Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

andmehõivekannete tegemiseks vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktidele 2 ja 3.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 29.01.2021.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on 08.06.2016.a. sündinud BBB XXX kantud registrisse CCC ja XXX DDD. BBB vanematena registrisse kantud isikud olid tema sünni ajal abielus. Alates 2017.a. septembrist elavad BBB XXX DDD ja hageja AAA koos ühise perekonnana ning neil on sündinud XX.XX.XXXX ühine laps FFF. Pärast ühise tütre sündi hakkas hagejale tunduma, et BBB ja FFF on välimuselt sarnased, mistõttu tal tekkis kahtlus, et BBB bioloogiline isa on tema, mitte kostja CCC. Ka lapse ema ei välista, et lapse bioloogiline isa võib olla hageja, sest kostja CCC kanti BBB isana registrisse vaid seetõttu, et ta oli lapse sünni ajal lapse emaga abielus. BBB rahvastikuregistrisse kantud isa CCC ei ole andnud AAA enne kohtusse pöördumist nõusolekut isaduse vaidlustamiseks. Lapse ema on nõustunud isaduse vaidlustamisega tingimusel, et lapse põlvnemine AAA on ekspertiisiga tuvastatud. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes perekonnaseaduse (PKS) §-dele 91 lõikele 1 ning 94 lõigetele 1 ja 2 taotleb hageja rahvastikuregistrisse BBB isana kantud mehe CCC ja lapse ema DDD nõusolekuid isaduse vaidlustamiseks, CCC isaduse vaidlustamist ning hageja isaduse tuvastamist BBB suhtes. Kostjate ja kolmanda isiku seisukohad Kostja CCC on 27.01.2021.a. toimunud kohtuistungil avaldanud, et annab nõusoleku hagejale BBB isaduse vaidlustamiseks ning ei vaidle vastu asjaolule, et AAA on BBB bioloogiline isa. Ta soovib vaid lapsega ka edaspidi suhelda. DDD kinnitas samal kohtuistungil samuti oma nõustumist BBB isaduse vaidlustamisega AAA poolt ning ei esitanud hagile BBB põlvnemise tuvastamiseks AAA vastuväiteid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus küll

abieluasjas ja põlvemisasjas õigeksvõtuga seotud, kuid käesolevas asjas esinevad kohtu hinnangul alused hagi rahuldamiseks ka juhul, kui kostjad ei oleks hagi õigeks võtnud. PKS § 91 lg 1 teise lause järgi võib ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud; sama paragrahvi lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Käesolevas asjas on eeltoodud tingimused isaduse vaidlustamiseks täidetud – BBB isana rahvastikuregistrisse kantud mees CCC ja lapse ema DDD on andnud nõusoleku isaduse vaidlustamiseks ning hageja sai teada vaidlustamise aluseks olevast asjaolust – et ta võib olla BBB isa, pärast ühise lapse sündi lapse emaga. Hagi isaduse vaidlustamiseks on esitatud 28.08.2020.a., s.o enne ühe aasta möödumist ajast, kui hageja sai teada, et ta võib olla lapse isa. PKS § 94 lg 1 sätestab, et kohus tuvastab isaduse muuhulgas juhul, kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Eesti perekonnaseisuametis registreeritud sünni tõenditest (tl 18 ja 19) nähtub, et XX.XX.XXXX. sündinud BBB isa on CCC ja ema DDD ning XX.XX.XXXX. sündinud FFF vanemad on AAA ja DDD . GGG teostatud DNA-ekspertiisi akti XXX kohaselt, mis on koostatud XX.XX.XXXX (tl. 4344) ei ole välistatud AAA bioloogiline isadus BBB suhtes. Analüüsitud isikute –DDD, BBB ja AAA DNA–profiilide võrdlemisel on tõenäosus, et AAA on BBB bioloogiline isa 99,99999997 %. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa CCC olla BBB bioloogiline isa. Kuna eksperdiarvamusega on tõendatud, et lapse BBB bioloogiline isa on AAA ning CCC, kes on kantud tema isana rahvastikuregistrisse ei saa olla lapse isa, on kohtul alus tuvastada, et BBB ei põlvne CCC, vaid põlveb AAA. Perekonnaseisutoimingute seaduse §-de 2, 22 ja põlvnemise osas kanda rahvastikuregistrisse.

25 lg 2 alusel

tuleb muudatused lapse

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesolevas asjas on otsus tehtud kostjate kahjuks, kuid hageja ei ole taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.