Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kokku 442 142 eurot 10 senti tähtajaga 28. juuni 2013. Laenu tagamiseks sõlmisid pank ja hageja käenduslepingu, millega hageja võttis kohustuse vastutada võlgniku kohustuste täitmise eest, kuid mitte üle käendaja vastutuse ülempiiri 140 000 euro. Võlgnik jättis laenulepingutes kokkulepitud kohustused täitmata. Pank loovutas 30. detsembril 2013 laenulepingutest tulenevad nõuded kostjale. Koos nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka hageja nõude tagamiseks antud käendus ja nõudeid tagavad hüpoteegid, sh kostja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek 257 563 eurot 94 senti Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse 1454/1484 suurusele võlgniku kaasomandiosale. Hageja maksis 11. novembril 2014 käenduslepingu alusel kostjale 140 000 eurot ning palus, et viimane annaks nõusoleku hüpoteegi jagamiseks, andes hagejale üle osahüpoteegi. Kostja keeldus nõusolekut andmast. Võlgniku pankrotihaldur on kuulutanud Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse võõrandamiseks välja 5. kuni 12. märtsini 2015 toimuva elektroonilise enampakkumise. Kinnistut koormab hagi esemeks olev hüpoteek. Kuna pärast kinnistu enampakkumisel võõrandamist kustutatakse hüpoteegid, sh hagi esemeks olev hüpoteek, tekib hagi rahuldamise korral olukord, kus kohtuotsust ei ole võimalik täita ning hageja nimele ei ole võimalik hüpoteeki kanda. Hagi tagamata jätmise korral jääb hageja hüpoteegist ilma. Hüpoteegi kustutamise tõttu rahuldatakse hageja nõue põhivõlgniku vastu teises järgus ning kuna võlgniku varast jätkub üksnes hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks, jääb hageja ilma ka käendajana tasutud 140 000 eurost.

pankrotivara müük puudutada hageja õigusi. Nõude rahuldamiseks ei piisa ainuüksi hüpoteegi olemasolust. Kostja laenulepingutest tulenevad nõuded vaidlustati nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses, sh hagejale väidetavalt üle läinud 140 000 euro suurune nõue. Hageja ei ole nõude tunnustamise hagi esitanud. Hageja nõue kostja vastu loovutada osahüpoteek on pankrotimenetluse korral sisutu ega vaja hagi tagamise korras kaitset. Isegi kui kohus rahuldaks hageja hagi ja tal tekiks õigus nõuda hüpoteegi jagamist osahüpoteekideks ja osahüpoteegi loovutamist, ei ole võimalust, et tema nõue rahuldatakse automaatselt esimese järgu nõudena. Pankrotivara müügi keelamine hagi tagamise korras peatab pankrotimenetluse. Hagi tagamine koormab kostjat ebamõistlikult ja kostjale tekib kahju, sest pankrotivaraks oleva kinnistu võõrandamata jätmisel suurenevad massikohustuseks olevad kinnistu valvekulud, mis tuleb enne müügist saadud summa võlausaldajatele väljamaksmist sellest maha arvata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kas pärast pankroti väljakuulutamist hüpoteegiga tagatud nõude loovutamisel on nõude jäämiseks esimesse rahuldamisjärku vajalik hüpoteegi ülekandmine nõude omandajale. Hüpoteegiga tagatud nõude loovutamise korral omandab nõude omandaja esimese rahuldamisjärgu nõude sõltumata sellest, kas hüpoteek kantakse üle või mitte. Vastasel juhul ei oleks esimese rahuldamisjärgu nõuet pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki võimalik enam esimese rahuldamisjärgu nõudena loovutada ja nõue läheks loovutamisel automaatselt teise järku. Kui nõude säilimiseks esimese järgu nõudena on vaja kanda hüpoteek omaniku nimele, siis on hädavajalik ka hagi tagada. Vastasel korral võib võlgniku pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu müüa ja sellel lasuvad hüpoteegid kustutatakse. Seega kustutatakse ka kostja kasuks seatud ja hagi esemeks olev hüpoteek ning seda ei saaks enam hageja nimele kanda. Kui hüpoteek jääb hageja nimele kandmata, ei tagaks hüpoteek tema nõuet ja see rahuldatakse teises järgus. Hagi tagamine ei ole vastuolus pankrotimenetluse olemusega ega takista võlgniku pankrotimenetlust, kuna hageja nõue ei ole ainuke, mille üle vaieldakse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kolleegiumi arvates kohaldub see säte analoogia alusel ka praegusel juhul. Seega võib osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks nõuda ka käendaja, kes on osaliselt rahuldanud hüpoteegiga tagatud nõude. Hüpoteegi jagamist osadeks võimaldab AÕS § 355 lg 1. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on AÕS § 641 lg 1 kohaselt nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka AÕS § 338 lg 2 järgi on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kolleegium selgitab, et ka hüpoteegi osadeks jagamisel ja uuele võlausaldajale loovutamisel tuleb lähtuda AÕS § 641 lg-s 1 ja § 338 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt on kinnisasja koormamiseks ja asja koormava hüpoteegi üleandmiseks vaja notariaalset tehingut ja jagamise kinnistusraamatusse kandmist. Erinevalt kinnisasja koormamisest ja hüpoteegi käsutamisest ei eelda hüpoteegi osadeks jagamine kinnisasja omaniku nõusolekut (VÕS § 355 lg 2). Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kuid hüpoteek käendajale kui uuele võlausaldajale seaduse alusel automaatselt üle ei lähe. Nii hüpoteegi jagamine kui ka üleandmine eeldavad asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande tegemist kinnistusraamatusse.

tagastada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.