3.Mõista P.H. välja E.H. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 10.09.2019 kuni E.H. (sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
4.Mõista P.H. välja S.H. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 10.09.2019 kuni S.H. (sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
5.Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks M.H. arveldusarvele nr XXX selgitusega „S, E. ja K.H. elatis“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja poolte seisukohad
1.K.H, E.H. ja S.H. esitasid 10.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.H. elatise saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue 28.10.2019 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Leides et maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastab olulisematele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, võttis Tartu Maakohus 01.11.2019 määrusega hagi menetlusse.
2.Nii K.H, E.H. kui S.H. (hagejad) paluvad igaüks oma isalt P.H. (kostja) välja mõista elatise 200 eurot kuus.
3.Kostja sõnul hagejatele elatise maksmisega kokku 600 eurot kuus sattuks ta majanduslikult raskemasse olukorda, kus ta ei saaks käia XXX, et olla koos oma lastega. Hagejate XXX lahkumine lastega XXX oli tema ühepoolne otsus, jättes kostja kanda sealpoolsed koos loodud kulud ja kohustused. Kostjale on võimetekohane maksta igale lapsele elatist 100 eurot kuus. Kostja maksab samas summas elatisabi oma teistele lastele – M.J. (H.) ja M-K.J. (H.) vastavalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusele. Kostja igakuise sissetuleku suurus on XXX eurot, kohustused on järgmised: 53 eurot maja kindlustus, majalaen 610 eurot (jääk XXX eurot, viimane makse XX.XX.XXXX), elekter, vesi, maja aasta küte 1700 eurot, auto kütus 200 eurot, XXX 250 eurot, ettearvamatud väljaminekud kuni 100 eurot. Lisaks eluasemelaenule on laen M.H. XXX eurot, igakuiselt 105,14 eurot, kohustuse jääk XXX eurot, XXX kuud, Holm Bank AS XXX eurot, makseid järel XXX. Lisaks kulutused toidule 500 eurot, transpordile 400 eurot (XXX eurot, auto kütus 200 eurot), sidekulud 80 eurot, kulutused tervishoiule – haigestumise korral visiiditasu 20 eurot ja ravimid, astma ravimid 50 eurot, kassitoit 50 eurot kuus.
4.Hagejate XXX sõnul lahkus ta XXX koos lastega laste turvalisuse pärast. Lapsed ei saa end turvaliselt tunda kodus, kus isa koos oma XXX lakkamatult alkoholi tarbib. XXX oli kõigest sellest teadlik. Kui hagejate XXX ei oleks XXX tagasi tulnud, oleks ta XXX eraldi kolinud. Hagejate XXX on ka varem laste isast samal põhjusel lastega eraldi kolinud. Hagejad oma nõudest ei tagane, kuna nõuavad niigi miinimumelatisest vähem elatist.
5.Kohtuistungil avaldatu kohaselt hagejad elavad üürikorteris XXX, üür XXX eurot kuus, lisanduvad kommunaalid. Kommunaalid maksab XXX. Hagejate XXX töötab XXX.
Väikseim laps käib lasteaias. Kõik sissetulekud lähevad laste peale. Hagejate XXX saab palka XXX eurot kuus, kuu lõpus peab väga kokkuhoidlik olema. Hagejate XXX saab XXX eurot, lastetoetused XXX eurot ja kostjalt XXX eurot. Kulutused ühele lapsele on XXX eurot. Kostja on nõus maksma kolmele lapsele elatist kokku 300 eurot, kui peaks rohkem maksma, siis ei pääse XXX. Liising on XXX eurot kuus, XXX saab kostja maja omanikuks. Kui kostja saab kohtuotsuse kätte, siis läheb sellega XXX ja seal nad arvutavad, kui palju nad teevad kostjale maksusoodustust. XXX. Kostja peab maksma kuskil 214 eurot kahele lapsele XXX. XXX riik maksab veel 214 eurot juurde. Kostja sõidab XXX autoga, vend elab omaette, auto on kahepeale, 100 m on vahet, XXX elab ridaelamuboksis. Kohus pakkus kompromissi korras elatise suuruseks 150 eurot, millega hagejate ema nõustus. Kostja sellega nõus ei ole, kuna see käib talle üle jõu. 2019. a tulumaksu protsent oli liiga väike, jaanuaris-veebruaris peab tagasi maksma maksuametile natuke üle 1900 euro. Kui kostja maksab esimesele kahele lapsele 100 eurot lapse kohta, ja hagejatele kokku 450 eurot, siis elamiseks jääb natuke üle 1000 eurot. Kostja tahab ka XXX, et lastega tihedamini kokku saada. Ma üritan ise nii säästlikult elada, kui võimalik, et saaksin XXX. Kostjale sobib kõige paremini 100 eurot. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub selles ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Kostja ei ela lastega koos, mistõttu peab täitma laste ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.
8.PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus.
9.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja
varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
11.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise 200 eurot kuus lapse kohta, samas kostja on nõus maksma ja on ka maksnud hagejatele elatist 100 eurot kuus lapse kohta, kuna vastasel juhul ei võimaldaks kostja sõnul tema majanduslik seisund tal XXX laste juures käia. Kohus leiab, arvestades kostja sissetuleku ja igakuiste kulutuste ning teistele ülalpeetavatele makstava elatise suurust, et põhjendatud on elatise väljamõistmine 150 eurot kuus iga lapse kohta. Kohus peab oluliseks, et kostjal säiliksid elatise väljamõistmise korral piisavad rahalised vahendid laste külastamiseks ning nendega aja veetmiseks. Kostja sõnul on tema töötasu suurus XXX eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kes elavad temast lahus XXX ning kellele ta maksab XXX kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kohaselt kummalegi elatist 100 eurot kuus, mida indekseeritakse iga-aastaselt. Tasudes igale hagejale elatist 150 eurot kuus, s.o kokku 450 eurot kuus, jääb hagejale enda tarbeks igakuiselt ca XXX eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostja kulud ühes kuus on XXX eurot (53 eurot maja kindlustus, majalaen XXX eurot, elekter, vesi, küte 1700 eurot aastas, s.o 141,66 eurot kuus, kulutused transpordile 400 eurot, ettearvamatud väljaminekud 100 eurot, laen 105,14 eurot, laen 195,97 eurot, toit 500 eurot, sidekulud 80 eurot, astmaravimid 50 eurot, kassitoit 50 eurot). Kohtu hinnangul on kostjal võimalik oma kulutusi piirata, ilma et ta saaks seetõttu vähem XXX juures käia, näiteks toidule ja sidekuludele tehtavate väljaminekute arvelt.
12.Kostja on saatnud kohtule päringu, saamaks teada, kas laste ema on võimeline samaväärselt laste ülalpidamisse panustama. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei pea vanemad erineva varalise seisundi korral laste ülalpidamisse võrdväärselt panustama.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hagejate taotlusel kuulub elatis tasumisele nende seadusliku esindaja arveldusarvele.
14.Arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et pooltel hüvitatavad menetluskulud eelduslikult puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.