nende Hageja: E M (isikukood: xxx; xxx); Hageja seaduslik esindaja: V K (isikukood: xxx; xxx); Kostja: K M (isikukood: xxx; xxx); Kostja lepinguline esindaja: jurist Carmen Tars (Legal Services OÜ, registrikood 11835206; asukoht: Lõõtsa 8A, Tallinn 11415; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt K M (isikukood: xxx) alaealise hageja E M (isikukood: xxx) kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: a. perioodi 15.09.2020 kuni 06.12.2020 eest seaduses sätestatud miinimummääras, st summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleva otsuse tegemise ajal 292 eurot kuus); b. perioodi 07.12.2020 kuni 02.02.2021 eest summas 139,95 eurot kuus; c. alates 03.02.2021 kuni hageja E M täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot kuus.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada kostjat K M maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval hageja ema V K arveldusarvele nr XXX selgitusega “Lapse elatisraha“. Ka juba sissenõutavaks muutunud elatismaksed tuleb tasuda samale kontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja E M menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. 1(16)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.K Mi ja V Ki kooselust sündis xxx tütar E M. Hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi alates 29.05.2020. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt.
2.Kokkuleppe kohaselt pidi kostja ostma lapsele kuus 200 euro eest piimapulbrit, aga ta loobus ja keeldus hiljem sellest. K Mil on piisav sissetulek. K M saab suure osa oma sissetulekust sularahas ja makseraskusi tal ei ole. E M viibib K Mi juures 4 tervet päeva kuus. Teisipäeval ja neljapäeva õhtuti peale tööpäeva võtab K M lapse ja veedab temaga aega sõprade või vanaema juures ning toob lapse õhtusöögi ajaks koju tagasi. Iga nädal neljapäeva õhtul peale tööpäeva võtab K M lapse enda juurde ööseks ja toob reede hommikul tagasi. Üle ühe nädalavahetuse võtab K M lapse reede õhtul peale tööpäeva enda juurde ja toob tagasi esmaspäeva hommikul. Mingeid kokkuleppeid nagu K M oma elatisenõude vastuväites kirjutab, ei ole mina temaga kunagi sõlminud.
3.Lapse kulud on järgmised: eluasemekulud 275 eurot; toit 200 eurot; transport 35 eurot; tervishoid 30 eurot; hügieenitarbed 150 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot. Kulud kokku 740 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 22.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja V K arvelduskontole nr XXX, märkides selgituseks “Lapse elatisraha“.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. K Mi väide, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ema ei nõua elatist, ei vasta tõele. Mingeid kokkuleppeid lapse E Mi ülalpidamiseks me omavahel sõlminud kunagi ei ole. 15.09.2019 sõlmitud suhtluskorra kokkuleppes on selgelt näha, et laps ei viibinud 10 päeva kuus isa juures. Suvel lubas hakata igal õhtul lapsega aega veetma aga paraku seda ei juhtunud. Üksikud korrad vaid.
6.Lapse isa pakub elatiseks 100 eurot kuus, mis on naeruväärne ning sellega nõustuda ei saa. Pärast alimentide nõude saamist muutus kostja eriti nõudlikuks lapsega rohkem aja veetmise osas ja soovis rohkem päevi last enda juurde ööseks saada. Taaskord väidab kostja, et tema muretses ja ostis voodi, lutid ja kõik muu, see ei vasta tõele. Voodi ostis esmalt tema Facebokist 30 euro eest ja nõudis minult selle raha hiljem välja. Voodipesu 2(16)
ostsin samuti lapsele mina kui me juba eraldi elasime. Lutid ja pudelid, piimapulbri ja kõik muu vajaliku panin alati kaasa, kui laps läks isa juurde. 10.12.19 keeldus K kotti enam kaasa võtmast ja ütles, et ta ei vaja minult midagi. K hakkas lapsele riideid ja mänguasju muretsema pärast alimentide avalduse saamist. 29.12 saatsin Kile kirja, kus palun tal lapsele osta talvesaapad, kindad ja sall. Tänase päevani ei ole vastust ja vajalikke asju ei ole ostetud. Lapsel olid viimati isa juurest tulles seljas taaskasutusest saadud kombe, mis oli talle väga suur, ning mida ta tegelikult üldse ei vaja, müts, mis on talle väike, ning mida ta ka ei vaja ja saapad, mis on 3 numbrit suuremad lapsele. Minu tehtavate kulude kohta lapse osas on K M kirjutanud, et piimapulber ja mähkmed kaovad varsti ära aga ta ei mõista, et kulutuse lapse peale sellega ju ei vähene. Lapse kasvades ja arenedes tema kulud ka kasvavad ja asenduvad uute kulutustega. Samuti ei kao kuhugi eluaseme kulud.
