Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega oli territooriumil hooldus ja libedusetõrje teostatud ning haldusfirma on oma hoolsuskohustust täitnud. Hageja on kohtueelses menetluses esitanud kaks erinevat avaldust rahalise kompensatsiooni saamiseks. Avaldustes märgitud prügi väljaviimise kellaajad ja info selle kohta, kui palju jõudis hageja enne kukkumist liikuda, erinevad. Ka ilmateenistus andis 20.11.2014 kell 17:30 hoiatuse ja samal ajal pandi hoiatus ka veebilehele. Teate kohaselt sajab 21.11.2014 lund ja lörtsi, paiguti ka vihma. Jäiteoht on suur. Ka hoiatati massimeedias liiklejaid järgmise päeva võimalike ilmaolude eest. Riigi ilmateenistuse kodulehelt nähtuvalt sadas 21.11.2014 kell 8 Tartus jäätuvat vihma, kell 9 aga nõrka lund. Hageja ise on ühes avalduses märkinud, et vaatas välja ning seal sadas vihma. Seega on hageja endale teadvustanud, et ilmaolud olid halvad. Mõistlikult eeldades oleks hageja pidanud aru saama, et tee võib olla kohati libe. Hageja oleks pidanud arvestama enda tervisliku seisundi ja ilmastikuoludega ning vajadusel prügi väljaviimise edasi lükkama. Hagejal on kolm täisealist last, neis üks elab ka Tartu linnas. Perekonnaseaduse kohaselt on neil oma ema suhtes ülalpidamiskohustus, kui ema ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja sissetulekuks on 280,76 eurot ning igakuisteks väljaminekuteks kokku 144,02 eurot. Seetõttu on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekandekomisjon keeldunud hagejale täiendava sotsiaaltoetuse määramisest ja invatakso teenuse osutamisest. Epikriisist nähtub, et hageja paranemine on toimunud perioodil 26.11.2014-4.02.2015 plaanipäraselt. Operatsioonist, mille tagajärjel oleksid hageja luud kasvanud kokku nihketa, hageja keeldus. Võib arvata, et kui hageja oleks operatsiooniga nõustunud, oleks ravi olnud efektiivsem ja hageja kannatused väiksemad. Hageja perearsti suulise kinnituse kohaselt on hageja luud kokku kasvanud ning rohkem ei ole ta arsti vastuvõtule pöördunud. Hageja kukkumine oli õnnetusjuhtum, mis ei toonud kaasa hageja elukvaliteedi pöördumatut langust ja õnnetusega ei tekkinud püsivat tervisekahjustust. Tõendamata on hageja väide, et libedusetõrje oli teostamata. Samuti ei ole hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kogu varaline kahju summas 39,81 eurot on seotud ainult kodarluu murruga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUISTUNG (tlk 90-91; 103-105) 16.06.2015 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja märkis, et ei vaidle vastu kukkumise ja viga saamise faktile. Kostja vaidleb vastu ravimi hüvitise suurusele. Kohus kuulas ära kostja-poolse tunnistajana XXXX majahoidja T.B.. T.B. avaldas, et käis XXXX territooriumil nii 21.11.2014 kui ka 23.11.2014. Esmalt hooldab ta territooriumil kõnniteed ja trepid. See, kas ja kui palju on vaja treppe hooldada, selgub töövahendite keldrist toomisel. Prügikastid on teisel pool teed ja rada prügikastideni tuleb mõlemast trepikojast liivatada siis, kui on väga libe. Kui lund ei ole, puistatakse maha liiva ja soola segu libedusetõrjeks. Lund oli sel päeval vähe. Tunnistaja märkis, et teeb tööd nii vara hommikul, et keegi ei näe. Õnnetusest ei saanud tunnistaja teada samal päeval, vaid kuulis sellest hiljem oma ülemuselt. Maja ümber on hea valgustus.

24.08.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja-poolse tunnistajana ära hageja naabri H.N.. Tunnistaja avaldas, et naaber N.H. tuli eelmisel aastal tema ukse taha ühel hommikul ja ütles, et tahab kutsuda kiirabi, sest oli väljas libeduse tõttu kukkunud. Seljas olid tal koduriided ja sussitaolised kodukingad. Iga päev maja ees lund ei koristata. Ka sel päeval ei olnud teid liivatatud. Tunnistaja märkis, et kui hageja lahkus, läks tunnistaja vaatama ukse peale, kas ta on juba kiirabiga koos lahkunud. Siis märkaski, et tee oli liivatamata. Pärast juhtunut on aga territooriumihooldus läinud oluliselt paremaks. Hageja täpsustas nõuet ja märkis, et kantud ravikulu suuruseks on 44,41 eurot. Tõendid on esitatud. Hageja avaldas, et ei nõustu kompromissiga, kuna linnavalitsus on keeldunud tema abistamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastus. Hagi rahuldamise eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu (kostja põhjustas oma teoga talle kahju) ja kahju põhjustanud teo õigusvastasuse. Vastutusest vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg 1 järgi võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja põhjustas hagejale 21.11.2014 hommikul kehavigastusega tekitamisega. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 21.11.2014 hommikul kukkus N.H. Tartus XXXX territooriumil ning sai vigastada. Vaidlust ei ole ka selles, et territooriumi, kus hageja kukkus, korrashoiu kohustus on kostjal. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et tema on hagejale kehavigastuse tekitanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kiirabi on XXXX juurde saabunud 21.11.2014 kell 10:04. Patsiendikaardilt nähtub, et patsient oli kukkunud samal päeval 8:30. Objektiivselt on vasem ranne deformeerunud, esineb valu (tlk 15). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et hagejal on tuvastatudkodarluu alaotsa murd jää ja lumega seotud kukkumise tagajärjel tänaval või maanteel puhke- või vabaaja tegevuse juures (tlk 17). Hagejal tuli seoses vigastusega korduvalt käi arsti vastuvõtul, s.h ka veel 4.02.2015, mil on fikseeritud vasaku randme piirkonna deformatsioon, kämblal ja sõrmedel vähene turse, sõrmed sulguvad rusikasse, ranne funktsioneerib valuga. Määratud on harjutused randmele ja ortoos (tlk 18). Veel 26.03.2015 oli hagejal esinenud luumurru joon röntgenülesvõttel näha (tlk 92). Sotsiaalkindlustusamet on 10.03.2015 hagejal tuvastanud seoses luumurruga täieliku töövõime kaotuse luumurru paranemisperioodiks (kuni 31.08.2015). Põhjusena on märgitud vigastus 40% (tlk 99-100). 20.10.2015 on N.H. tuvastatud 100% töövõimetus, millest 30% on seoses vigastusega ning kuni vanaduspensioni eani (tlk 124; 127-128). Varasemalt (aastatel 2011-2014) on hageja töövõimekaotuse protsent seoses üldhaigestumisega olnud 70 - 80 (tlk 133, 142 ja 147). Hageja perearsti teate kohaselt on hageja seoses 21.11.2014 toimunud käeluumurruga vajanud ravimeid, s.h valuvaigisteid (nii käsimüügist kui saadavaid kui ka retseptiravimeid). Hageja igapäevane toimetulek on luumurru tagajärjel raskendatud (tlk 132). Veel 29.05.2015 esines hagejal valulikkust randme suuremal koormusel painutus/sirutus asendis. Samuti on perearst sedastanud võimalikku korduvat taastusravi vajadust (tlk 169).

