lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-17732/11

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-17732/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17732

Tsiviilasi

A. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja jurist S. D. (F. S. D. Õ.; e-post XXX) Kostja K. K. (isikukood XXX); e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2021

RESOLUTSIOON

1.Lahutada A. K. ja K. K. abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Tartu Linnavalitsuses.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-20-17732

1.A. K. esitas kohtule 1. detsembril 2020 hagiavalduse K. K. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti XX.XX.XXXX Tartu Linnavalitsuses. Hageja selgitab, et hagiavalduse esitamise seisuga on abielusuhted pöördumatult lõppenud ja abielu ei ole võimalik enam taastada. Pooled elavad küll ühes korteris, kuid ühismajapidamist neil enam pole. Hageja ei soovi elada kostjaga abielulistes suhetes. Kostja ei saa sellest aru ja ei nõustu lahutusega kohtuvälises ametiasutuses. Hagiavalduse esitamine kostja vastu ei saa olla üllatuslik, sest hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega lahutada abielu kohtuväliselt. Kostja ei nõustunud mõistliku hageja ettepanekuga ja on soovinud abielu lahutada ainult kohtus. Kohtuistungil selgitas hageja, et lahutusest on ta rääkinud juba aasta ja see ei ole lihtsalt niisama. Hageja tunneb, et on abikaasast lahku kasvanud. Kodus on pidevad tülid nii tema enda alkoholismi pärast ja kui ka sellepärast, et kostja tarbib üleliia alkoholi. Politsei väljakutsetes peretülide tõttu on fikseeritud, et kostja on olnud suuremas joobes. Ebakaines olekus kostja lõhub asju, lõigub riideid ja sodib seinu, pärast ei mäleta seda. Hageja ei soovi elada sellises psühhoterroris. Kostja halvustab hageja endist elu, st laste ema. Hageja lapsed ei käi enam külas, sest ei taha kostjaga kohtuda. Jaanuaris 2020 valetas kostja, et on rase, kuid tegelikult ei olnud ja sellest ajast ongi kõik allamäge läinud ja seda ta ei suuda kostjale andestada. Hageja soovib alkoholismist vabaneda, kuid seda ta ei suuda kostjaga koos elades teha. Eraldi tubades on pooled elanud ca 5 kuud, kuid selle aja jooksul on olnud paaril korral intiimsuhteid, aga seda olukorras, kus mõlemad pooled olid alkoholijoobes. Hageja ei mõista, miks kostja soovib abielus olla alkohoolikuga. Kostja vastuväited
2.K. K. kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja selgitas, et siiani on suhted olemas ja ta armastab abikaasat. Kinnitas, et on olnud tülid ja vaidlused, mille üheks põhjuseks on tema XXX ja abikaasa alkoholism. Ei eitanud, et ta ise ka alkoholi tarbib. Soovib abielus olla, sest hageja kainena on hoopis teine inimene. Intiimsuhted olid viimati 4-5 päeva tagasi. Perenõustamisest ei ole abi otsinud. Kinnitas kohtule, et ta soovib abielu jätkata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
5.PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sellest tulenevalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul saab poolte seletuste alusel lugeda tuvastatuks, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas kohtule, et ta jääb selle juurde, et abielu lahutada, sest peres on tülid igapäevased ja kostja halvustab hageja eelmist elu, millist käitumist loeb hageja kostjapoolseks psühhoterroriks. Samuti soovib hageja vabaneda alkoholismist, mida ei ole võimalik teha kostjaga koos elades. Hageja leidis, et kostja mõjub talle halvasti. Kuigi pooled kinnitasid kohtule, et neil on olnud intiimsuhteid ka pärast

2-20-17732 eraldi tubadesse kolimist, siis selle selgituseks tõi hageja esile, et algatajaks on olnud kostja ja mõlemad on olnud alkoholijoobes.

6.Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, poolte abielulised suhted on lõppenud ning abielusuhete taastamine ei ole hageja sõnul võimalik, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik ühendus. Mitte kedagi ei saa sundida olema abielus vastu tema tahtmist. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole ühine soov ning kui ühel abikaasal see soov puudub, tuleb lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. PKS § 15 lg 1 alusel on abielu kooselu, mis kohustab abikaasasid vastastikku teineteisest lugu pidama ja toetama. Kohtule esitatust ja kohtuistungil vahetult pooltega suhtlemisele järgnevalt on kohus veendunud, et pooltel puudub ühine tahe teineteisest lugu pidada. Kostja istungil avaldatu ei ole põhjuseks jätta abielu lahutamata, sest hagejat ei saa sundida abielus olema selle tõttu, et kostja lahutada ei taha. Poolte abielu on kohtu hinnangul sisuliselt lõppenud vaatamata sellele, et pooled kasutavad elamiseks ühist eluaset ning kannavad ühiselt mõningaid igapäevaseid kulusid. Abielu ei ole ainult formaalne akt, abielu peab olema ka sisuline. Ehkki kostja väitel abielulised suhted ei ole lõppenud, oli istungil näha, et poolte omavahelised suhted ei ole head ning suhtumine teineteisesse ei olnud austav. Sellises olukorras on mõlema poole huvides abielu lahutada. Olukorras, kus pooltel puudub ühe poole hinnangul sisuline abielu ning üks abikaasadest ei soovi sellist abielu jätkata, tuleb abielu lahutada.
7.Arvestades poolte esitatud seisukohti, tuleb neist kohtu arvates üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad taastavad veel sisulise abielu. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Kohtu hinnangul ei aita poolte abielu säilitamisele kaasa ka pooltele kohtu poolt leppimiseks aja andmine. Mõlemad pooled kinnitasid kohtule, et probleemid ja tülid on peres pikemat aega olemas. Nende lahendamiseks enne kohtusse pöördumist abikaasad abi ei otsinud. Iga suhte toimimiseks peab olema poolte endi soov ja koostöö ning abi otsimine, kui ollakse ummikusse jõudnud. Kohtul puudub veendumus, et poolte suhteid aitaks taastada kohtu pakutav aeg leppimiseks. Tuleb hinnata hageja soovi vabaneda alkoholismist, kuid selles tuge ta oma abikaasalt ei saa.
9.PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil lahendi peale edasikaebamise korda.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval