Kohtulahend

käibemaksuta) ja riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250,08 eurot ning AK menetluskulud 2492,58 eurot, sh 2242,50 eurot õigusabikulu (koos käibemaksuga) ja 250,08 eurot riigilõiv apellatsioonkaebuselt. Kostjatele osutati õigusabi 28 tundi ja 45 minutit, tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ KORNER AK taotles õigusabi kulude hüvitamist käibemaksuta ja AK käibemaksuga. Lisaks palusid kostjad, et hageja maksaks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad kinnitasid, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.

2(6)

Hagejal tuleb kostjatele hüvitada apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 500 eurot ja riigilõivu tasumisel vältimatult lisanduv pangateenuse tasu 16 senti, kokku 500,16 eurot, millest pool, s.o 250,08 eurot, tuleb hüvitada kostjale I ja pool kostjale II. Et kostjatel oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjatele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtul tuleb hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostjatel oli menetluses ühine esindaja. Taotluse kohaselt moodustavad OÜ KORNER AK õigusabikulud 1868,75 eurot ilma käibemaksuta ning AK õigusabikulud 2242,50 eurot koos käibemaksuga. Seega õigusabi osutati ja kulud kanti kostjate vahel võrdselt. AK taotleb, et talle hüvitataks menetluskulud koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjatele on osutatud taotluse kohaselt õigusabi 28 tundi ja 45 minutit, hinnaga 130 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostjate esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise toimingutele 2 tundi, mida tuleb pidada ülemääraseks. Vastuväite esitamine eeldab esindajal enda nõudega kurssi viimist, et kaaluda, kas nõustuda maksettepanekuga või esitada vastuväide. Maksekäsu kiirmenetluses ei hinda kohus tõendeid. Kuna kostjad esitasid vastuväite, lõpetas kohus menetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. Nendeks toiminguteks võis kuluda kostjate esindajal 1 tund. Maksekäsu kiirmenetluses leidis kohus, et vastuväide ei ole esitatud tähtaegselt ja selgitas, et kostjatel tuleb esitada avaldus tähtaja ennistamiseks ja tasuda kautsjon. Kostjad esitasid oma seisukoha, miks on vastuväide tähtaegne, mispeale lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et nimetatud toimingud olid tingitud kostjatest endist. Ka ei ole eelnimetatud toiminguks kulunud ülemääraselt aega (2 tundi). Kostjatel on kulunud hagiavalduse ja selle täpsustusega tutvumisele, vastuväite ja taotluste koostamisele 6 tundi, mis on ülemäärane. Arvestada tuleb, et AK suhtes jättis kohus taotluse rahuldamata. Seega oli taotluse esitamine ebaedukas ja selle kulusid ei pea hageja hüvitama. Hagiavalduse ja selle täpsustusega tutvumise ning analüüsi põhjendatud ajakuluks võib pidada 2 tundi. Hagiavaldusele vastuse koostamisele ja hageja seisukoha õiguslikule analüüsile on kulunud 4 tundi, mida võib pidada põhjendatuks. Ka ei ole kulunud ülemääraselt aega hageja 03.10.2014 menetlusdokumendi läbitöötamisele ja aegumise kohaldamise taotluse koostamisele (1 tund ja 45 minutit). 12.11.2014 istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise põhjendatud ajakuluks kokku võib pidada 2 tundi (istung kestis protokolli järgi 1 tund ja 13 minutit). 19.11.2014 seisukoha koostamisele on kulunud 30 minutit ja 26.11.2014 seisukoha koostamisele 2 tundi ja 30 minutit ning seda ajakulu ei saa pidada ülemääraseks. Apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb hinnata

tundi. Apellatsioonkaebuses tuginevad kostjad oma maakohtus esitatud seisukohtadele. Ringkonnakohtus peeti üks istung kestusega 38 minutit. Istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 1 tund ja 30 minutit. Kokku on kostjatele osutatud põhjendatud õigusabi 20 tundi ja 15 minutit. Riigikohus on varasemalt pidanud mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 3(6)

02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14.10.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Käesoleval juhul ei ole arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatu. Seega moodustavad kostjate õigusabikulud 2632,50 eurot, summale lisandub käibemaks, s.o 3159 eurot. Õigusabikulud jagunevad kostjate vahel võrdselt. AK taotleb, et hageja hüvitaks kulud koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hagejal AK-le hüvitada õigusabikulud summas 1316,25 eurot koos käibemaksuga ehk 1579,50 eurot ja OÜ-le KORNER AK summas 1316,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate taotlus kohustada hagejat TsMS § 177 lg 2 alusel tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb rahuldada. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis OÜ Korner AK kasuks menetluskulud välja 700,50 eurot ületavas summas ja AK kasuks 790,60 eurot ületavas summas. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Otsus ei vasta TsMS § 436 lgs 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohtu määrus ei ole menetluse keerukust ja mahtu arvestades proportsionaalne osas, milles maakohus leidis, et kokku on kostjatele osutatud põhjendatud õigusabi 20 tundi ja 15 minutit. Maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel võtnud arvesse hageja poolt 17.09.2015 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid kostjate menetluskulude nimekirjale. Kostjatele käesoleva menetlusega kaasnenud õigusabi ajakulu põhistamise/põhjendamise osa on maakohtu määruses jäänud ebapiisavaks. Hageja jääb 17.09.2015 menetlusdokumendi kõikide vastuväidete ja seisukohtade juurde. Eraldi menetluskuluna ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista menetluskulu nimetusega „tutvumine, kurssi viimine“, mis on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seoses menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning esitamisega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamise menetluskulu ei kuulu rahuldamisele, kuna makseettepanekule vastuväite esitamine lakooniliselt vastavasse lahtrisse märke tegemisega ei eelda professionaalseid õigusteadmisi. 11.03.2014 menetlustoimingu vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tunni hindamisel on tegemist kohtupoolse eksimusega, kuna Pärnu Maakohus asus seisukohale, et kostjate vastuväide makseettepanekule ei ole esitatud tähtaegselt. Nimetatud menetlustoiming ei olnud tingitud hagejast, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud menetlustoimingu eest menetluskulu välja mõistmine hagejalt. Maakohtu määrus on menetlustoimingutele kulunud aja proportsionaalse jaotuse osas ka vastuoluline, arvestades, et Pärnu Maakohtu e-kirjale vastamiseks on maakohus pidanud põhjendatuks 2 tundi ja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hagiavalduse ja selle täpsustusega tutvumise ning analüüsi põhjendatud ajakuluks on 2 tundi ja hagiavaldusele vastuse koostamise ja hageja seisukoha õigusliku analüüsi ajakuluks 4 tundi. Asja materjalidega tutvumiseks kuluv aeg on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks 4(6)

