Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik
Kohtuasi
Veiko Murruste hagi osaühingu Probus vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2873
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Murruste määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Veiko Murruste, esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja osaühing Probus (registrikood 10655707), esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Asja läbivaatamise kuupäev
19. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2873 ning jätta jõusse Harju Maakohtu 25. veebruari 2015. a määrus samas tsiviilasjas.
1.Veiko Murruste (hageja) esitas 24. veebruaril 2015 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu Probus (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes katkestada Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse (registriosa nr 482001) võõrandamiseks ASi Süda Maja (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri välja kuulutatud enampakkumise ja keelata pankrotihalduril toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle kinnistu omanikuvahetus. Hagi tagamise taotluse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (likvideerimisel) (pank) ja võlgnik 17. augustil 2012 kaks laenulepingut, mille alusel andis pank võlgnikule laenu
kokku 442 142 eurot 10 senti tähtajaga 28. juuni 2013. Laenu tagamiseks sõlmisid pank ja hageja käenduslepingu, millega hageja võttis kohustuse vastutada võlgniku kohustuste täitmise eest, kuid mitte üle käendaja vastutuse ülempiiri 140 000 euro. Võlgnik jättis laenulepingutes kokkulepitud kohustused täitmata. Pank loovutas 30. detsembril 2013 laenulepingutest tulenevad nõuded kostjale. Koos nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka hageja nõude tagamiseks antud käendus ja nõudeid tagavad hüpoteegid, sh kostja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek 257 563 eurot 94 senti Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse 1454/1484 suurusele võlgniku kaasomandiosale. Hageja maksis 11. novembril 2014 käenduslepingu alusel kostjale 140 000 eurot ning palus, et viimane annaks nõusoleku hüpoteegi jagamiseks, andes hagejale üle osahüpoteegi. Kostja keeldus nõusolekut andmast. Võlgniku pankrotihaldur on kuulutanud Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse võõrandamiseks välja 5. kuni 12. märtsini 2015 toimuva elektroonilise enampakkumise. Kinnistut koormab hagi esemeks olev hüpoteek. Kuna pärast kinnistu enampakkumisel võõrandamist kustutatakse hüpoteegid, sh hagi esemeks olev hüpoteek, tekib hagi rahuldamise korral olukord, kus kohtuotsust ei ole võimalik täita ning hageja nimele ei ole võimalik hüpoteeki kanda. Hagi tagamata jätmise korral jääb hageja hüpoteegist ilma. Hüpoteegi kustutamise tõttu rahuldatakse hageja nõue põhivõlgniku vastu teises järgus ning kuna võlgniku varast jätkub üksnes hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks, jääb hageja ilma ka käendajana tasutud 140 000 eurost.
2.Harju Maakohus rahuldas 25. veebruari 2015. a määrusega hagi tagamise määruse ning kohustas katkestama kinnistusregistri registriossa nr 482001 sisse kantud kinnistu võõrandamiseks võlgniku pankrotihalduri välja kuulutatud enampakkumise ja keelas pankrotihalduril toimingute tegemise, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kinnistu omanikuvahetus. Hagi tagamine tunnistati viivitamata täidetavaks. Maakohtu määruse kohaselt põhistas hageja veenvalt ja tõendas hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust. Olukorras, kus vaieldakse asjaolu üle, kas kostjal on kohustus anda hagejale nõusolek hüpoteegipidaja muutmiseks kinnistusraamatus, on hageja õiguste kaitsmine kohtumenetluse ajaks põhjendatud. Hageja on tõendanud, et vaidlusalust kinnistut koormab hagi esemeks olev hüpoteek ja kinnistu võõrandamiseks on võlgniku pankrotihaldur kuulutanud välja elektroonilise enampakkumise. Seega on alust arvata, et hagi rahuldamisel võib kohtuotsuse täitmine olla võimatu või raskendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt on hagi tagamise eesmärgiks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise lihtsustamine. Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede, millega tagatakse kohtulahendi täidetavus ja vajadusel ka menetlusosalise õigused kohtumenetluse ajaks. Hageja õigusi tuleb kaitsta kohtumenetluse ajaks. Taotletud hagi tagamise abinõu on lubatud, ühtegi muud abinõu ei ole võimalik rakendada.
