toob kohus esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb, olulise kodumasina rike või töökoha kaotus, mille puhul peaks olema isikul endal varutud säästud. Samuti peab üle 40-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Samuti on Riigikohus on leidnud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada hagejat olukorda, millises ta ei saa täita varasemaid kohtulahendeid elatise tasumiseks.
19.Kostjad on esile toonud, et hagejal on võimalik enda vara arvelt tasuda elatise võlgnevus ja ka jooksvat elatist. Ka Riigikohus on leidnud, et arvestada tuleb elatist maksma kohustatud isiku varalise seisundiga (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
25.aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20). Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kostjate sellekohane vastuväide põhjendatud. Varana, mida hageja võõrandama peaks, peavad kostjad silmas pere ühist eluaset. Kohus nõustub sellega, et iseenesest on põhjendatud see, kui elatist maksma kohustatud isik võõrandab oma vara ülalpidamise tasumiseks või võlgnevuse kustutamiseks. Selline nõudmine ei saa aga olla kohustuseks enda eluaseme võõrandamiseks. Kohus selgitas eespool, et lapsed saavad osa nendest võimalustest, mis vanematel enda sissetuleku või varana on. Kui vanema sissetulek väheneb, ei ole õigustatud nõuda temalt tema eluaseme võõrandamist. Kostjatel tuleb mõista, et hageja tervislik olukord ei ole võrreldav terve töövõimelise isiku tervisliku olukorraga.
20.Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada, et laste igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud. Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) on 2020. aasta veebruaris valminud uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, milles on uuritud lastega seotud kulusid ja kui suured on põhjendatud kulud lastele. Uuringu kohaselt oleks uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga
eurot kuus, so
eurot kokku lapsele. Uuring on leitav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_1902202 0.pdf. Täpsustatud on, et näiteks Tartu linnas on lapse ülalpidamiskulu 336 eurot (lk 15).
21.Hageja on tuginenud sellele, et arvestada tuleb ka lastele makstava toetusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lastega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lastest lahus. Ka on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2 16 11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16118651, p 12).
22.Eestis on mitmeid toetusi, mis aitavad lapse ülalpidamiskulu katta ehk peretoetusi, näiteks lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Praegune elatise süsteem peretoetusi arvesse ei võta. Siiski on kohtu hinnangul perehüvitis suunatud laste vajaduste katmiseks. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lapse hooldamise, kasvamise ja õppimisega 6(7)
2-20-17769 seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 17 lg 3 alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suuruseks 100 eurot. PHS § 21 alusel on lasterikka pere toetuse suuruseks kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Seega on hüvitise suurus, mida kostjad saavad enda vajaduste katteks riigilt 520 eurot. Kui hageja maksab igale kostjale ülalpidamiseks 100 eurot ning vähemalt sama summa panustab ka kostjate seaduslik esindaja ehk teine lapsevanem, ning sellele summale lisandub ka veel laste vajaduste katteks makstav toetus, on võimalik iga kostja ülalpidamiseks kulutada 373 eurot kuus. Sellises suuruses elatis on kohtu hinnangu mõistlik ja ületab RAKE uuringus märgitud elatise suurust. Kuivõrd ka kostjate seaduslikul esindajal on kohustus lapsi ülal pidada oma töötasu arvelt (mitte ainult peretoetuse arvelt), tuleb tal tagada nii enda kui oma laste ülalpidamiseks sarnases suuruses töötasu saamine.
23.Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).
24.Kohus märgib, et kostjatel säilib õigus taotleda elatise suurendamist, kui hageja majanduslik olukord paraneb.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd tegemist on elatise vähendamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, siis peab maakohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.