C. C. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx, Soome, e-post: xxx)
Kostja esindaja:
Advokaat Olavi Järve, Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: [email protected]
Eestkosteasutus:
Lüganuse Vallavalitsus (registrikood 77000223, aadress: Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, e-post: [email protected] , esindaja: Evely Kajala, e-post: [email protected] )
Välja mõista C. C.lt elatis A. A. kasuks alates 11. novembrist 2019. a igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista C. C.lt elatis B. B. kasuks alates 11. novembrist 2019. a igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda D. D. Eesti krediidiasutuses olevale arvelduskontole.
5.Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
7.Hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Kehtestada C.C. ja A. A. ning B. B. suhtluskord alljärgnevalt. * Lapsed on isaga kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14:00-ni. Isa võtab lapsed reedel pärast koolipäeva lõppu koolist ja veedab lastega koos aega isa poolt valitud kohas, arvestades isa töögraafikut ja sellest lähtuvalt võimalusi lastega kohtumiseks, pärast kuue kuu möödumist võib isa lastega kohtuda eelpool märgitud tingimustel kaks korda kuus. * Isa veedab lastega igal suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis alternatiivselt kas kuu aega suve jooksul järjest või kaks terviklikku nädalat igal suvekuul. Suvekuudel ja muudel koolivaheaegadel ei kehti eelmises punktis märgitud suhtluskord. Mõlemad vanemad kavandavad suvepuhkuse koos lastega lähtuvalt koolis ettenähtud suvevaheajast. Vanemad kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 20-ndaks maiks, alates maist 2021. a. * Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, sh kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, huvialaringides jne. * Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Laste haigestumiste korral põetab last vanem, kelle juures
laps haigestus, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib vanem sellest koheselt teist vanemat ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. * Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. *1Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva või selle tähistamise päeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. * Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.-24.12 ema juures ja 25.-29.12 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. * Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse alates 30.12 kuni 01.01 ema juures ja võidupüha, 23.06 ning jaanipäeva ja sellele järgnevad päevad 24.-25.06 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. * Juhul, kui laste ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale või töö tõttu ei ole võimalik järgida suhtlemiskorras olevaid kokkuleppeid, võivad vanemad selle aja kokkuleppel muu ajaga vahetada, leppides selles enne e-kirja või tekstsõnumi teel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. * Vanemad võivad lastega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest, sellisel juhul suhtlemiskorra järgne tavaregulatsioon ei kehti. Vanem on kohustatud andma teisele vanemale reisimiseks vajadusel vastava notariaalse nõusoleku ja teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 14 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega) ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest. * Isa ja laste/lapse kohtumised ei toimu, kui lapsed/laps ei avalda soovi isaga kohtumiseks või isaga kohtumise takistuseks on lapse/laste tervis. Laste/lapse tervise tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. * Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste haridusküsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jms võetakse vastu ühiselt e-kirja või tekstsõnumi teel. * Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures lapsed viibivad, peavad tagama, et laste psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud. * Vanemad on kokku leppinud, et laste elukohaks on hagis näidatud ema elukoht. Laste elukoha muutmiseks väljapoole hagis näidatud elukohta on vajalik isa nõusolek. * Vanemad teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Riigi õigusabi kulud jätta Eesti vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. A. Koronenil on õigus esitada apellatsioonkaebus suhtluskorda puudutavas osas vahetult ringkonnakohtule (st seadusliku esindaja või advokaadi vahenduseta).
HAGIAVALDUS
1.A. A. (edaspidi ka A.) ja B. B. (edaspidi ka B.) esitasid seadusliku esindaja D. D. (edaspidi ka DD) kaudu 11.11.2019. a Viru Maakohtule hagi C. C. (edaspidi ka Kostja või CC) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündisid DD ja CC kooselust xx.xx.xxxx. a tütar A. ja xx.xx.xxxx. a tütar B. Lapsed on DD ülalpidamisel Eestis. CC elab Soomes. Laste sünni ajal elas perekond Soomes. Kooselu kostjaga on lõppenud 2015. aastal. Kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal ja ka käesoleval ajal on 292 eurot ühe lapse kohta ning elatist tagasiulatuvalt kuue kuu eest enne hagi kohtusse esitamist (tl 2-3).
MENETLUSE EDASINE KÄIK
2.Kohtu 11.11.2019. a määrusega võeti hagi menetlusse (tl 10-12).
3.Kostja esitas 12.12.2019. a vastuse hagile ja vastuavalduse isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tl 26-34).
3.1.Vastuse kohaselt ei ole võimalik, teadmata millised on laste kulutused ühes kuus, välja selgitada vanemate kohustuste ulatust. Hagejatel tuleb esitada hagejate vajadused ja nende vajaduste katmise kulud ühes kalendrikuus (kulutused toidule, riietele, jalanõudele, ravimitele, eluasemele, sidele, koolikohustuse täitmisele, transpordile jne). Lisaks tuleb DD esitada tema varalist seisundit tõendavad tõendid. Hagiavalduses puuduvad hagiavalduse põhistus ja tõendid tagasiulatuva elatise nõude kohta.
3.2.Kostja ei nõustu hagis märgituga, mille kohaselt laste ema ja kostja kooselu lõppes 2015. aastal. Vanemad elasid koos lastega Soomes kuni 2019. aasta juunini ühiselt koos. Kostja on Soomes katnud kõik laste ja laste ema kulutused ning kandnud laste kulutused ka peale seda, kui DD siirdus koos lastega Eestisse elama.
3.3.Kostja tööandjaks on xxx xxx ning tema töötasu novembris 2019. a oli 1 318,04 eurot (netto). Kostjale kuulub sõiduk XXXXXX, Volkswagen Passat, 2004. a, mille turuväärtus on orienteeruvalt 1 500 eurot. Muu vara kostjal puudub. Sõiduk on Eestis ja Soomes (laste ema töötab aeg-ajalt Soomes) laste ema ja laste kasutuses. Kuna sõidukit kasutatakse ka laste tarbeks, siis on kostja laste ema soovil tasunud oktoobris 2019. a autoremondi eest 150 eurot ja autokindlustuse eest 38,76 eurot (periood 06.11.2019-05.11.2020. a) ja automaksu 160,38 eurot (periood 05.10.2019-04.04.2020. a). Kostja on ostnud lastele riideid ja jalanõusid, kooli- ja hügieenitarbeid 219,77 euro ulatuses. B. pusa 27,90 eurot, püksid 10 eurot, hügieeni- ja koolitarbed 18,51 eurot, A. talvesaapad 69,95 eurot, tossud 74,90 eurot, hügieeni- ja koolitarbed 18,51 eurot. Kostja tasub igakuiselt A. mobiiltelefonikõnede ja internetiteenuste eest 25 eurot. Niisamuti on kostja koolitööde tegemiseks soetanud lastele arvuti, maksumusega 468 eurot. Kostja on A. ja B. arvelduskontodele juba varasemalt kogunud ja kandnud rahalisi vahendeid, mis olid mõeldud laste ülalpidamiseks järgnevalt: 2017. a 80 eurot, 2018. a 600 eurot, 2019 . a 840 eurot. Kostja on ülekandeid laste arvelduskontodele laste ülalpidamiseks teinud ka varasemalt - enne 2017. aastat ca 3 300 euro ulatuses ja millised summad on kontoväljavõtetest nähtuvalt säilinud kuni DD poolt raha väljavõtmiseni (suuremad summad on välja võetud juulis, augustis, septembris ja oktoobris 2019. a).
3.4.Kontoväljavõtetest nähtub, et DD on kostja poolt laste ülalpidamiseks kantud raha summas 4 832,04 eurot (B. arvelt 2017. a 100 eurot, 2018. a 500 eurot. a, 2019 juulis 1 000 eurot, septembris 1 030 eurot, oktoobris 24,28 eurot, novembris 68 eurot, detsembris 9,76 eurot; B. arvelt 2019. a juulis 1 000 eurot, augustis 300 eurot, septembris 800 eurot kokku 2 100 eurot) arvelduskontodelt täies ulatuses välja võtnud, sellest kostjat teavitamata. DD ei ole hagejate ülalpidamiseks ettenähtud raha kasutamist põhjendanud ega tõendanud. Eelnimetatud summad tuleb elatise nõudest maha arvestada.
