Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-2873
Otsuse kuupäev
Tartu, 20. september 2017. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
Veiko Murruste hagi OÜ Probus vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Murruste kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
124 278 eurot 7 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Veiko Murruste, lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja OÜ Probus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2017. a, kirjalik menetlus
2-15-2873
2-15-2873
analoogselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lgs 2 sätestatuga. Eriõigusjärglasel (nõude omandajal) on seega õigus nõuda osahüpoteegi loovutamist vastavalt eriõigusjärglasele üle läinud nõude ulatusele. Hageja nõue on vaid 15 721 eurot 93 senti.
2-15-2873
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja ei vaja oma laenulepingust 1 tuleneva 273 151 euro 7 sendi suuruse nõude tagamiseks vaidlusalust hüpoteeki suuremas summas kui 65 483 eurot 21 senti, kuna ta saab oma nõude suuremas osas rahuldatud Süda 11–2b kinnistule seatud hüpoteegi arvel. Maakohus kohaldas VÕS § 167 lgt 5 ebaõigesti, leides, et see säte ei välista hageja nõude rahuldamist. VÕS § 167 lgt 5 kohaldatakse ka siis, kui nõue läheb seaduse alusel osaliselt üle käendajale. Senise võlausaldaja eesõigus tagatisele nimetatud sätte järgi tähendab seda, et senisele võlausaldajale peab jääma sellise hüpoteegisummaga hüpoteek, mida ta vajab oma nõude rahuldamiseks. Senine võlausaldaja ei või nõude osalise ülemineku tõttu sattuda halvemasse positsiooni, võrreldes uue võlausaldajaga, kellele nõue on loovutatud või kellele nõue on osaliselt üle läinud. Kostjal on laenulepingust 1 tulenev täitmata nõue võlgniku vastu. Kostjale ei ole Süda 11–2b kinnistu müügist laekunud summast midagi makstud ja seda ei saa teha enne jaotusettepaneku kinnitamist. Seega ei ole teada, kas ja kui suures ulatuses kostja nõudeid rahuldatakse. Oletuslik on maakohtu seisukoht, et Tatari 26 kinnistu müüakse 200 000 euro suuruse hinnaga. Vastupidi, kostja leidis, et suure tõenäosusega hinnatakse kinnistu müügihind enampakkumistel alla.
2-15-2873
tagaks hüpoteek summaga 257 563 eurot 94 senti. Asjas ei ole tõendatud, et maakohtu otsuse kohaselt kostjale jääv osahüpoteek summaga 133 285 eurot 87 senti ei tagaks piisavalt kostja järelejäävat nõuet. Osahüpoteegi ebapiisavust nõude tagamiseks pidanuks tõendama kostja. Ringkonnakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise. Ringkonnakohtu otsus on ebaõige ka juhul, kui ei ole tuvastatav, millises ulatuses kostja nõue võlgniku vastu saab rahuldatud Süda 11–2b kinnistu müügist ja millises ulatuses ta vajab selle rahuldamiseks Tatari 26 hüpoteeki. VÕS § 167 lg 5 ei välista nõuet tagavate tagatiste ja kõrvalkohustuste kuulumist uuele võlausaldajale olukorras, kus uus võlausaldaja on omandanud vaid osa nõudest. VÕS § 167 lg 5 reguleerib ainult tagatise realiseerimise tulemi jagamist. Hageja nõuet ei saa jätta täielikult rahuldamata. Vajadusel pidanuks ringkonnakohus kohaldama AÕS § 70 lgt 7 ning kandma hageja Tatari 26 kinnistu hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse lisaks kostjale ehk kostjaga ühiselt ja seega nõude osaliselt rahuldama. Nii nagu muud õigused, võib ka hüpoteek kuuluda korraga mitmele isikule. Selliselt tuleks Tatari 26 kinnisasja müügi tulem pankrotimenetluses hageja ja kostja vahel jaotada, arvestades PankrS § 153 lg 2 ja VÕS § 167 lg 5 sätteid.
2-15-2873 •
AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur võõrandas Süda 11–2b asuva kinnisasja hinnaga 220 000 eurot, kostjale ei ole kinnisasja müügist saadud raha välja makstud.
6(8)
2-15-2873
Kolleegium on varem samas tsiviilasjas leidnud, et käendaja, kes on osaliselt rahuldanud hüpoteegiga tagatud nõude, võib analoogia alusel AÕS § 349 lg 2 järgi nõuda osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks. Hüpoteegi jagamist osadeks võimaldab AÕS § 355 lg 1 (Riigikohtu 14. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 10). Eelviidatud lahend käsitles hagi tagamise abinõude kohaldamist pankrotimenetluse kontekstis. Sealjuures ei olnud vaidluse all küsimus, kas VÕS § 167 lg 5 võiks hageja nõudeõigust mõjutada.
2-15-2873
kuludega peab kolleegium vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohtu selgitustest lähtudes on sellisel juhul võimalik lahendada asi õigesti võimalikult lühikese aja jooksul.
8(8)
Jaak Luik
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.