2-15-16413/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-16413 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Aktsiaselts XXX(hageja) ja XXXOÜ (kostja) sõlmisid 22.07.2015 võlaõigusliku koostööprotokolli, mille kohaselt kostja kohustus tarnima hagejale armatuurterast koostööprotokollis toodud tingimustel ja tähtaegadel. Vastavalt koostööprotokolli punktile 2 oli hageja poolt hangitav kogus 1000 tonni armatuurterast B500 ning koostööprotokolli punkti 3 kohaselt kohustus kostja tarnima armatuurterase hankija aadressil ajavahemikus 22.07.2015 kuni 30.09.2015 keskmise arvestusega 24 tonni ühes tööpäevas märgitud perioodi vältel. Sõlmitud koostööprotokolli alusel väljastas kostja hagejale 06.08.2015 ettemaksuarved nr 1050815MB ja 2050815MB kokku summas 20 611 eurot, mis said hageja poolt täies ulatuses ja tähtaegselt makstud. Kostja ei täitnud koostööprotokolli alusel võetud kohustusi tarnida hagejale tellitud materjali nõutud koguses ja kokkulepitud tähtaegadeks. Ühtlasi kinnitas kostja oma võimetust tagastada hagejale ettemaksu summat. Lähtudes eeltoodust sõlmisid hageja ja kostja 18.08.2015 koostöö protokolli lisa nr 1. Vaatamata koostööprotokolli lisa 1 sõlmimisele, jätkas kostja lepinguliste kohustuste rikkumist, tarnides hagejale materjale kaootiliselt ja osaliselt. 26.08.2015 esitas kostja hagejale tarnitud materjalide eest arve nr 1260815MB kokku summas 5455,51 eurot. 28.09.2015 esitas kostja hagejale tarnitud materjalide eest arve nr 2280915MB kokku summas 11 226,85 eurot. Hageja kinnitas seejuures, et nimetatud arvete alusel on metallmaterjalid kostja poolt hagejale tarnitud ning hageja on tasaarveldanud eelnimetatud arvete kogusumma 16 682,36 eurot hageja poolt tasutud ettemaksu summaga. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja poolt aga tarnimata kaup summas 3929,45 eurot. Kostja ei tarni hagejale tellitud materjale eelnimetatud summa tasaarveldamiseks, ühtlasi ei tagasta kostja

2-15-16413 hagejale ka ettemaksu tasaarveldamata osas (s.o 3929,45 eurot). Vastavalt koostööprotokolli lisa 1 punktile 5 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu rikkumise eest summas 5000 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, millede järgi on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulud summas 400 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 400 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades hageja esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, sh ka asjaolu, et kohus lahendas antud asja tagaseljaotsusega, mistõttu ei tulnud hagejal kostja vastuväidetele omapoolseid seisukohti esitada, siis on kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse toimingute ajakulu põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest kokku 200 eurot (s.o 2 tundi x tunnihind 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.