7.Kohtus on kinnitatud uus suhtluskord E Mi ja K Mi vahel. K M väidab, et tal kulub oma vanema tütre ülalpidamiseks oluliselt rahalisi ressursse. Siinkohal pean täpsustama, et C M elab nädala sees xxx ja xxx aadressil pigem sel ajal kui E M on isa juures nädalavahetusel. Sageli on C M oma ema või vanaema juures nädalavahetustel. Kostja vastus
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et kui ema hakkas saama vanemahüvitist ja lapsetoetust, leppisid vanemad kokku, et koguvad selle raha ema arveldusarvele ning püüavad kogu perega ära elada vaid isa sissetulekutest. Isale teadaolevalt on emale makstava vanemahüvitise suuruseks ca 850 eurot kuus ning lastetoetuse suuruseks 60 eurot kuus.
9.Vanemate kooselu lõppes 27.05.2020, mil Ema kolis poolte ühisest kodust aadressil xxx koos Lapsega välja. Kuivõrd Vanemad olid viimased 6 kuud elanud vaid isa sissetulekust ning vanemahüvitist ja lapsetoetust kogusid vanemad ema pangakontole (kokku ca 4 600 eurot), samuti, kuna isa võõrandas 2 200 euro suuruse turuväärtusega sõiduki emale 1 euro eest, et ema saaks last transportida, leppisid vanemad kokku, et ema isalt aasta lõpuni elatist ei nõua. St, et pooled olid kuni 31.12.2020 kokku leppinud lapse ülalpidamises teistsuguses vormis, kui elatise perioodiliste maksetena.
10.Lapse suhtluskorras leppisid vanemad suuliselt kokku, mille kohaselt viibis Laps vaheldumisi nii ema kui ka isa juures. Vanemate vaheline suhtluskord toimis takistusteta kuni augustini, misjärel tuli sekkuda lastekaitsel. 15.09.2020 kohtus xxxx Valitsuse lastekaitsetöötaja ema, isa ja lapsega, kus arutati võimalikku suhtluskorda ja vanemate nägemust sellest ning sõlmiti suhtluskorra kokkulepe, mille kohaselt viibib laps ca 10 päeva nädalas kuus isa juures. Nimetatud kokkulepe jäi küll allkirjastamata, kuid suhtluskorra vaidluses tsiviilasjas 2-20-17708 on ema oma 01.12.2020 avalduse punktis 2.6 kinnitanud, et lastekaitse vahendusel kokku lepitud suhtluskord toimis, kuigi jäi tehnilistel põhjustel allkirjastamata.
11.07.12.2020 toimus Vanemate vahel kohtumine xxx, kus osales ka xxx Valitsuse lastekaitsetöötaja. Nimetatud kohtumisel õnnestus kirjalikult kokku leppida Lapse suhtlemiskorras, mille kohaselt viibib Laps Isaga igakuiselt ca 13 päeva, s.o igal nädalal 2 ööpäeva (teisipäeviti ja neljapäeviti hommikul kella 10.00-st kuni järgmise päeva hommiku kella 10.00-ni) ning üle nädala reede õhtust pühapäeva hommikuni, s.o 2,5 päeva.
12.Ajal, mil laps on isa juures, katab kõik lapse kulud isa. Keskmiselt kulub lapsele igakuiselt ca 205 eurot järgevalt: 20 eurot riided ja jalanõud; 40 eurot söök; 35 eurot 3(16)
mänguasjad/raamatud; 50 eurot kulutused transpordile; 20 eurot kommunaalkulud; 20 eurot mähkmed (ca 86 tk kuus); 20 eurot hügieen ja ravimid. Eeltoodule lisandub lapse osa isa üürikulust kuni 31.12.2020 summas 225 eurot ning alates 01.01.2021 summas 232 eurot (isa poolt lapsele tagatava elukoha üür on kuni 31.12.2020 675 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 695 eurot kuus, mis jaguneb 3 pereliikme vahel). St kokku kannab isa kuni 31.12.2020 igakuiselt lapse ülalpidamiskohustuseks 430 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 437 eurot kuus.
13.Lisaks hagejale on isa ülalpidamisel veel üks alaealine laps (C M), kes elab isa juures ning kelle eest maksab teine vanem elatist 275,25 eurot kuus (vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2020 otsusele tsiviilasjas 2-19-7649).
14.Isa regulaarseks neto sissetulekuks keskmiselt 1 150 eurot kuus. Isa kinnitab jätkuvalt, et nimetatud andmed on õiged, sh on arvesse võetud sularahas saadavat tasu, millele viitab Hageja oma hagiavalduses. Püsiväljaminekuks on üürikorter hinnaga 675 eurot kuus (alates 01.01.2021 695 eurot kuus), mis on elukohaks Isale, C Mile ning 13 päeva kuus hagejale. Hagiavalduses viidatud kaasomandit isa kasutada ei saa, kuivõrd seda kasutab teine kaasomanik oma perega, kes paraku isale omandi valduse kaotuse eest hüvitist ei maksa.
