Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga X, registriosa nr X selle müümisega avalikul enampakkumisel; jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades; kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja nõuded kostja I vastu (mis tulenevad tsiviilasjades nr 2-19-100784, 2-19-105230 ja 2-19126114 tehtud kohtulahenditest) ning kanda summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele; kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja nõuded kostja II vastu (mis tulenevad tsiviilasjades nr 2-19-105220 ja 2-19-117263 tehtud kohtulahenditest) ning kanda summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei otsusta kohtutäituri asemel, kuidas tuleks hageja nõuete suhtes algatatud täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita. Ühisvara jagamise tulemusena kummalegi kostjale jääv rahasumma on kummagi kostja lahusvara. Kostjate kui võlgnike varale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur. Kohus ei saa kohtutäituri asemel asuda kostjate varale sissenõuet pöörama. Hageja saab TMS § 14 lg 2 alusel seega nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte et kohus otsustaks kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka ise väitnud. Hageja nõudeid ei ole võimalik pidada ka TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara, s.o ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Nõuded, milles hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Maakohus märkis, et rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja taotleb riigilõivu 300 eurot ja esindajatasu 460 euro hüvitamist. Rahuldatud nõudelt tasus hageja riigilõivu 300 eurot ning see tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kulunud ajast kolm ja pool tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja pool tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbi vaatamata. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on põhjendatud summas 402,50 eurot ning see summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Läbivaatamata nõuetega seotud menetluskulu 57,50 eurot jääb hageja enda kanda.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

saa sisse nõuda ja rahuldada hageja hagiavalduses toodud nõudeid, vaid peaks kandma raha justkui kostjatele. Ühisvara jagamise kohtuotsuse alusel algatatakse uus täitemenetlus ühisvara jagamise nõudes ja enampakkumise korraldamiseks, st müüki ei korraldata sama täitemenetluste raames. Ühisvara jagamise otsuse täitmisel ei saa kohtutäitur täita hageja kohtulahenditest tulenevaid nõuded kostjate vastu. Hagejale jääb arusaamatuks, kas maakohus leiab, et kohtutäiturid, kes täidavad hageja täitedokumente, peaksid õigel ajal märkama, et kolmas kohtutäitur teostab sundmüüki ja esitama kas ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, mille tähtaegselt esitamine on selle täituri kontrolli all, kelle käes on hageja võlanõue täitmisel. Seega puudub hagejal kontroll selle üle, kas kohtutäitur esitab õigeaegselt teisele kohtutäiturile nõudeid. See ei ole TMS § 14 lg 2 eesmärgiks ning juhul, kui kohtutäiturid õigeaegselt nõudeid ei esita, on hageja ühisvara jagamise nõue „tühi töö“. TMS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Maakohus jättis aga läbi vaatamata hageja nõude sissenõude pööramiseks võlgniku osale ühisomandist. Seni on kohtud hageja selliseid taotlusi rahuldanud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-16381 jätnud muutmata maakohtu otsuse, millega määrati, et „ühisvarasse kuulunud ja kohtuotsuse punktis 2 nimetatud vara müügist saadud A O kuuluvast rahast täita A O täitmisel olevad kohustused“. Hageja ei nõustu, et hageja nõudeid ei ole võimalik pidada kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusteks TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Nõude osalise rahuldamata jätmisega on kaasnenud hageja menetluskulude ebaõige jaotus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saab TMS § 14 lg 2 alusel nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus märkis õigesti, et kohus ei otsusta kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada. Ka tsiviilasjas nr 2-17-16381, millele hageja kaebuses viitab, ei otsustatud kohus, millises järjekorras tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva lahusvara arvel sundtäitmisel olevaid nõudeid kostjate vastu täita. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele (TMS § 105 jj). Tegemist on täitemenetluse toiminguga, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. Maakohus märkis õigesti, et hageja nõuete puhul ei ole PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Seega jättis maakohus õigesti taotlused TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Samadel põhjendustel on ka apellatsioonkaebuse läbivaatamine õiguslikult perspektiivitu.

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.