2-13-15336 PxxxxKxxxxxxx hagi Vxxxxxxxx Axxxxxxxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende sesindajad
Hageja: PxxxxKxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Epp Lumiste (AB Aivar Pilv, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: Vxxxxxxxx Axxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxxxxxukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa); esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde (AB Objartel & Partnerid; e-post: [email protected])
2.Määrata kindlaks Vxxxxxxxx Axxxxxxxx menetluskulud tsiviilasja nr 2-13-15336 menetluses maakohtus ja ringkonnakohtus summas 5435 eurot, sh lepingulise esindaja tasu 5040 eurot, riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud 120 eurot ja riigilõiv 275 eurot.
3.Välja mõista PxxxxKxxxxxxxxx Vxxxxxxxx Axxxxxxxxxkasuks menetluskulud summas 5315 eurot.
4.
Välja mõista Pxxx Kxxxxxxxxx Vxxxxxxxx Axxxxxxxx kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Välja mõista PxxxxKxxxxxxxxx riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud summas 120 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud viitenumbrit. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Ostus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Menetluse käik
1.Riigikohus jättis 12.10.2015. a määrusega menetlusse võtmata PxxxxKxxxxxxx kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-13-15336 (xxxx Kxxxxxxx hagi Vxxxxxxxx Axxxxxxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes). Sellega jõustusid Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2015.a otsus ning Tartu Maakohtu 19.05.2014. a otsus osaliselt. Riigikohtu määrusega jäeti menetluskulud Riigikohtus PxxxxKxxxxxxxxkanda. Ringkonnakohtu otsusega jäeti menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus PxxxxKxxxxxxx kanda.
2.Kostja, Vxxxxxxxx Axxxxxxx esitas 29.10.2015. a kohtule avalduse hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
3.Hageja, Pxxx Kxxxxxxx esindaja esitas 09.11.2015. a kohtule seisukoha hageja menetluskulude kohta. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks
4.Vxxxxxxxx Axxxxxxxx avalduse kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus ja ringkonnakohtus 6731 eurot, s.h lepingulise esindaja tasu summas 6336 eurot (koos käibemaksuga), riigilõiv 275 eurot ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 120 eurot. Kostja palus kohtul Pxxx Kxxxxxxxx tema kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu ja riigilõivu kokku 6611 eurot. Samuti palus kostja Pxxx Kxxxxxxxxx välja mõista täiendava menetluskulu hüvitise seoses osutatud riigi õigusabiga. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ning palus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Hageja vastuväited kostja taotlusele
5.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited, leides, et kostja kohtuvälised kulud ei ole täielikult proportsionaalsed, ei arvesta vaidluse keerukust, mahtu ning nõude suurust ega ole asjakohased. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatud, kajastades kohati ka dubleerivaid tegevusi. Hageja palus kohtul analüüsida kõigi kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja hinnangul ei ole lepingulise esindaja kulu mõistlik, põhjendatud ega vajalik suuremas summas kui 3660 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kostja Vxxxxxxxx Axxxxxxxx taotluse kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu ning riigilõivud, samuti riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu.
2 (5)
7.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 tulenevalt on menetluskuluks riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et käesolevas asjas tasus kostja riigilõivu 275 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus leiab, et riigilõiv oli menetluses vajalik kulu ja kuulub hageja poolt hüvitamisele.
8.Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
11.Kostjate lepinguliseks esindajaks käesoleva tsiviilasja menetluses oli advokaat Tõnu Mets maakohtus ja osaliselt ringkonnakohtus ning riigi õigusabi korras määratud esindajaks advokaat Valli Murde ringkonnakohtus.
12.Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2015. a määrusega anti Vxxxxxxxx Axxxxxxxxxx riigi õigusabi hilisema hüvitamiskohustuseta. Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2015.a määrusega määrati riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot, sh käibemaks.
13.Lähtudes TsMS § 190 lg 5 teisest lausest mõistab kohus Pxxx Kxxxxxxxxx riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 120 eurot.
14.Kostja taotluse kohaselt on tema lepingulise esindaja tasu kokku 6336 eurot koos käibemaksuga. Kostja on esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostja esindaja on arvestanud õigusabi eest tasu kokku 52,8 tunni eest tasumääraga 120 eurot/tund (koos käibemaksuga).
15.Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13).
16.Kostja lepingulise esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks 3 tundi (arve nr 55). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli advokaat Tõnu Mets kostja lepinguliseks esindajaks alates 31.05.2013. a. Selleks ajaks oli menetluses esitatud hagiavaldus ning kostja vastus hagile. Arvestades nimetatud menetlusdokumentide mahtu ning vaidluse asjaolusid ja keerukust, leiab kohus, et asja materjalidega tutvumiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Seega ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses.
18.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks arvel nr 106 märgitud esindaja ajakulu 1,3 tundi saabunud materjalidega tutvumiseks ning 29.07.2013. a seisukoha koostamiseks. Ajakulu hindamisel võtab kohus arvesse, et hageja oli 12.06.2013. a esitanud menetluses täiendava 3 (5)
seletuse, samuti kostja menetlusdokumendi mahtu ning selles esitatud seisukohtade asjakohasust.
19.Arvel nr 106 märgitud ajakulust 3 tundi saabunud materjalidega, sh toimikuga tutvumiseks, kliendi konsultatsiooniks, tõendite kättesaadavaks tegemiseks ning 21.10.2013. a seisukoha ja taotluste koostamiseks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks 2,5 tundi. Kohus arvestab, et hageja oli esitanud menetluses 16.09.2013. a uue seisukoha; samuti kostja poolt kohtule esitatud dokumendi mahtu ja asjakohasust. Kohtule jääb ebaselgeks kliendiga konsulteerimise ning tõendite kättesaadavaks tegemise põhjendatus. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses.