15.Tervikuna väärad väited, et kõik vajalikud väljaminekud lapse jaoks teeb ema ning et laps on tervikuna ema ülalpidamisel. Sh ei vasta tõele ema väide, et isa nõudmisel on ema teinud kulutusi esemetele, mida laps isa juures olles vajab (voodi, voodipesu, lutid, lutipudelid). Samuti ei vasta tõele, ema väide, et ta pakib iga kord lapsele kõik vajaliku kotiga kaasa. Kui ema lapsega välja kolis, võttis ema isa juurest kõik lapsele vajamineva kaasa, mis pere ühisest eelarvest olid soetatud. Seejärel soetas isa uuesti kõik lapsele isa juures vajamineva ning lapse kasvamisega seonduva, sh voodi, voodipesu, lutid ja lutipudelid. Tsiviilasjas 2-20-17708 esitatud 11.12.2020 seisukohas on xxx LOV lastekaitse töötaja kirjeldanud kodukülastuse põhjal, et isal on kolmetoaline mugavustega korter, mille elutoas on olemas hästi palju lapse mänguasju; väikses magamistoas suure voodi kõrval on ka lapse voodi, riidekapis hoitakse lapse riided. Lapsele on tagatud Isa poolt vajalik hoolitsus ning väga head elamistingimused.
16.Hagiavalduses toob ema välja, et suurimaks kuluks lapse jaoks on korteri üür, mis moodustab pool kogu korteri üürimaksumusest, s.o 275 eurot. Isa juhib tähelepanu, et ka temal on lapsele eluaseme tagamiseks üürikohustus, mis on 675 eurot kuus (alates 01.01.2021 695 euros kuus). Arvestades, et laps viibib isaga 4 nädala (28 päeva) jooksul 13 päeva, viibib laps isaga pea 50% ajast (täpsemalt 46,43%). Kuivõrd isa juures elab lisaks veel ka isa teine laps, jaguneks üürikohustus 3 inimese vahel, mis teeb kuni 31.12.2020 inimese kohta 225 eurot kuus ja alates 01.01.2021 inimese kohta 231,67 eurot kuus.
17.Hagiavalduses on toodud, et lapse suurimate kulude hulka kuuluvad ka kulud mähkmetele ja piimapulbrile, vastavalt 150 eurot ja 200 eurot. Kostja juhib tähelepanu, et tegemist on varsti xxx aastaseks saava lapsega, kelle vajadused mähkmetele ja piimapulbrile kahanevad ajas märkimisväärselt. Isa hinnangul kulub lapsel hetkel mähkmeid ca 175 tk kuus hinnaga ca 20 senti mähe, s.o kokku maksumusega ca 35 eurot. Kui lapsel oleks vaja ühes kuus 150 euro eest mähkmeid tähendaks see, et lapsel kuluks ühes päevas üle 20 mähkme, mis on ilmselgelt ülepaisutatud hinnang. Seejuures ostab isa lapsele vajalikud mähkmed ajal, mil laps viibib isa juures, mistõttu saab ema kuluks lapse mähkmetele olla samuti ca 20 eurot nagu isal. Samuti ei vaja laps enam piimapulbrit sellises koguses, et sellele peaks kuluma 200 eurot kuus. Ööpäevas joob laps keskmiselt 2 pudelitäit 4(16)
piimapulbrisegu, milleks kulub piimapulbrit ca 20 euro eest kuus. 200 euro eest kuus peaks laps jooma iga päev poole kuu koguse. Seejuures ajal, mil laps viibib isa juures, ostab vajaliku koguse piimapulbrit isa ise lapsele ning lisaks piimapulbrile soetab isa lapsele ka kõik muu vajaliku toidu.
18.Samuti teeb isa kulutusi lapse transpordile, tervishoiule, riietele ning mänguasjadele ajal, mil laps viibib isa juures. Seejuures suhtluskorra täitmisel on suurem transpordikohustus just isal, kuivõrd emal on kohustus vaid kord üle nädala pühapäeviti lapsele isa juurde järgi minna. Seevastu isa toob ja viib last ema juurde iganädalaselt 2 korda ning lisaks igal teisel reedel võtab lapse ema juurest.
19.Kuivõrd vanemad täidavad ülalpidamiskohustust sisuliselt võrdsel määral, puudub isa hinnangul tervikuna alus kohtusse pöördumiseks ja isa vastu hagi esitamiseks. Seda enam, et vaatamata sisuliselt võrdsele ülalpidamiskohustuse kandmisele laekub ema arvele igakuiselt lapse toetus summas 60 eurot, vanemad kogusid ühiselt lapse ülalpidamiseks vanemahüvitist ema pangakontole ning isa võõrandas emale auto (turuväärtusega ca 2 200 eurot) 1 euro eest.
20.Juhul kui kohus asub seisukohale, et isalt igakuise elatise väljamõistmine kohtuotsusega on põhjendatud, taotleb isa väljamõistetava elatise suuruse vähendamist 100 euroni või kohtu poolt muu põhjendatud summani. Igakuise elatise suuruse vähendamisel palub isa kohtul arvestada, et isa ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, et emale laekub igakuine lapsetoetus summas 60 eurot ning et laps viibib sisuliselt võrdse osa ajast mõlema vanemaga, millisel ajal täidab kumbki vanem lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Lisaks palub kostja kohtul arvestada, et pooled leppisid lahkuminekul kokku, et tulenevalt ema arveldusarvele kogutud rahast ning isa poolt emale antud sõidukist ei nõua ema isalt kuni käesoleva aasta lõpuni elatist.