3.Kostja palus maakohtu määruse tühistada ning jätta uue määrusega hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hageja ei ole oma väidetavat nõuet võlgniku pankrotimenetluses esitanud, mistõttu ei saa
pankrotivara müük puudutada hageja õigusi. Nõude rahuldamiseks ei piisa ainuüksi hüpoteegi olemasolust. Kostja laenulepingutest tulenevad nõuded vaidlustati nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses, sh hagejale väidetavalt üle läinud 140 000 euro suurune nõue. Hageja ei ole nõude tunnustamise hagi esitanud. Hageja nõue kostja vastu loovutada osahüpoteek on pankrotimenetluse korral sisutu ega vaja hagi tagamise korras kaitset. Isegi kui kohus rahuldaks hageja hagi ja tal tekiks õigus nõuda hüpoteegi jagamist osahüpoteekideks ja osahüpoteegi loovutamist, ei ole võimalust, et tema nõue rahuldatakse automaatselt esimese järgu nõudena. Pankrotivara müügi keelamine hagi tagamise korras peatab pankrotimenetluse. Hagi tagamine koormab kostjat ebamõistlikult ja kostjale tekib kahju, sest pankrotivaraks oleva kinnistu võõrandamata jätmisel suurenevad massikohustuseks olevad kinnistu valvekulud, mis tuleb enne müügist saadud summa võlausaldajatele väljamaksmist sellest maha arvata.
4.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2015. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas määruskaebuse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega on laenulepingutest tulenev nõue seaduse alusel osaliselt kostjalt hagejale üle läinud. Võlgniku vastu pannakse nõuded maksma pankrotiseaduse (PankrS) 5. ptk alusel ning PankrS § 143 järgi lahendatakse nõude lõplik suurus ja rahuldamisjärk jaotusettepanekus, mille kinnitab kohus. PankrS § 145 lg 1 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata, kui ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Kuna VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatised, ei ole eeldusel, et hageja nõue on seaduse kohaselt esimese järjekoha nõudena maksmapandav, vaja jaotusettepanekus nõude selliselt käsitlemiseks senist hüpoteeki jagada ja osahüpoteeke enne kinnistusraamatusse kanda. Kinnistu enampakkumisel uuele omanikule võõrandamise korral kustutatakse hageja taotletud osahüpoteegid PankrS § 139 lg 2 järgi nii või teisiti. See ei tähenda, et võlausaldajad kaotaksid hilisema jaotusettepaneku järgi esimesest järjekohast tuleneva eelisstaatuse. Hagi tagamise abinõuna pankrotivara müügi peatamine on vastuolus pankrotimenetluse olemusega, kuna selle rakendamine takistab pankrotimenetlust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kostja määruskaebus rahuldamata.
Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kas pärast pankroti väljakuulutamist hüpoteegiga tagatud nõude loovutamisel on nõude jäämiseks esimesse rahuldamisjärku vajalik hüpoteegi ülekandmine nõude omandajale. Hüpoteegiga tagatud nõude loovutamise korral omandab nõude omandaja esimese rahuldamisjärgu nõude sõltumata sellest, kas hüpoteek kantakse üle või mitte. Vastasel juhul ei oleks esimese rahuldamisjärgu nõuet pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki võimalik enam esimese rahuldamisjärgu nõudena loovutada ja nõue läheks loovutamisel automaatselt teise järku. Kui nõude säilimiseks esimese järgu nõudena on vaja kanda hüpoteek omaniku nimele, siis on hädavajalik ka hagi tagada. Vastasel korral võib võlgniku pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu müüa ja sellel lasuvad hüpoteegid kustutatakse. Seega kustutatakse ka kostja kasuks seatud ja hagi esemeks olev hüpoteek ning seda ei saaks enam hageja nimele kanda. Kui hüpoteek jääb hageja nimele kandmata, ei tagaks hüpoteek tema nõuet ja see rahuldatakse teises järgus. Hagi tagamine ei ole vastuolus pankrotimenetluse olemusega ega takista võlgniku pankrotimenetlust, kuna hageja nõue ei ole ainuke, mille üle vaieldakse.