on kohtule esitatav menetlusdokument. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumendi koostamise ning esitamisega. Lisaks on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele kulub professionaalsete õigusteadmistega isikul ca 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Maakohus ei ole põhistanud, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et 1 tund ja 45 min ei ole ülemääraselt kulunud aeg hageja 03.10.2014 menetlusdokumendi läbitöötamiseks ja aegumise kohaldamise taotluse koostamiseks. Nimetatud menetlustoimingu ajakulu on põhjendatud 40 minuti ulatuses. 12.11.2014 toimunud kohtuistung kestis 1 tund ja 13 min. Võttes arvesse, et kostjate lepinguline esindaja oli vahetult enne kohtuistungi toimumist 11.11.2014 teostanud menetlustoimingu „aegumise kohaldamise taotluse koostamine”, oli kostjate esindaja ennast asja materjalidega enne istungi toimumist kurssi viinud, mistõttu mõistlik aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli 30 minutit. Maakohus hageja vastuväidet käsitlenud ei ole. Üldsõnaliselt, ilma ühelegi põhjendusele tuginemata on maakohus asunud seisukohale, et kostjate 19.11.2014 seisukoha koostamisele on põhjendatult kulunud 30 minutit ja 26.11.2014 seisukoha koostamisele 2 tundi ja 30 min. Kostjate 31.08.2015 menetluskulude nimekirjas on kostjad märkinud 18.11.2014 menetlustoiminguks „Kostjate 19.11.2014 seisukoha koostamine” 30 min ja 25.11.2014 menetlustoiminguks „Kostjate seisukoha koostamine hageja 19.11.2014 seisukoha osas” 2 tundi ja 30 min. Kostjad ei ole palunud menetluskulude nimekirjas välja mõista menetluskulu 26.11.2014 menetlustoimingu eest. Maakohus ei ole arvesse võtnud ka hageja 17.09.2015 menetlusdokumendis esitatud vastuväidet ega põhjendanud vastuväitega mittearvestamist. Maakohus on asunud seisukohale, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 3 tundi ja ringkonnakohtus peetud istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 30 min. Ka nimetatud menetlustoimingutega kaasnenud ajalise kulu kohta esitatud vastuväiteid ei ole kohus arvestanud. Õigusabiteenuse mõistlik tunnitasu on 120 eurot koos käibemaksuga. Kostjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku on 901,55 eurot (lisandub käibemaks) õigusabikulu ja 500 eurot riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt. Vastus määruskaebusele Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese 5(6)

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 32-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi toiminguid ja ajakulu hinnanud ning selle tulemusena ka vähendanud väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu. Maakohus on ringkonnakohtu arvates järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid, kuna maakohtu seisukoha kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks hinnatud kostjate lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni ja 15 minuti ulatuses ei ole käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades alust pidada ilmselt ülepaisutatuks, mis annaks alust ringkonnakohtul sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Samuti ei saa pidada ülemääraseks ka lepingulise esindaja tunnistasu 130 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus nõustub muu hulgas maakohtu seisukohaga selles osas, et kostjate menetluskulu seoses maksekäsu kiirmenetluses seisukoha koostamisega vastuväite tähtaegsuse osas ei olnud tingitud kostjatest ja seetõttu tuleb see kulu lugeda põhjendatuks. Määruskaebuse esitaja väitel oli tegemist kohtupoolse eksimusega, millest tingitud menetluskulu ei peaks jääma hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et väide on põhjendamatu, kuna tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks 2 tunni ja apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluks 3 tunni hindamisel eksinud menetlustoimingutele kulunud aja proportsionaalse jaotuse osas, kuivõrd apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hindamisel arevestas maakohus sellega, et apellatsioonkaebuses tuginesid kostjad juba maakohtus esitatud seisukohtadele, mistõttu võttis selle koostamine eelduslikult tavapärasest vähem aega. Põhjendmatu on ka määruskaebuse esitaja väide, et kostjad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist 26.11.2014 menetlustoimingu eest. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostjate seisukohana hageja 19.11.2014 seisukoha osas tuleb lugeda kostjate poolt 26.11.2014 kohtule esitatud seisukohta, mille koostamise toiming on märgitud ka menetluskulude nimekirjas. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 177 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.