21.Kostja teise lapse ülalpidamise kuludest. Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-7649 on kohus tuvastanud, et kostja teise lapse (C Mi) põhjendatud igakuised kulutused on kokku summas 711,81 eurot, mis jagunevad järgmiselt – eluasemekulud 267,48 eurot, toidukulu 150 eurot, rõivad ja jalanõud 65 eurot, hügieen ja tervishoid 30 eurot, meelelahutus 40 eurot, koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud 30 eurot, huvitegevuse kulud 18,33 eurot, suuremad ostud 100 eurot ning sidekulud 11 eurot (otsuse punkt 34). Nimetatud ülalpidamiskulusid peavad vanemad kandma võrdses osas, mis teeb kostja osaks C Mi ülalpidamise kandmisel 355,91 eurot (vt otsuse punkti 35). Teiselt vanemalt (C Mi emalt) mõisteti aga elatis välja igakuiselt summas 275,25 eurot (vt otsuse resolutsiooni punkti 6.4). C M asus käesolevast õppeaastast õppima xxx, mistõttu viibib sageli esmaspäevast reede õhtuni kodust eemal (juhul kui kool pole tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldustest distantsõppel), kuid see ei muuda kostja kohustust tagada talle eluase ning regulaarsed kommunaal- ning telekommunikatsiooniteenused. Seega ei muuda see suures pildis tema eluasemekulusid. Lisaks on üürisumma suurenenud - C Mi elatise hagi esitamise ajal oli igakuiseks üürisummaks 580 eurot, täna 695 eurot. Tõele ei vasta hageja ema 07.02.2021 e-kirjas toodud väide, et C M viibib sageli nädalavahetuseti oma ema juures. C M kohtub oma emaga harva.
22.Tänase seisuga kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt Kostjale 1⁄2 korteriomandist registriosa numbriga xxx, kuid 06.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-7305 kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse ning ainuomanikuks saab teine kaasomanik. Kostja saab omandi kaotuse eest hüvitist 8 000 eurot, kuid alles 28.05.2022 (vt kohtumääruse punkti 1.1). Muu kinnisvara kostjal puudub. Isiklikud sõidukid kostjal puuduvad. Kostja kasutab 5(16)
sõbra autot. Kostjal on osalus äriühingus xxx (registrikood xxx) ning xxx (registrikood xxx).
23.Kostja regulaarne neto sissetulek on keskmiselt 1 150 eurot kuus. Kostja kinnitab jätkuvalt, et nimetatud andmed on õiged, sh on arvesse võetud sularahas saadavat tasu. Eelnimetatud summale lisandub Kostja teise lapse ema poolt igakuiselt makstav elatis summas 275,25 eurot kuus. Vastavad andmed ühtivad ka Kostja pangakonto väljavõtetega. Kostja püsiväljaminekuks on üürikorter hinnaga 695 eurot kuus, selle kasutamisega kaasnevad kommunaalkulud maksumusega ca 110 eurot kuus ning kulud transpordile ca 260 eurot kuus (kütus, sõiduki hooldus ja kindlustus). Lisaks kulutused enda ja mõlema ülalpeetava alaealise lapse toidule, riietele, jalanõudele, hügieenile, meelelahutusele jms. Eeltoodut kokkuvõttes on isa püsisissetulekuks 1 425,25 eurot ning väljaminekuid summas 1 065 eurot, mistõttu jääb isal enda ja mõlema lapse söögile, riietele, jalanõudele, hügieenile, meelelahutusele jms ca 360,25 eurot. Kui kostjalt mõistetakse välja elatis summas 292 eurot, siis jääks isale ja tema teisele lapsele jooksvate kulutuste kandmiseks 68,25 eurot, s.o 34,13 eurot inimese kohta. Seega ilmselgelt jääks kostja teine laps majanduslikult kehvemasse olukorda kui hageja. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et hageja viibib suure osa ajast kostjaga, millisel ajal kannab kostja vahetult lapse ülalpidamiskulusid.
24.Perioodil 15.09.2020 kuni 07.12.2020 toimis poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt viibis hageja igakuiselt ca 10 päeva nädalas kostjaga. Perioodil 07.12.2020 kuni 03.02.2021 toimis poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt viibis hageja kostjaga igakuiselt ca 13 päeva. 03.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-17708 kompromissi kinnitamise määrus, millega kinnitati vanemate vahel sõlmitud kompromiss kostja ja hageja suhtluskorra kindlaksmääramiseks muu hulgas selliselt, et: - paaritutel nädalatel (kalendriaasta 1., 3., 5. jne nädal) võtab kostja hageja ema elukohast reede õhtul kell 16.00 ja viib hageja ema elukohta tagasi esmaspäeva hommikul kell 10.00; - paaris nädalatel (kalendriaasta 2.,4.,6. jne nädal) on hageja kostjaga esmaspäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti. Kostja võtab Hageja ema elukohast kell 16.00 ja ema läheb hagejale kostja elukohta järgi kell 19.00. - Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda Lapsega täiendavad külastused ja ajaveetmised. Seega viibib hageja alates 03.02.2021 kostjaga 28-päevase ajavahemiku jooksul kokku vähemalt 148 tundi, s.o 6,17 ööpäeva, mis teeb 22%. Seejuures suurem transpordikoormus on isal ning pärast kohtumääruse kinnitamist on ema võimaldanud kostjal probleemivabalt ka suhtluskorra välistel aegadel hageja kostja juurde.
