Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm OÜ Mootorlaev Ermistu hagi AS-i EMTO vastu 32 031,48 euro saamiseks
Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. oktoobri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i EMTO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): OÜ (registrikood: 10082080), vandeadvokaat Raul Oberg
Mootorlaev lepinguline
Ermistu esindaja
Kostja (apellant): AS EMTO (registrikood: 10058880), lepinguline esindaja Suido Västra Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. oktoobri 2014. a otsus 3 500 euro väljamõistmise osas ja saata tsiviilasi selles osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
2.AS-i EMTO apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Tsiviilasi nr 2-13-70188 Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Mootorlaev Ermistu esitas 31.12.2013 Pärnu Maakohtule hagi AS-i EMTO vastu 32 031,48 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale vastavalt suulistele müügilepingutele ajavahemikus september kuni november 2008. a kilu ja räime. Müüdud kala eest jättis kostja hagejale tasumata. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2009 lepingu (konstitutiivse võlatunnistuse), mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale 39 944,78 eurot osamaksetena perioodil veebruarist 2010 kuni veebruarini 2012. 28.12.2009 võlatunnistuse alusel tasus kostja 7 913,30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg summas 32 031.48 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 28.12.2009 lepingu lisas nr 2 perioodi veebruar kuni november määratud maksete osas (s.o summas 15 345,27 eurot) on hagi aegunud. Ülejäänud summa 16 686,13 eurot osas tegi kostja hagejale kompromissettepaneku. Samuti on kostja märkinud, et hagi on esitatud 31.12.2013 TsMS § 336 lg 6 rikkumisega, mida hageja ei ole kõrvaldanud vaatamata 07.01.2014 kohtumäärusele, millega kohustati hagejat kõrvaldama hagi puudusi. Hageja ei ole esitanud hagi vastavalt TsMS § 336 lg 6 ja justiitsministri 28.12.2005.a määrusega nr 59 kehtestatud „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 203 lg 1 p 1. Kohus võttis hagi menetlusse 12.02.2014.a määrusega, kuid tsiviilasja toimikust ei selgu, et hageja on hagi etoimiku kaudu esitanud. Kostja on seisukohal, et hagi aegumise kohaldamiseks on see piisav alus.
3.Hageja leidis, et hagi ei ole osaliselt aegunud. Kostja korduvatele kohustusele vastavad nõuded 2010.a. veebruari kuni novembri eest muutusid küll sissenõutavaks enne hagi esitamist, kuid aegumistähtaeg nende nõuete osas algas 01.01.2011 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2013 kell 24.00 (TsÜS § 154). Hagi esitati 31.12.2013 ja seega ei ole hagi 15 345,27 euro osas aegunud. Maakohtu otsus
4.Pärnu Maakohus rahuldas 10.10.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 32 031,48 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Maakohus leidis, et hagi ei ole osaliselt aegunud. Maakohus põhjendas, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 154, milline on erinormiks TsÜS § 147 suhtes aegumise algusaja arvutamiseks. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 28.12.2009 lepingu nr 1 p 3 alusel oli kostja võlgnevuseks hageja ees 625 000 krooni, milline tuli kostja poolt hagejale tasuda vastavalt lepingu lisale 2 perioodiliste ehk korduvate maksetena (kostja korduvad kohustused) alates veebruarist 2010 kuni veebruarini 2012. Kostja korduvatele kohustusele vastavad nõuded 2010. aasta veebruari kuni novembri eest muutusid küll sissenõutavateks enne hagi esitamist, kuid aegusmistähtaeg
2(4)
Tsiviilasi nr 2-13-70188 nende nõuete osas algas 01.01.2011 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2013 kell 24.00. Hagi esitati 31.12.2013 ning seega ei ole hagi aegunud.
6.Maakohus lisas, et hageja ei ole kõrvaldanud 31.12.2013 esitatud hagi puudust (ei ole esitanud hagi läbi e-toimiku), kuid tegemist ei ole sellise puudusega, mis annaks aluse TsMS § 371 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg s.o 31.12.2013. Apellatsioonkaebus
7.AS EMTO esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palus teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja ei täitnud 07.01.2014 hagi käiguta jätmise määrust, milles kohus hoiatas hagejat, et määruse täitmata jätmine toob kaasa hagi läbi vaatamata jätmise. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt summas 30 677,60 eurot, sest 28.12.2009 lepingust tulenev hageja nõue kostja vastu on 2010. a ja 2011. a maksete osas aegunud (TsMS § 426 lg 1). Kostja palus ka anda temale menetlusabi ja võimaldada tal tasuda riigilõiv apellatsioonkaebuselt (1 000 eurot) kahe osamaksena.