3.5.Hagis toodud väide, et kostja ei toeta lapsi materiaalselt, on seega väär ning elatise (sh tagasiulatuva elatise) nõudmine on alusetu.
3.6.Elatisest tuleb maha arvata riigilt saadavad peretoetused. Laste igakuine riiklik peretoetus ühes kuus on kokku 120 eurot. Kostjale teadaolevalt saavad hagejad riiklikku lastetoetust ka Soomest.
3.7.Hagiavalduse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, sest elatisest tuleb maha arvata ka perioodid, kui lapsed viibivad kostjaga koos ning kostja kannab laste ülalpidamiskulud vahetult.
3.8.Kostja on seisukohal, et hagiavalduses nõutud tagasiulatuv elatise nõue (6 kuud x 540 eurot = 3 240 eurot) tuleb jätta rahuldamata. DD ei ole enne hagiavalduse esitamist mitte kordagi kostjalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud ega ole isegi elatisega seonduva osas kostja poole pöördunud. Kostja hinnangul ei taga antud juhul tagasiulatuv elatise nõue oma eesmärki, so hagejate ülalpidamise ülesannet. Tagantjärgi esitatud elatisenõue summas 3 240 eurot on kostja jaoks äärmiselt koormav ja see asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda, mida tuleb antud juhul tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel arvestada. Seda enamgi, et vastav nõue ületab mitmekordselt kostja poolt saadavat töötasu ning millise nõude väljamõistmisel tekib olukord, kus kostja ei ole võimeline ega suuteline enam jooksvat elatist, sh transpordikulusid kandma ja igakuiseid mistahes muid kohustusi
täitma, mis viib omakorda selleni, et kostja ei saa lastega kohtuda (osta laevapileteid jm), kostjale ei jää elatise võlgnevuste tekkimisega inimväärselt elamisvahendeidki.
3.9.Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu ka sel põhjusel, et pooled elasid koos lastega ühiselt kuni juunini 2019. a ja kostja on hagejate ülalpidamiseks kogunud pikema aja vältel 4 832,04 eurot, millise summa on DD alusetult välja võtnud.
3.10.Lastega suhtlemiskorra vastuavalduse kohaselt teeb CC ettepaneku jätta lapsed elama koos emaga.
3.11.CC taotleb, et kohus määraks kindlaks alljärgneva suhtlemise korra lastega: * Lapsed on isaga üle ühe nädala reedest kuni pühapäeva kella 14:00-ni. Isa võtab lapsed reedel pärast koolipäeva lõppu koolist ja veedab lastega koos aega isa poolt valitud kohas, arvestades isa töögraafikut ja sellest lähtuvalt võimalusi lastega kohtumiseks. * Isa veedab lastega igal suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis kaks terviklikku nädalat. Kokku veedavad lapsed isaga suvekuudel 6 nädalat. Suvekuudel ja muudel koolivaheaegadel ei kehti punktis 1 märgitud suhtluskord. Mõlemad vanemad kavandavad suvepuhkuse koos lastega lähtuvalt koolis ettenähtud suvevaheajast. Pooled kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 20-ndaks maiks, alates maist 2020. a. * Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, sh kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, huvialaringides jne. * Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Laste haigestumiste korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib vanem sellest koheselt teist vanemat ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. * Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. * Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva või selle tähistamise päeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. * Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.-24.12 ema juures ja 25.-29.12 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. * Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse alates 30.12 kuni 01.01 ema juures ja võidupüha, 23.06 ning jaanipäeva ja sellele järgnevad päevad 24.-25.06 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. * Juhul, kui laste ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale või töö tõttu ei ole võimalik järgida suhtlemiskorras olevaid kokkuleppeid, võivad vanemad selle aja kokkuleppel muu ajaga vahetada, leppides selles enne e-kirja või tekstsõnumi teel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. * Vanemad võivad lastega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest, sellisel juhul suhtlemiskorra järgne tavaregulatsioon ei kehti. Vanem on kohustatud andma teisele vanemale reisimiseks vastava notariaalse nõusoleku ja teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 14 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega) ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest.
* Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste haridusküsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jms võetakse vastu ühiselt e-kirja või tekstsõnumi teel. * Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures lapsed viibivad, peavad tagama, et laste psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud. * Isa ja ema on kokku leppinud, et laste elukohaks on hagis näidatud ema elukoht. Laste elukoha muutmiseks väljapoole hagis näidatud elukohta on vajalik isa nõusolek. * Isa ja ema teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist. Laste haigus ei ole isaga kohtumisel ega suhtlemisel takistuseks.
4.DD esitas 09.03.2020. a vastuse CC vastusele (tl 74-76).
4.1.CC väited on valed. CC ei ole ise tahtnud lapsi vabatahtlikult toetada ja CC on olnud lastega vaba suhtlemine. Lapsed on isaga kohtunud 2019. a juuni alguses Soomes, 2019. a juulis nädala Pärnus, 2019. a oktoobris koolivaheaja nädala Soomes. Lisaks suhtleb CC lastega telefoni teel.
4.2.Kostja kulud ühes kuus on null eurot laste kohta. DD kannab igapäevaselt kõik laste kulud. Alates juunist ei ole kostja lapsi üleval pidanud.
4.3.DD ei tööta aeg-ajalt Soomes. CC ei anna Soome korteri võtit ega koli korterist välja. Kostja lahkus 2015. a sügisel elama teisele aadressile. Lapsed jäid elama koos emaga üürikorterisse ning korteri üürileping jäi DD nimele. CC andis juulis notariaalse nõusoleku laste Eestisse kolimiseks. Kostja ei ole DD kulutusi katnud. Soome korteri üür on 820 eurot kuus. Kostja elab üksi DD nimel olevas üürikorteris, mille eest on DD maksnud üüri juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris, kokku 5 x 820 = 4 100 eurot. Seetõttu oli DD sunnitud võtma raha laste arvelt ja maksma Soome korteri, mida kasutas CC, üüri. Kostja maksis laste arvele raha igakuiselt ca 20 eurot. Kostja keeldus üüri maksmisest, sest arvas, et DD saab Soomest üüritoetust. 2019. a oktoobris hakkas CC ise eluasemekulutusi kandma (üür, elekter, kindlustus).
4.4.Kostja märgitud 2019. a novembri töötasu on ühe nädala kohta, kuna kostja töötab igakuiselt kaks nädalat laeval ja veel teistes kohtades, tema töötasu laeval on keskmiselt 3 300 eurot ühes kuus. Kooselu ajal säästis CC üle 140 000 euro. Kostja kasutab ise samuti sõidukit VW Passat.
4.5.CC on arvuti ostnud enda nimele ja järelmaksuga ning see ei ole veel välja makstud. Ka lapsele ostetud telefoni ei saa elatisest maha arvestada, sest see oli lapsele ostetud sünnipäeva kingiks. Ka DD ostis 2019. a juunis lastele 500 eurot maksva arvuti.
4.6.Riikliku peretoetust ei tuleks arvestada. DD ei saa Eestis peretoetust ning kostja on teadlik, kui palju Soome maksab lastele peretoetust.
4.7.Kostja on materiaalselt kindlustatud, mistõttu tal ei ole probleem maksta lastele jooksvalt ja ka tagasiulatuvalt elatist.
4.8.Selline lastega suhtluskord, millise pakub välja CC ei ole reaalne, sest isa ja lapsed elavad erinevates riikides ja on koolikohuslased. Lapsed on sündinud puuetega. Väiksem laps on kõnepuudega ja sündinud ajukahjustusega, lisaks haigestus 2018. a sügisel raskesse haigusesse. B. ei saa ilma emata hakkama.
4.9.Laste igakuised kulutused on küll erinevad, kuid lastel on õigus saada seadusest tulenevalt miinimumelatist.
5.16.03.2020. a esitas DD hagi tagamise taotluse ning kohtu 16.03.2020. a määrusega hagi tagati ning kohustati kostjat tasuma elatist menetluse ajal seadusega ettenähtud miinimummääras alates
16.märtsist 2020. a kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni (tl 78-81).