Tunnistaja H.N. on avaldanud, et N.H. kukkus prügi välja viimisel, kuivõrd tee ei olnud liivatatud. Samas ei näinud tunnistaja hageja kukkumist pealt. See aga ei muuda kohtu hinnangul tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja on selgitanud, et majaümbruse korrashoius oli kuni hagejaga õnnetuse juhtumiseni puudujääke ning pärast õnnetuse toimumist on olukord muutud märkimisväärselt. Tunnistaja kinnitas, et nägi hageja paistetanud kätt. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et luumurru korral tekib vigastatud kohal turse. AS Arkaadia Halduse töötaja ja XXXX majahoidja T.B. on tunnistajana avaldanud, et liivatas kõnniteed 21.11.2014 hommikul ning et kui on väga libe, tuleb liivatada ka rada prügikastideni (tlk 90). Samas aga on tunnistaja avaldanud ka, et prügikastideni liiva ei puistata (tlk 90). Seega on tunnistaja T.B. ütlused vastuolulised. Samuti ei lange tema ütlused kokku tuvastatud asjaolude ning hagejale tekkinud vigastustega. Kohus märgib, et tunnistaja ütlusi ei ole kinnitatud ka tn tööjuhisega, millest oleks võimalik näha majahoidja tööülesannete mahtu. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et 21.11.2014 hommikupoolikul kukkus hageja XXXX territooriumil ning sai seetõttu tervisekahju, mille tagajärjel on tema elukvaliteet halvenenud. Vaidlust selles, et kostjal oli kohustus nimetatud territooriumi korras hoida, olla ei saa. Kostja üldine kohustus teostada oma territooriumil teehooldust, tuleneb Teeseaduse §-st 37. Asjaolu, et kostja oli selleks sõlminud lepingu kolmanda isikuga (Arkaadia Halduse AS), ei puutu antud juhul asjasse, kuivõrd sõlmitud leping on ei vabasta kostjat vastutusest kannatanu ees. Kostjal võib olla nimetatud lepingu alusel tagasinõudeõigus Arkaadia Halduse AS-i vastu, kuid see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Samuti mitte ka see, kas ja mis tingimustel hagejale invatakso teenust võimaldatakse või täiendavat toetust makstakse. Kostja väide, mille kohaselt on hageja kohtueelses menetluses avaldanud erinevaid andmeid kukkumise kellaaja ja selle kohta, kui palju jõudis hageja enne kukkumist liikuda, on kohtu hinnangul asjassepuutumatu. See, kas hageja kukkus 21.11.2014 kell 8:30 või 9:30 hommikul, ei oma tähtsust. Tuvastatud on, et hageja kukkus 21.11.2014 hommikupoolikul ning kell 10:04 oli seoses kukkumisega saabunud hageja juurde kiirabi (tlk 15). Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi alternatiivset hagejal vigastuse tekkimise võimalust. Kostja väitega, justkui ei oleks kogu hageja varalise kahju nõue tõendatud, kohus ei nõustu. Hageja on esitanud ostutšekid, millelt nähtub ostu sisu (tlk 23-24; tlk 98). Samuti on hageja märkinud, millise ravimi hüvitamist hageja nõuab (valuvaigistid Dolmen, Ibumetin, Paramax, Alpazoram-Grindeks ja elastikside). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et hagejat on nõustatud ja soovitatud vajadusel võtta valuvaigisteid (tlk 13). Perearsti koostatud dokumentidest nähtub, et hageja on vajanud valu vaigistavaid ravimeid ja ortoosi (tlk 132). Seega on hageja varalise kahju hüvitamise nõue kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud valuvaigistite ja elastiksideme osas. Alpazolam-Grindeks on aga rahusti ning kuivõrd hagejal ei ole kukkumisega seoses diagnoositud ärevushäireid vms haigusseisundit, mis tingiks rahustite kasutamise, on hageja nõue ravikulude hüvitamise osas põhjendatud üksnes 41,82 euro ulatuses. Ostutšekile käsitsi kirjutatud taksosõidu saha 7 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd nimetatud kulu tekkimist ei ole hageja millegagi tõendanud, samuti ole hageja seda nõudnud, kuivõrd on märkinud, et on otsest varalist kahju saanud seoses ravimite ostmisega. Kohus märgib, et käevigastus ei takista liikumist, sh on kostja nt iseseisvalt pöördunud koju tagasi peale esmase ravi saamist Erakorralise meditsiini osakonnast, kuna ta transporditi kiirabiga.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on hagejale kehavigastuse tekitamisega õigusvastaselt kahju põhjustanud, mistõttu hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja nõuab kostjalt viimase poolt kehavigastuste tekitamisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §-s 127 lg 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 2 kohaselt kannatanule kehavigastuse tekitamisel eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu. VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud kohustus sisaldus kuni 31.12.2010 VÕS § 130 lg-s 2, mille rakendamisel on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 otsuse 3-2-1-85-08 punktis 14 selgitatud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 20 jj). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 25.02.2010 otsuses 3-2-1-159-09 selgitatud, et isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda, et kohus mõistaks mittevaralise kahju eest omal äranägemisel välja õiglase hüvitise. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud suuruses, kuid on märkinud, et see võiks olla 3000 eurot. Hageja on nii hagis kui kohtuistungil kirjeldanud, milliseid kannatusi kukkumine põhjustas. Hageja pidi kuue kuu vältel külastama arste, käe kasutamine oli raskendatud, mis omakorda raskendas oluliselt hageja igapäevatoimingute tegemist. Luumurd põhjustas valu. Käe endine liikuvus ei taastu. Hageja elukvaliteet on langenu ning selle languse on põhjustanud kukkumisel saadud vigastus. Arvestades asjaolusid, hagejal kindlaks tehtud vigastusi ja nende ulatust, loeb kohus eluliselt usutavaks hageja väite temal valu ning kannatuste olemasolu kohta. Luumurruga seotud kostja valu, ebamugavused ja füüsilised kannatused on väljaspool mõistlikku kahtlust. Kohus leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostja kui kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ei saa kahju hüvitamise kohustus olla ülemäära koormav.