25.Kostja on hagejale kõik vajalikud riided ja jalanõud soetanud, mh hageja kirjas viidatud talveriided. Kostja lisab nende osas käesolevale seisukohale fotod. Kaks komplekti kostja poolt soetatud hageja talveriideid on hagejaga ema juures (Huppa komplekt maksumusega 60 eurot ning Lenne kombekas maksumusega 55 eurot), mistõttu on ema poolt eriti pahatahtlik väita, et kostja ei soovi hagejat toetada. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 6(16)
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: K Mi ja V Ki kooselust sündis xxx tütar E M (dtl 34, sünni tõend); hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi hiljemalt alates 29.05.2020; kostja ei tasu hagejale elatist rahas; kostja ülalpidamisel on alaealine laps C M (dtl 60, sünni tõend).
29.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 22.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
30.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) on lapse ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud, kandes lastega seotud kulusid vahetult; (ii) lapse kulud (piimapulber ja mähkmed) ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks; (iii) arvestada tuleb lapsele makstava lapsetoetusega summas 60 eurot; (iv) vanematel oli kokkulepe, millega välistati 2020. a eest elatisnõude esitamine; (v) kostjal on veel teinegi laps ning nõutavas ulatuses elatise väljamõistmine seaks kostja teise lapse hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning kahjustaks kostja enda ülalpidamist.
31.Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik poolte seisukohad ning väited, mis puudutavad vanemate omavahelisi suhteid (sh varalisi suhteid) ning lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisega seotud küsimusi ja erimeelsusi. Käesolevas tsiviilasjas lahendatakse üksnes lapse ülalpidamisega seotud vaidlust.
32.Kostja märgib, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt ei nõuta kostjalt elatist kuni käesoleva aasta lõpuni seoses asjaoluga, et kostja võõrandas hageja emale sõiduauto 1 euroga olukorras, kus selle tegelik turuväärtus oli 2200 eurot ning asjaoluga, et pere elatus kostja vahenditest ning hageja seadusliku esindaja emapalk säästeti lapse ülalpidamise tarbeks. Kohus on seisukohal, et nimetatud väiteid on tõendamata. Vanemate vahelised kokkulepped, mis puudutavad nende omavahelisi rahalisi suhteid, ei mõjuta lapse ülalpidamise temaatikat. Kohus lisab, et vanemate vaheline lapse ülalpidamist puudutav kokkulepe ei takista lapse elatisnõudega kohtu poole pöördumist (PKS § 100 lg 3). Samuti oleks vastav kokkulepe tühine (PKS § 109). Seega tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta. 7(16)
33.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 740 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 pis 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot).
34.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks töövõimetu.
35.Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed Eluase Tervisehoid Transport Riided ja jalanõud
KOKKU
Kulu suurus (eurot)
Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
8(16)
Toit
Hügieenikulu
Tervisehoid
Transport
Riided ja jalanõud
Eluase Kokku:
Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja põhistused nimetatud summa ülemäärasuse osas ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega taga lapsele täisväärtuslikku toidusedelit. Isegi, kui laps enam piimapulbrit ei vaja, asendub nimetatud kulu tavapärase ja eakohase toidu soetamise kuluga. 6,7 eurot päevas (200/30) toidukuluna on tavapärane. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust ja mähete tavapärast maksumust (ca 25 senti tk) ning kulu (nt 6 tk ööpäevas, kalendrikuus 180), leiab kohus on põhjendatud mähetekulu suurus on 45 eurot kuus. Nimetatud summale lisanduvad aga kõik muud hügieenitarbed, mida sellises vanuses lapse hooldamisel tarvis on (kreemid, seebid, hambapasta ja -hari, alusmatid jms), mille hinnanguline kulu ühes kuus võib olla mõistlikult võttes täiendavad 25 eurot. Kulu kokku seega ca 75 eurot. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kasvav laps vajab regulaarselt vitamiine ning hooajaliselt ka mõningaid ravimeid. Arvestades toidulisandite ning tavapäraste ravimite maksumust, on kulu suurus mõistlik. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta.
36.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 665 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 332,50 eurot kuus (665 / 2).