6.Kohtuistungil 28.05.2020. a DD selgitas, et kostja maksab lastele elatist hagi tagamise määruse alusel kahele lapsele kokku 584 eurot. Alates 2019. a juunist kostja lastele muul viisil ülalpidamist ei anna. Laste kontodelt võetud raha eest tasus DD Soome korteri üüri, oktoobrist alates maksab Soome korteri eest CC. Kostja esindaja märkis, et laste kontodelt võetud raha osas tuleks arvestada tagasiulatuva nõude puhul. Kostja on hetkel töötu. Miinimumelatise suurus on praeguseks ajale jalgu jäänud. Kohus andis DD tähtaja, et esitada laste ülalpidamiskulutuste arvestus (tl 116-121).
7.DD esitas 06.06.2020. a kulutuste arvestuse märtsi, aprilli ja mai kohta (tl 126-129).
8.Kohtu 22.07.2020. a määrusega määrati lastele esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (tl 130-131).
9.CC esitas esindaja kaudu 21.09.2020. a arvamuse laste kulutuste nimekirja kohta (tl 141-150). CC on seisukohal, et laste kulud on ilmselgelt ülepaisutatud. CC esitas omapoolsed kommentaarid laste kulutuste kohta. CC tunnistab, et kulutused A.le on 308,61 erot ja B.le 287,65 eurot. Kuludest tuleb maha võtta Soomes lastele makstavad peretoetused. Hagi tuleks jätta rahuldamata, sest kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Arvestada tuleks ka lastega vahetult koosviibitud aega. Kostja tasub kulutusi A. telefoni eest ning laste kasutuses oleva auto eest (210,26 eurot). Kostja on kandnud perioodil 14.06.2018-21.05.2020. a A.le 530 eurot, sh pärast kooselu lõppemist 510 eurot. Perioodil 28.05.2014-28.08.2019. a on kostja tasunud B.le kokku 1 160 eurot. Kostja on DD-ile kandnud perioodil 14.06.2019-29.08.2019. a kokku 795 eurot. Kokkuvõtvalt on kostja maksnud lastele elatist rohkem, kui tegelikkuses lastel elamiseks kulub.
10.Kohtuistungil 01.10.2020. a otsustas kohus kaasata menetlusse eestkosteasutuse (tl 165-170). Kohus tegi selle kohta määruse 06.10.2020. a (tl 171-172).
11.Lüganuse Vallavalitsus esitas 16.10.2020. a kohtule seisukoha (tl 178-182), milles leidis, et laste ja isa vahel puuduvad usalduslikud suhted. Lastega suhtlemise korra määramisel tuleb arvestada A. seisukohti, kes ei soovi isaga kohtuda. B. soovib isaga suhelda telefoni teel, kuid tunneb isaga kohtumiste osas hirmu.
12.Kohtuistungil 18.02.2021. a DD selgitas, et soovib elatist tagasiulatuvalt viie kuu eest. Soomest saab ta toetust kahe lapse eest ja üksikvanema toetust kokku 326,32 eurot. Ühe lapse toetus on 80 eurot. Lapsed vajavad tervise tõttu erihoolitsust ning see on kulukas. Vallavalitsus maksab aastas laste logopeedi eest 10 seanssi, kokku 100 eurot aastas, kuid DD kanda jäävad sõidukulud. Alates oktoobrist 2019. a maksab Soome korteri eest üüri CC. Kostja oli nõus maksma elatist 190 eurot lapse kohta, kokku kahele lapsele 380 eurot. KS pidanuks laste raha kulutama laste ülalpidamiseks, mitte Soome korteri eest üüri maksmiseks. Kohus arutas menetlusosalistega isa ja laste suhtlemiskorda.
13.23.02.2021. a kuulas kohus ära A.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Elatis.
14.1.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.2.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest.
14.3.A. ja B. on CC lapsed.
14.4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
14.5.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
14.6.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
14.7.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
14.8.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
14.9.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
14.10.Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.11.Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.
14.12.Kostja on nõus maksma elatist 190 eurot kuus lapse kohta. Kostja leiab ka seda, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud.
14.13.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.14.Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
14.15.Kohus ei arvesta DD ja CC esitatud tõenditega, sest tõendid on võõrkeelsed.
14.16.DD väite kohaselt ei ole CC lastele elatist alates 2019. a juunikuust tasunud, va hagi tagamise korras menetluse ajal tehtud elatise maksed alates 2020. aasta märtsist.