Samas kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja poolt viidatud 3000 eurot. Kahjuhüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Tunnistaja H.N. ütlustest (tlk 105) nähtub, et hageja käis väljas toasussides, mitte talvesaabastes, nagu hageja hagiavalduses märkinud on. Kostja on esitanud dokumendid, kust nähtub, et hageja teadis, et sel päeval sajab väljas vihma ja on libe (tlk 71). Tõendanud seda, et ka meedias hoiatati raskete ilmastikuolude eest, kostja ei ole. Samuti ei ole kostja tõendanud väidet, et kui hageja oleks operatsiooniga nõustunud, oleks tema paranemine toimunud kiiremini ja valutumalt. Seega kohus möönab, et hageja pidi vähemalt aknast välja vaadates saama aru, et väljas võib olla libe, kuid see ei anna kõiki asjaolusid arvestades siiski põhjust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Küll aga leiab kohus, et hageja ise ei ole teinud kõike endast olenevat, et viia miinimumini kukkumise ja seeläbi kehavigastuse tekkimise võimalus. Hageja teadis, et väljas on libe ja sajab vihma, kuid läks vaatamata sellele välja toasussides. Prügi väljaviimine ei saa olla edasilükkamatu tegevus. Ka ei ole hageja kasutanud libastumise ohu vähendamiseks tehnilisi abivahendeid (nn kassid). Hageja ei ole teinud kõike endast sõltuvat kahju tekkimise vältimiseks. Seega peab hüvitise määramisel arvestama hageja enda osaga kahju tekkimisel ning hüvitise suurust seetõttu vähendama. Mittevaralise kahju hüvituse suuruse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka asjaolu, et 21.11.2014 toimunu tagajärjel ei ole hagejal tekkinud tõsist püsivat tervisekahjustust, kuid käe senine painduvus on vigastuse tõttu vähenenud ning seetõttu on hageja 30% töövõimetu (tlk 127). Kohus peab põhjendatuks VÕS §-de 127 lg 6, 134 lg 2 , 1043 ja 1045 lg 1 p 2 ja senise kohtupraktika alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Olgugi, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Osa, milles kohus jätab hagi rahuldamata on hageja kogu nõuet arvestades minimaalne, s.o 2,64 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kõik menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud töö aruande kohtule 18.11.2015 (tlk 185-188). Aruande kohaselt on menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot tunnitasuga 20 eurot (osalemine kahel kohtuistungil, konsultatsioon kliendiga, s.h asja perspektiivikuse osas, kliendi dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, õigusaktidega tutvumine, kostja vastusele vastuse koostamine, taotluse koostamine täiendavate tõendite saamiseks, kohtu poolt nõutud dokumentidega tutvumine ja kliendile

tutvustamine, lõplike seisukohtade koostamine kokku 12,5 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud tsiviilasja olemust ja menetluse käiku arvestades vajalik ning põhjendatud. Seega tuleb esindaja tasutaotlus rahuldada. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. Esindajatasu maksab kohus eraldi määrusega riigi vahenditest esindajale välja. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb kostjal hageja õigusabikulud hüvitada riigile. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.