Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-70188 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-70188 käibemaksuta) ja riigilõivust summas 1 000 eurot. Advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabi seisnes alljärgnevas: haginõude asjaoludega tutvumine – 1 tund, konsultatsioonid hageja seaduslike esindajatega – kokku 2 tundi, hagiavalduse koostamine 31.12.2013.a. – 2 tundi, hageja seisukohtade koostamine 24.03.2014.a. – 2 tundi, osalemine kohtuistungil 01.09.2014.a. – 0,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 16.03.2015.a. – 2 tundi, hagist loobumise avalduse koostamine 28.09.2015.a. – 0,5 tundi, kokku õigusabi 10 tunni ulatuses. Kostja esitas omapoolse seisukoha hageja menetluskulude osas 23.10.2015.a, milles palub jätta hageja menetluskulude avaldus osaliselt, so summas 300 eurot rahuldamata. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabikuludele summas 300 eurot, s.h apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 16.03.2015.a 2 tundi (hageja esindaja 1 töötunni hind 120 eurot, kokku 240 eurot) ja hagist loobumise avalduse koostamine 0,5 tundi (60 eurot), sest apellatsioonimenetluse tulemus oli hagejale negatiivne ja hageja loobus hagist kogu summas, s.t kogu 20.02.2015.a määrusega menetlusse võetud kostja apellatsioonkaebuse ulatuses, milles Tallinna Ringkonnakohus 24.04.2015.a otsusega tühistas Pärnu Maakohtu 10.10.2014.a otsuse. Tunnitasu määra osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on palunud määrata menetluskulud kindlaks kokku summas 2 000 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest summas 1 000 eurot ja riigilõivust 1 000 eurot. Esitatud menetluskulude nimekirjas on näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Esindaja töömaht on kokku 10 tundi ja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et põhjendatud ja vajalikud ei ole lepingulise esindaja kulud, mis puudutavad apellatsioonkaebuse vastuse koostamist 2 tundi ning hagist loobumise avalduse koostamist 0,5 tundi. Kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldati ning seetõttu hageja taotlus apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest tasu saamiseks 2 tunni ulatuses rahuldamisele ei kuulu. Hagist loobumise avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata ning seetõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kõike eelnevat arvestades on hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud põhjendatud ja vajalikud 7 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 750 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja määrata menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Hagiavalduse esitamisel (31.12.2013.a) kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu täismääras summas 1 000 eurot, avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleb tasuda riigilõivu 850 eurot. Riigikohtu 10.12.2013.a

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-70188 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-20-13 tunnistas riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega pidi hageja hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu summas 850 eurot ning kohus saab menetluskulude hindamisel lähtuda riigilõivust 850 eurot. Enam tasutud riigilõivu 150 eurot tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1. Eeltoodu alusel tuleb kindlaks määrata hageja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 750 eurot ja riigilõiv 850 eurot, seega kokku 1 600 eurot. Kuna hageja on loobunud nõudest summas 3 500 eurot, see on 10,93% kogunõudest, tuleb hageja menetluskulud 10,93% ulatuses jätta hageja enda kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena kokku 1 425.12 eurot ning hageja kanda tuleb jätta hageja menetluskuludest 174.88 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. TsMS § 173 g 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. Kostja menetluskulud tuleb seega kindlaks määrata summas 300 eurot. Kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning hageja on hagist loobunud, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 300 eurot. Lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1 125.12 eurot (1 425.12 – 300). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja poolt loobutud osa riigilõiv on 850 eurost 10.93%, see on 92.90 eurot (poolt sellest 46.45 €). TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus esitada osaline riigilõivu tagastamise taotlus vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.