14.17.Kostja ei ole hagejate väidet ümber lükanud. Kostja pidi tõendama, et ta on laste ülalpidamiskohustust alates laste Eestisse elamise ajast (2019. aasta juunikuust) täitnud. Kohus ei arvesta CC ja laste koosveedetud ajaga, kuivõrd koosveedetud aeg on olnud lühiajaline (2019. aasta juulis nädal Pärnus, 2019. aasta augustis nädal Soomes, 2019. aasta septembris üks öö Rakveres ja 2019. aasta oktoobris nädal aega Soomes). Kahtlemata on kumbki vanem teinud ja teeb lastele kulutusi, kuid lahuselava vanema poolt lastele regulaarse elatise maksmise eesmärgiks on see, et lapsi igapäevaselt kasvatav vanem saaks laste kulutusi ette planeerida ning saadava elatise eest lapsi ülal pidama. CC on 21.09.2020. a menetlusdokumendis märkinud, et ta on perioodil juuni 2019. a kuni mai 2020. a kandnud A.le 510 eurot (kui jagada see summa 12 kuuga, siis igakuine keskmine elatise makse on olnud 42,50 eurot). CC märgib, et ta on B.le üle kandnud 1 160 eurot ning alates kooselu lõppemisest on DD lapse kontolt välja võtnud 1 806,05 eurot. Samas on kostja arvestanud ülekannetega lapse kontole alates 28. maist 2014. a (! so viis aastat varem ajast, mil abikaasade kooselu lõppes). Kohus seetõttu kostja argumenti õigeks ei pea. Kostja märgib ka seda, et ta on ajavahemikul 14.06.2019. a kuni 29.08.2019. a teinud DD pangakontole ülekandeid summas kokku 795 eurot. Kohus ei loe nimetatud makseid elatise maksmiseks lastele, kuivõrd CC ja DD selgitustest tuleneb, et makseid teostas CC erinevate selgitustega (laen, auto remont, üüri osaline kompenseerimine Soomes asuva korteri eest).
14.18.CC taotleb, et kohus arvestaks makstud elatisena DD poolt laste kontolt võetud 4 832,04 eurot tasutud elatisena. DD on selgitanud, et ta on võtnud raha laste arvelduskontodelt ning on raha kasutanud pere ülalpidamiskuludeks, andnud lastele raha, kuna laste konto kasutamise limiit oli väike, samuti kasutanud raha selleks, et tasuda Soomes asuva üürikorteri eest. Vaidlust ei ole selles, et DD tasus juunis, juulis, augustis ja septembris 2019. a soome korteri eest üüri (4 kuud x 820 eurot = 3 280 eurot), elades samal ajal lastega Eestis ning sel ajal kasutas üürikorterit CC. Seetõttu on küüniline CC taotlus, et laste kontolt üüri maksmist tuleb arvestada tema poolt makstava elatisena.
14.19.Samas nõustub kohus CC ja laste esindaja seisukohaga, et praeguseks ajaks on miinimumpalgaga seotud elatis ülemäära suur ning elatise sidumine miinimumpalgaga ei ole õiglane. Kohus nõustub, et elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
14.20.2020. aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
14.21.Kohus leiab, et elatise suuruseks tuleb määrata 250 eurot ühe lapse kohta. Seega tuleks kostjal maksta lastele elatist ühes kalendrikuus kokku 500 eurot. Kohus ei pea 190 euro suuruse elatise määramist põhjendatuks, sest arvestada tuleb ka kulutustega, mis on tingitud laste tervislikust seisundist. Kohus leiab, et 500 euro suuruse elatise maksmine lastele ei ole kostjale, kui noorele ja täis elujõus mehele liigselt koormav. CC on kohtus selgitanud, et kui ta uuesti laevale tagasi tööle ei saa, on tal olemas varuvariant, kuidas ennast ja lapsi elatada.
14.22.Kohus mõistab elatise välja alates hagi kohtusse esitamisest, so alates 11. novembrist 2019. a, kusjuures elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt hagi tagamise määruse alusel menetluse ajal makstud elatist.
14.23.Kohus nõustub kostjaga, et tagasiulatuva elatise (* hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist viis kuud enne elatishagi esitamist), ei täidaks oma eesmärki ning hagejad ei ole ka tõendanud kahju olemasolu (PKS § 108).
14.24.Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
14.25.PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
14.26.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
15.Suhtlemiskord.