8.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et TsMS § 695, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 701 lg 3 koostoimes tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hüpoteek on nõudega seotud (aktsessoorne) tagatis ja hüpoteegiga tagatud nõude säilimiseks esimese järgu nõudena ei ole vaja hüpoteeki jagada ega osahüpoteeke kinnistusraamatusse kanda. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis. VÕS § 173 lg 1 järgi, kui nõue läheb võlausaldajalt nõude omandajale üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 järgi nõude loovutamise sätteid. VÕS § 173 lg 3 p-de 1–4 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks (p 1); isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (p 2); isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg-s 3 nimetatud juhul; või muul seaduses sätestatud juhul (p 4). Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad VÕS § 167 lg 1 järgi nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 6 teise lause kohaselt peab hüpoteegiga tagatud nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. AÕS § 349 lg 2 järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse
osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kolleegiumi arvates kohaldub see säte analoogia alusel ka praegusel juhul. Seega võib osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks nõuda ka käendaja, kes on osaliselt rahuldanud hüpoteegiga tagatud nõude. Hüpoteegi jagamist osadeks võimaldab AÕS § 355 lg 1. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on AÕS § 641 lg 1 kohaselt nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka AÕS § 338 lg 2 järgi on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kolleegium selgitab, et ka hüpoteegi osadeks jagamisel ja uuele võlausaldajale loovutamisel tuleb lähtuda AÕS § 641 lg-s 1 ja § 338 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt on kinnisasja koormamiseks ja asja koormava hüpoteegi üleandmiseks vaja notariaalset tehingut ja jagamise kinnistusraamatusse kandmist. Erinevalt kinnisasja koormamisest ja hüpoteegi käsutamisest ei eelda hüpoteegi osadeks jagamine kinnisasja omaniku nõusolekut (VÕS § 355 lg 2). Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kuid hüpoteek käendajale kui uuele võlausaldajale seaduse alusel automaatselt üle ei lähe. Nii hüpoteegi jagamine kui ka üleandmine eeldavad asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande tegemist kinnistusraamatusse.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kinnistusraamatus hüpoteegipidaja kohta tehtud kande muutmiseks nõusoleku saamise otsustamiseni on põhjendatud tagada hageja õigused kohtumenetluse ajaks. Kuna PankrS § 153 lg 1 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses nõuded järkude kaupa, sh esmalt pandiga tagatud nõuded ja seejärel pandiga tagamata nõuded, võib kinnistu kohtumenetluse ajal võõrandamise korral tekkida olukord, kus hagejal ei ole võimalik saavutada hüpoteegi endale ülekandmist isegi juhul, kui tema hagi rahuldatakse. Seega võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1 esimene lause). Hageja taotletud abinõu ei koorma kostjat ülemäära ega ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga (TsMS § 378 lg 4, PankrS § 2). Hagi tagamiseks ei ole iseenesest vaja, et hageja oleks esitanud nõude võlgniku pankrotimenetluses ja seda oleks tunnustatud. Hagejale seaduse alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule hagejale üle läinud osas võlgniku pankrotimenetluses tunnustada (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Kuigi kostja väitel ei ole tema nõuet pankrotimenetluses veel tunnustatud, ei ole alust seda asjaolu hagi tagamise taotluse lahendamisel hinnata. Seda asjaolu saab hinnata üksnes hagi sisulise lahendamise menetluses.
12.Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale
tagastada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.