37.Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ning tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostja on xxx (registriosa nr xxx) asuva korteri kaasomanik, kuid on sõlminud kohtuliku kompromissi (dtl 159-163, kohtumäärus), mille kohaselt läheb kostjale kuuluv omandiosa üle teisele kaasomanikule hüvitise vastu. Kostjal on osalus äriühingus xxx (registrikood xx; ainuosanik ja juhatuse liige, maksuvõlg puudub, ettevõte on kasumlik) ning xxx (registrikood xxx; ainuosanik ja juhatuse liige, maksuvõlg puudub, ettevõte on asutatud sissemakset tegemata ning äriregistrist nähtuvalt aktiivne majandustegevus puudub). Kostja on juhatuse liige ettevõttes xxx (registrikood xxx). Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (reg nr xxx). Kostja regulaarne neto sissetulek on keskmiselt 1 150 eurot kuus, lisandub kostja teise lapse ema poolt igakuiselt makstav elatis summas 275,25 eurot kuus. Kostja püsiväljaminekuks on üürikorter hinnaga 695 eurot kuus (dtl 61-64, leping ja selle lisa), 9(16)
selle kasutamisega kaasnevad kommunaalkulud maksumusega ca 110 eurot kuus (dtl 165166, arved). Kostja ei ole tõendanud, transpordikulude suurust. Kostja on küll esitanud oma pangakontode väljavõtted (dtl 174-215), kuid kostja ei ole viidanud, milliseid asjaolusid pangakontodelt nähtuv tõendab. Kohtul ei saa ise asjaolusid tõenditest otsida, nende esiletoomine on võistlevas kohtumenetluses poole ülesanne. Eeltoodut kokkuvõttes on kostja püsisissetulekuks 1 425,25 eurot ning tõendatud väljaminekuid summas 805 eurot, mistõttu jääb kostjal muude kulude kandmiseks 620,25 eurot. Vaatamata sellele, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, arvestab kohus siinkohal ka sellega, et eelduslikult on kostjal igakuised kulud iseenda toidule, hügieenile ning riietele-jalanõudele. Kohus arvestab nimetatud kulude katteks 250 eurot. Nagu kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, arveldab kostja märkimisväärses ulatuses sularahas (erinevas suuruses regulaarsed sissemaksed). Seetõttu võib eeldada, et ka kostja sissetulek laekub osaliselt sularahas. Sularaha päritolu ei ole aga asja materjalide põhjal kontrollitav, kuid kohtu hinnangul annab see aluse arvata, et mitte kogu kostja sissetulek ei laeku ametlikult. Samas annab see aluse ka arvata, et kostja majanduslik seisukord on parem, kui see kohtule esitatud tõenditest nähtub. Kuivõrd kostja on sisuliselt iseenda tööandja, sõltub temale makstavate summade suurus kostjast endast. Kostja ei ole esile toonud, et tal puudub võimalus endale suuremate tasude maksmiseks. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja kulutused teise lapse (C M) ülalpidamisele vähenevad, kuivõrd C M asus käesolevast õppeaastast õppima xxx, mistõttu viibib sageli esmaspäevast reede õhtuni kodust eemal. Kostja esitatud tõenditest ei nähtub, et kostja annaks C Mile väidetud ulatuses ülalpidamist. Kostja väited halvast majanduslikust seisukorrast ei ole vastavuses tema tarbimisharjumustega – kostja einestab tihti väljas, külastab restorane ja baare ning kasutab toidukulleri teenuseid. Samuti teeb kostja regulaarselt ja kohati märkimisväärses ulatuses ülekandeid kolmandatele isikutele (xxx, xxx, xxx), mille sisu ei ole kostja kohtule selgitanud. Ka eeltoodu annab aluse arvata, et kostja majanduslik seisukord on parem kui ta seda kohtule presenteerib. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja majanduslik seisukord on piisavalt hea, et hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kuivõrd kostja majanduslik seisukord on hea ning tema tehtavad kulutused C Mi ülalpidamiseks vähenevad märkimisväärselt, ei saa kohtu hinnangul rääkida C Mi ja hageja ebavõrdest majanduslikust seisukorrast.