15.1.PKS § 123 kohaselt järgib kohus lapsesse puutuvas vaidluses esmajoones lapse huve. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtudes sekkub riik perekonnaellu vaid vajalikul määral.
15.2.Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
15.3.Lastekaitseseaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.
15.4.Asja materjalidest ja menetlusosaliste selgitustest tulenevalt elavad A. ja B. vanemad alates 2019. aasta juunikuust eraldi. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et lapsed elavad koos emaga Eestis.
15.5.Kohus märgib, et lapsevanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga, hoiduma teineteise solvamisest, alandamisest, nii alaealise lapse juuresolekul kui ka mistahes sidevahendite ja suhtluskanalite kaudu.
15.6.Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
15.7.Seega tuleb ühelt poolt suhtluskorda konkretiseerida piisavalt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab suhtluskord olema piisavalt paindlik, arvestamaks ka lapse huve.
15.8.Kohus leiab, et viimasel kohtuistungil saavutasid lapsevanemad suhtluskorra osas piisavalt mõistliku kokkuleppe, mille kohus ka kinnitab. Kokkuleppe kinnitamisel arvestab kohus ka laste soovidega, eelkõige A. sooviga, kes sai käesoleva kohtulahendi tegemise päeval (’ 05. märtsil) juba 16-aastaseks.
26.Kohus kehtestab alljärgneva suhtluskorra. * Lapsed on isaga kord kuus reedest kuni pühapäeva kella 14:00-ni. Isa võtab lapsed reedel pärast koolipäeva lõppu koolist ja veedab lastega koos aega isa poolt valitud kohas, arvestades isa töögraafikut ja sellest lähtuvalt võimalusi lastega kohtumiseks, pärast kuue kuu möödumist võib isa lastega kohtuda eelpool märgitud tingimustel kaks korda kuus. * Isa veedab lastega igal suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis alternatiivselt kas kuu aega suve jooksul järjest või kaks terviklikku nädalat igal suvekuul. Suvekuudel ja muudel koolivaheaegadel ei kehti eelmises punktis märgitud suhtluskord. Mõlemad vanemad kavandavad suvepuhkuse koos lastega lähtuvalt koolis ettenähtud suvevaheajast. Vanemad kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 20-ndaks maiks, alates maist 2020. a. * Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, sh kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, huvialaringides jne. * Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima laste haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Laste haigestumiste korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib vanem sellest koheselt teist vanemat ning ärajäänud kohtumine asendatakse esimesel võimalusel. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. * Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on.
* Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva või selle tähistamise päeva isaga sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt on. * Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.-24.12 ema juures ja 25.-29.12 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. * Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse alates 30.12 kuni 01.01 ema juures ja võidupüha, 23.06 ning jaanipäeva ja sellele järgnevad päevad 24.-25.06 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. * Juhul, kui laste ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale või töö tõttu ei ole võimalik järgida suhtlemiskorras olevaid kokkuleppeid, võivad vanemad selle aja kokkuleppel muu ajaga vahetada, leppides selles enne e-kirja või tekstsõnumi teel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. * Vanemad võivad lastega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest, sellisel juhul suhtlemiskorra järgne tavaregulatsioon ei kehti. Vanem on kohustatud andma teisele vanemale reisimiseks vajadusel vastava notariaalse nõusoleku ja teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 14 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega) ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest. * Isa ja laste/lapse kohtumised ei toimu, kui lapsed/laps ei avalda soovi isaga kohtumiseks või isaga kohtumise takistuseks on lapse/laste tervis. Laste/lapse tervise tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. * Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste haridusküsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jms võetakse vastu ühiselt e-kirja või tekstsõnumi teel. * Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures lapsed viibivad, peavad tagama, et laste psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud. * Vanemad on kokku leppinud, et laste elukohaks on hagis näidatud ema elukoht. Laste elukoha muutmiseks väljapoole hagis näidatud elukohta on vajalik isa nõusolek. * Vanemad teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist.
27.Kohus juhib lapsevanemate tähelepanu, et kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapsest eemal viibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. Vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra.
28.Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteid. Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Nimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 29.1 Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi kulud jätab kohus Eesti vabariigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2021. a otsusega nr 2-1917531.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.