20.Kostja esindaja 31.10.2013. a istungiks ettevalmistuse ja selle osalemise ajakulu on olnud 3 tundi (arve nr 106). Asja materjalidest nähtuvalt kestis istung 1 h ja 50 min. Kohus leiab, et teatav ettevalmistusaeg on vajalik, kuid arvestades kogenud esindaja professionaalsust, samuti asjaolu, et menetluse selles staadiumis oli esindaja vaidluse asjaoludega kursis, ei peaks see ületama 40 min. Seega ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 16.12.2013. a taotluse koostamiseks 2,3 tundi (arve nr 31). Kohus leiab, et arvestades nimetatud dokumendi sisulist mahtu (2 lk), selles esitatud väidete hulka ja asjakohasust, on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 0,8 tunni ulatuses.
22.Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi PxxxxKxxxxxxx 20.01.2014. a ja 10.03.2014. a menetlusdokumentidega tutvumiseks (arve nr 31). Kohus arvestab sealjuures nimetatud dokumentide mahtu, neis esitatud seisukohtade ja asjaolude arvukust ning lisatud tõendite mahtu. Kohus leiab, et põhjendatud oli ka kliendi konsultatsioon, arvestades, et hageja dokumendid puudutasid muu hulgas vaidluse asjaolusid, mitte ainult õiguslikke seisukohti.
23.Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud esindaja ajakulu 3,7 h 11.03.2014. a vastuse koostamiseks (arve nr 31). Dokumendist 1 lk moodustab vastuväide kohtu tegevusele, mis jäi rahuldamata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vastaspoolt ei saa kohustada tasuma õigusabi eest, kui taotlus on jäänud rahuldamata. Arvestades ülejäänud dokumendi asjakohasust, sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ajakulu selle koostamiseks oli 1,7 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses.
24.Kohtu hinnangul ei ole vajalik ega põhjendatud esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses hageja 25.03.2014. a vastusega tutvumise, 01.04.2014. a kliendi konsultatsiooni ja teate koostamise eest (arve nr 31). Hageja 25.03.2014. a vastusest ligikaudu poole moodustas vastus kostja vastuväitele. Et kohus jättis vastuväite rahuldamata, ei ole põhjendatud ka sellega seotud vastusega tutvumise ajakulu. 01.04.2014. a kliendi konsultatsioon on ilmselt seotud esindaja poolt samal päeval kohtule esitatud lühikese teatega tunnistajate kohtuistungil osalemise kohta. Eeltooduks on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 tundi.
25.Kohus leiab, et 03.04.2014. a kliendi konsultatsiooni, istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu (arve nr 44) on põhjendatud 4,75 tunni ulatuses. Asja materjalide kohaselt kestis kohtuistung 4 h 10 min. Mõistlikuks ettevalmistusajaks ning kliendiga suhtluseks seoses istungiga peab kohus 35 min. Seega ei ole põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 1,95 tunni ulatuses.
26.Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu 1,5 tundi 15.04.2014. a teate ja taotluste koostamiseks (arve nr 44), arvestades dokumentide mahtu, sisu ja asjakohasust.
4 (5)
27.Kohus leiab, et täielikult ei ole põhjendatud esindaja ajakulu 17.04.2014. a istungil osalemiseks ja ettevalmistuseks (arve nr 44). Istung kestis protokolli kohaselt 3 h 15 min. Kohtu arvates on mõningane ettevalmistusaeg istungiks vajalik ka juhul, kui eelmine istung asjas on toimunud alles 2 nädalat varem, kuid see ei peaks ületama 0,5 tundi. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks esindaja ajakulu 1,55 tunni ulatuses.
28.Menetluskulude nimekirja järgi (arve nr 44) on esindajal kulunud 7,5 tundi 28.04.2014. a teeside koostamiseks, hageja teesidega tutvumiseks ja nendele 30.04.2014. a repliigi koostamiseks. Kohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud, arvestades kostja ja hageja koostatud dokumentide mahtu, sisu ja asjakohasust.
29.Maakohtu otsusega tutvumiseks, edasikaebevõimaluste analüüsiks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks on esindajal kulunud 6,5 tundi. Arvestades, et apellatsioonimenetluseks on pooled juba kõik asjaolud läbi vaielnud ja saavad tugineda vaid maakohtu otsuses tuvastatule, samuti seda, et apellatsioonkaebuses on kasutatud lõike varem esitatud menetlusdokumentidest ning korratud maakohtu otsuse seisukohti, ei ole ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses.
30.Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja ajakulu 6 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks (arve nr 110). Arvestades hageja esitatud apellatsioonkaebuse mahukust ja selles esitatud väidete hulka, samuti kostja vastuse mahtu, sisu ja asjakohasust, peab kohus esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks.
31.Kokku ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 10,8 tunni ulatuses. Põhjendatuks ja vajalikuks loeb kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 42 tunni ulatuses, s.o tasu summas 5040 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 174 lg 10 kuulub kostjale hüvitamisele ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks.
32.Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2015. a otsuses toodud menetluskulude jaotusest kuuluvad Pxxx Kxxxxxxxxpoolt hüvitamisele Vxxxxxxxx Axxxxxxxx menetluskulud summas 5315 eurot.
33.Vxxxxxxxx Axxxxxxxx taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt nende kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).
34.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.