38.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole 10(16)
riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Kohus on eespool jõudnud seisukohale, et lapse vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ning ka kostja varaline seisund ei ole halb. Seega leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
39.Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
8.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Periood 15.09.2020 kuni 06.12.2020 – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et perioodil 15.09.2020 kuni 07.12.2020 toimis poolte vahel suhtluskord (dtl 48-49, kokkulepe), mille kohaselt viibis hageja igakuiselt ca 10 päeva kostjaga. Kohus märgib, et nimetatud tõendist on võimalik lähtuda üksnes juhul, kui vanemad on seda järginud. Hageja on märkinud, et ta nimetatud kokkulepet ei allkirjastanud ning poolte vaheline suhtlus selle järgi ka ei toimunud. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest saaks järeldada nimetatud perioodil hageja viibimist kostja vahetul ülalpidamisel. Kuna 07.12.2020 hakkas poolte vahel kehtima juba uus suhtluskord, siis kõnealune suhtluskord sai kehtida kuni 06.12.2020. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et perioodil 15.09.2020 kuni 06.12.2020 oleks lapse viibimiskoht olnud ca 10 päeva kuus tema juures. Seega perioodi 15.09.2020 kuni 06.12.2020 eest tuleb kostjal tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 11(16)
Periood 07.12.2020 kuni 02.02.2021 – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et perioodil 07.12.2020 kuni 03.02.2021 toimis poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt viibis hageja kostjaga igakuiselt ca 13 päeva. Seda tõendab kostja lastekaitsetöötaja vahendusel paika pandud suhtluskorraga (dtl 59, e-kiri). Tõendist nähtub järgnev: „Teisipäeviti kell 10.00 võtab K V juurest E ning viib tagasi järgmisel hommikul (kolmapäeval) kell 10.00. Neljapäeviti kell 10.00 võtab K V juurest E ning viib tagasi järgmisel hommikul (reedel) kell 10.00. Laps veedab enda isa Kiga aega üle nädala reede õhtust pühapäeva hommikuni. Pühapäeva hommikuti läheb V Ele järgi Ki juurde.“ Hageja esitatud vastusest järeldab kohus, et vanemad täitsid suhtluskorra kokkulepet vaatamata sellele, et hageja emale tekitas see vastumeelsust. Seega nähtub, et neljanädalase perioodi vältel viibis laps isa juures kokku 11 päeva, s.o 39% ajast (eeldusega, et nädalavahetusel viibis laps isaga reede õhtust pühapäeva hommikuni, s.o 1,5 päeva). Kuivõrd 03.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-17708 määrus, millega sätestati uus suhtluskord, siis käesoleva suhtluskorra kehtivuse lõpukuupäev on 02.02.2021. Periood 03.02.2021 kuni tänaseni – lapse viibimine kostja juures Kostja märgib, et 03.02.2021 jõustus tsiviilasjas 2-20-17708 määrus (dtl 168-170), millega kinnitati vanemate vahel sõlmitud kompromiss kostja ja hageja suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et hageja viibib alates 03.02.2021 kostjaga 28-päevase ajavahemiku jooksul kokku vähemalt 148 tundi, s.o 6,17 ööpäeva, mis teeb 22%. Kohtumäärusest (p 1.1 ja 1.2) tuleneb järgnev: „Paaritutel nädalatel (kalendriaasta 1., 3.,
5.jne nädal) võtab lapse isa lapse ema elukohast reede õhtul kell 16.00 ja viib lapse ema elukohta tagasi esmaspäeva hommikul kell 10.00. Paaris nädalatel (kalendriaasta 2.,4.,6. jne nädal) on laps isaga esmaspäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti. Lapse isa võtab lapse ema elukohast kell 16.00. Lapse ema läheb lapsele lapse isa elukohta järgi kell 19.00.“ Kohtu ette ei ole toodud, et vanemad nimetatud kokkulepet ei täida. Kuivõrd tegemist on kompromissiga, siis eeldab kohus, et selle tingimused kajastavad vanemate ühist tahet ja nägemust sellest, mil viisil ja ulatuses hageja kostja juures viibib. Kostja on õigesti märkinud, et see moodustab 22% neljanädalasest perioodist.
40.Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta kõik lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lapsele igakuiselt ca 205 eurot järgevalt: 20 eurot riided ja jalanõud; 40 eurot söök; 35 eurot mänguasjad/raamatud; 50 eurot kulutused transpordile; 20 eurot kommunaalkulud; 20 eurot mähkmed (ca 86 tk kuus); 20 eurot hügieen ja ravimid. Eeltoodule lisandub lapse osa isa üürikulust kuni 31.12.2020 summas 225 eurot ning alates 01.01.2021 summas 232 eurot (isa poolt lapsele tagatava elukoha üür on kuni 31.12.2020 675 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 695 eurot kuus, mis jaguneb 3 pereliikme vahel). St kokku kannab isa kuni 31.12.2020 igakuiselt lapse ülalpidamiskohustuseks 430 eurot kuus ning alates 01.01.2021 summas 437 eurot kuus. Kostja on lapse vahetut ülalpidamist kinnitavate tõenditena esitanud oma pangakonto väljavõtted. Kostja on ülal ka välja toonud, milliseid kulusid ta väidetavalt kandnud on. Siiski ei ole kostja sidunud enda poolt esitatud tõendeid enda poolt väljatoodud asjaoludega, kuigi vastav kohustus pooltele menetlusseadustikust tuleneb (vt TsMS § 363 lg 1 p 3 ja § 394 lg 2 p 3), kusjuures kohus on seda kostjale selgitanud juba 26.11.2020 hagi menetlusse võtmise määruses (vt resolutsiooni p 3 ja selgituste p 1) ning täiendavalt on selgitanud seda 18.01.2021 selgitamiskohustuse täitmise määruses. Kohtul ei ole hagimenetluses õigust ega kohustust ise tõenditest asjaolusid otsida, asjaolude sidumine esitatud tõenditega on poole ülesanne. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata (välja arvatud kommunaalkulud, üür, mähkmete osas esitatud põhistused, lisaks toit, mille osas ei saa mõistlikku vaidlust olla). 12(16)