8.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud jätma hagi 07.01.2014 käiguta jätmise määrusele tuginedes TsMS § 426 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest kohtu määratud tähtaja jooksul hageja määruses nimetatud puudust ei kõrvaldanud. Hageja nõue on hagi läbivaatamata jätmisest tulenevalt TsMS § 426 lg 1 alusel aegunud, sest 3-aastase aegumistähtaja viimasel päeval 31.12.2014 hagi ei ole esitatud. TsMS § 336 lg 6 kohaldamise osas viitas kostja Pärnu Maakohtu 17.12.2008 määrusele tsiviilasjas nr 2-08-73425.
9.2010.a maksete osas on hagi aegunud ja 2011.a maksete osas aegub 31.12.2014.a. Ei saa välistada, et lõpliku kohtulahendi jõustumise ajaks on hagi aegunud ka 2011. a maksetest tulenevas nõudes. Hagi läbi vaatamata jätmise aluse esinemise tõttu ei ole hageja kostja vastu hagi esitanud ning seetõttu on hagi vähemalt 2010. a maksetest tulenevas nõudes aegunud.
10.Ringkonnakohus võttis 20.02.2015 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse, arvestades kaebuse hinnaks 3 500 eurot, kuna kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. 3 500 eurot ületavas osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Menetluse käik ja vastustaja seisukoht
11.OÜ Mootorlaev Ermistu vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palus hageja jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saata uueks arutamiseks maakohtule (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 657 lg 1 p 3). AS-i EMTO apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. AS EMTO tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. 09.12.2014 määrusega rahuldas kohus AS-i EMTO menetlusabi taotluse ja võimaldas tal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 700 eurot osamaksetena. Kohtu määratud tähtajaks täiendavat riigilõivu ei tasutud ja 3(4)
Tsiviilasi nr 2-13-70188 ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, arvestades kaebuse hinnaks 3 500 eurot. 3 500 eurot ületavas osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Järelikult on vaidlustatud otsus jõustunud 28 031,48 euro ulatuses ja ringkonnakohus hindab vaidlustatud otsuse seaduslikkust üksnes 3 500 euro ulatuses.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud ulatuses seaduslik ega põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus ei ole nõuetekohaselt täitnud eelmenetluse ülesandeid, jättes välja selgitamata kostja sisulised vastuväited (või nende puudumine) hageja esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud sisulise otsuse hagi rahuldamise kohta ennatlikult ja olukorras, kus asja ei olnud veel arutatud ammendavalt ning asi ei olnud sisulise otsuse tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Kolleegium on seisukohal, et kostja poolt nõudele sisuliste vastuväidete esitamata jätmist ja hagejaga kompromissläbirääkimistesse astumist ei saanud tõlgendada hagi õigeksvõtuna. Maakohtu otsusest ei nähtu ka kohtu tuvastatud asjaolusid, nendest tehtud järeldusi, nõude aluseks olevaid tõendeid ega nõude alusnormi, mille alusel on kohus hagi täies ulatuses rahuldanud (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Aegumise kohaldamata jätmine ei anna automaatselt alust hagi rahuldamiseks. Olukorras, kus kostja ei esitanud hagile muid vastuväiteid peale aegumise vastuväite, tulnuks lahendada esmalt aegumise vastuväide ja seejärel jätkata nõude osas menetlust ning selgitada välja, kas kostjal on sisulisi vastuväiteid hageja nõudele või võtab ta hagi õigeks vastavalt TsMS § 440 lg-le 1.
15.Ehkki ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, vastab kolleegium lühidalt apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti selgitanud kostjale, et puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks või läbi vaatamata jätmiseks (tl 36, 61). Ka ringkonnakohus on seisukohal, et puuduse kõrvaldamata jätmine ei anna iseenesest alust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu esitamise asemel e-posti teel esitamine ei ole ka puudus, mis annaks alust keelduda hagi menetlemisest TsMS § 371 alusel või jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS §-le 423. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et OÜ Mootorlaev Ermistu nõue ei ole aegunud.
16.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus asja uuesti lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.