41.Kulud perioodil 07.12.2020 kuni 02.02.2021 Kohus leiab, et kostja poolt hagejale tehtavatest kuludest on põhjendatud eluasemekulu 104,65 euro ulatuses (arvestusega, et eluruumi kasutavad lisaks kostjale ka tema teine tütar ja hageja, mistõttu on hagejaga seotud kulu eelduslikult 1/3 igakuisest eluasemekulust summas 695 + 110 = 805 eurot, s.o 268,33 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 39% ajast, mistõttu on hagejaga seotud kulu 104,65 eurot). Puudub vaidlus, et laps kostjaga koos olles ka toitus. Toidukulu on põhjendatud 73,70 euro ulatuses (arvestusega 6,7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibis kostja juures arvestuslikult ümardatult 11 päeva kuus). Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 10 euro ulatuses ühes kuus. Mähkmetega seotud kulu on (ca 25 senti tk, 6 tk ööpäevas, laps ca 11 päeva kuus kostja juures) põhjendatud summas 16,50 eurot kuus. Kulu kokku 204,85 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 204,85 euro ulatuses ning ema 665 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibis 39% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 275 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 39% (s.o 107,25 euro) võrra, kuna laps viibib 39% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 167,75 eurot (275 – 107,25). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja igakuine toidukulu on 200 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 39% (s.o 78 euro) võrra, kuna laps viibis 39% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud toidukulu suuruseks 122 eurot (200 - 78). Eeltoodust tulenvalt oli nimetatud perioodil hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 484,75 eurot: o eluasemekulud 167,75 eurot; o toit 122 eurot; o riided ja jalanõud 50 eurot; o tervis 35 eurot; o hügieen 75 eurot; o transport 35 eurot. o o o o
isa juures tekkinud kulud 204,85 eurot: eluasemekulud 104,65 eurot; toidukulu 73,70 eurot; mähkmed 16,50 eurot; riided ja jalanõud 10 eurot. 13(16)
Lapse igakuised kulud on kokku 689,60 eurot (484,75 + 204,85), millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 344,80 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis nimetatud perioodil igakuiselt lapse kulusid vahetult arvestuslikult summas eurot 204,85 eurot, on hageja elatisenõue nimetatud perioodil põhjendatud 219,54 euro ulatuses (344,80 - 204,85). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise perioodil 07.12.2020 kuni 02.02.2021 summas 139,95 eurot.
42.Kulud alates 03.02.2021 ja edasi Kohus leiab, et kostja poolt hagejale tehtavatest kuludest on põhjendatud eluasemekulu 59,03 euro ulatuses (arvestusega, et eluruumi kasutavad lisaks kostjale ka tema teine tütar ja hageja, mistõttu on hagejaga seotud kulu eelduslikult 1/3 igakuisest eluasemekulust summas 695 + 110 = 805 eurot, s.o 268,33 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 22% ajast, mistõttu on hagejaga seotud kulu 59,03 eurot). Puudub vaidlus, et laps kostjaga koos olles ka toitub. Toidukulu on põhjendatud 46,90 euro ulatuses (arvestusega 6,7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibi kostja juures arvestuslikult ümardatult 7 päeva kuus). Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 10 euro ulatuses ühes kuus. Mähkmetega seotud kulu on (ca 25 senti tk, 6 tk ööpäevas, laps ca 7 päeva kuus kostja juures) põhjendatud summas 10,50 eurot kuus. Kulu kokku 126,43 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 126,43 euro ulatuses ning ema 665 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 22% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 275 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 22% (s.o 60,50 euro) võrra, kuna laps viibib 22% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 214,50 eurot (275 - 60,50). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja igakuine toidukulu on 200 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 22% (s.o 44 euro) võrra, kuna laps viibib 22% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava toidukulu suuruseks 156 eurot (200 - 44). Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkivad kulud 565,50 eurot: o eluasemekulud 214,50 eurot; o toit 156 eurot; o riided ja jalanõud 50 eurot; o tervis 35 eurot; o hügieen 75 eurot; o transport 35 eurot. 14(16)
o o o o
isa juures tekkivad kulud 126,43 eurot: eluasemekulud 59,03 eurot; toidukulu 46,90 eurot; mähkmed 10,50 eurot; riided ja jalanõud 10 eurot.
Lapse igakuised kulud on kokku 691,93 eurot (565,50 + 126,43), millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 345,97 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult arvestuslikult summas eurot 126,43 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 219,54 euro ulatuses (345,97 - 126,43). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 03.02.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot.
43.Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena.
44.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise järgmiselt: a. perioodi 15.09.2020 kuni 06.12.2020 eest seaduses sätestatud miinimummääras, st summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleva otsuse tegemise ajal 292 eurot kuus); b. perioodi 07.12.2020 kuni 02.02.2021 eest summas 139,95 eurot kuus; c. alates 03.02.2021 kuni hageja E M täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot kuus.
45.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval hageja ema V K arveldusarvele nr XXX selgitusega “Lapse elatisraha“. Ka juba sissenõutavaks muutunud elatismaksed tuleb tasuda samale kontole.
46.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
47.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 15(16)
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
50.Kohtutoimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Hageja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja. Seega leiab kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad, millest johtuvalt tuleb hageja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.