Võlaõigus › Alusetu rikastumine

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD

16.04.2015.a esitas V.T. hagiavalduse V.V. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 24.aprillil 2011.a kohtutäitur A. K.i poolt korraldatud vara enampakkumisel Valgas Xxx x-xx asuva korteriomandi ning 12.mail 2011.a. kanti kostja omanikuna kinnistusregistrisse. Nimetatud korteriomand kuulus eelnevalt V.V.le, kes keeldus eluruume pärast omaniku vahetumist vabastamast. V.T. esitas hagiavalduse, milles palus nõuda korteriomand V.V. ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse. Tartu Maakohtu 07.novembri 2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-35437 V.T.i hagi rahuldati. Kohtuotsus on jõustunud ning kohtutäituri vahendusel täidetud. Alates oksjoni toimumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni kasutas V.V. korteriomandit elamiseks, kuid ei tasunud selle eest kommunaalmakseid. Xxx x korteriühistu x esitas V.T.i vastu hagi tasumata kommunaalteenuste ja hoolduskulu nõudes. 02.detsembril 2014.a kinnitas Tartu Maakohus kompromissilepingu, mille kohaselt pidi V.T. tasuma korteriühistule X kokku 2995,15 eurot. Pärast korteriühistu poolt hagi esitamist suurenes halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus veelgi ning 17.detsemnbri 2014.a seisuga tuli V.T.il tasuda korteriühistule 3836,02 eurot. V.V. on keeldunud hagejale hüvitamast korteriomandi ebaseadusliku valdamisega tekitatud kulutusi (kommunaalteenused ja hooldustasu). Hageja palub välja mõista kostjalt 3836,02 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 23.04.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse ning edastas määruse koos hagiavaldusega ja selle lisadega kostjale aadressile: Xxxx xx-x, Valga.

Kostja vastus 07.05.2015.a esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt on hageja esitatud hagi ebamõistlik. 03.05.2011.a T. T. ütles, et ta maksab ise kommunaalkulud Valga Xxx x-xx. 2011.a juulis hageja ja T.T. ütlesid, et nad peavad ise maksma kommunaalteenuste Valga Xxx x-xx eest. 2012.a hageja esitas hagi väljatõstmiseks korterist Valga Xxx x-xx. Hageja oli võlast teadlik, kuid ei ole vaja, sest see oli südametunnistuse tõotuse, et maksab ise. Kostja märkis, et palub hagi jätta rahuldamata ning soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja märkis vastuses oma elukohaks: Xxxx xx-x, Valga. 10.06.2015.a esitas kostja avalduse, mille sisu on raskesti mõistetav. Kostja on märkinud, et ta annab väljund kõigile Valga kohtunikku ja kaitsja Kutsat tõttu kaotatud usaldust. Kohus Valga ja kaitsja K. isiklikku vaenulikkus suunas mind alates 2001.a Valga kohus eirab õiguse-seadusega. Palun tr.asja.nr sõltumatu kohus. Kostja märkis vastuses oma elukohaks: Xxxx x, Valga. Kohus tõlgendas eelnimetatud avaldust kui kohtu taandamist. 15.06.2015.a esitas kostja järjekordse avalduse, milles palus anda tasuta tõlkija 17.06.2015.a toimuvale kohtuistungile. 15.06.2015.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 15.06.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus taotluse menetlusse ning jättis V.V. riigi õigusabi taotluse rahuldamata. I Eelistung 17.06.2015.a toimus käesolevas asjas eelistung, kus osalesid hageja esindaja ja kostja. Kostja soovis taandada kohtunikku ja hageja advokaati. Kohtunikku soovis ta taandada seepärast, et tal on juba 2001. aastast Valgas kohtuotsused, nad on tehtud endise kohtuniku K.i poolt. Samuti märkis kostja, et tal on tekkinud isiklik arvamus, et Valgas ei ole sõltumatuid ja erapooletuid kohtunikke. Mis on kohtutäituriga seotud otsused, mitte ühtegi pole tehtud seaduslikult ja nüüd tahab esitada ka taotluse, kuna just sai kohtumääruse, et talle ei antud õigusabi. See lahed ka tekitab usaldamatust, sest üheski Euroopa riigis inimesele ei keelata õigusabi ja nüüd on kostja ebavõrdses olukorras. Kohus küsis, kas kostjal on soov võtta endale esindaja enda kuludega? Kostja avaldas soovi, et ta võtab endale esindaja ja jõuab seda teha nädala või kahe nädala jooksul. Hageja esindaja oli nõus istungi edasilükkamisega, et kostjal oleks võimalik leida endale esindaja. 24.06.2015.a määrusega jättis Tartu Maakohtu esimees taandamisavalduse rahuldamata.

02.10.2015. edastas Tartu Maakohus kostjale kohtukutse aadressile Xxxx xx-x, Valga. Kostja keeldus kohtukutset vastu võtmast ning kirjutas vene keeles ümbriku teisele poolele, et ta keeldub kirju vastu võtmast ning osalema menetluses kuni kohus ei määra talle advokaati. Samuti märkis kostja, et Eesti kohus on teadlik, et tal ei ole võimalik tasuda advokaadi teenuste eest. II Eelistung 04.11.2015.a toimus eelistung. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei rahuldanud hageja esindaja taotlust ning määras uueks istungi ajaks 25.11.2015.a. III Eelistung 25.11.2015.a toimus istung. Kostja ei ilmunud istungile, kuigi talle oli kohtukutse toimetatud kätte postkasti jätmisega kahele aadressile: Xxxx xx-x Valga ja Xxxx x, Valga. Hageja esindaja taotles lahendada asi tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna kostja ei ole ilmunud kahele viimasele kohtuistungile ning ta on keeldunud kohtudokumente vastuvõtmast samuti ei ole teda saadud isiklikult kätte, siis lahendab kohus kõigepealt küsimuse, kas kohtudokumendid saab lugeda kostjale kättatoimetatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on avalduste esitamisel märkinud oma elukohtadeks: Xxxx xxx, Valga (tlk 18) ja Xxxx x, Valga (tlk 20). Seega on kohus edastanud kohtukutsed mõlemale aadressile ning kättetoimetamiseteatiselt nähtub (tlk 38, 39 ja 40), et kohtudokumente on püütud kätte toimetada mitmel erineval kohal ning lõpuks jäetud mõlema aadressi postkasti. Kuna kostjale on aadressile Xxxx xx-x, Valga kohtudokumente kätte toimetatud ning kostja ise on

avaldanud eelnimetatud aadressid, siis vastavalt TsMS § 3141 lg 1 ja 2 saab lugeda kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja ei ilmunud kahele viimasele kohtuistungile, kuigi ta oli teadlik nende toimumisest. Hageja on taotlenud 04.11.2015.a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus jättis taotluse rahuldamata ning määras uue kohtuistungi. 25.11.2015.a kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostja on olnud teadlik istungite toimumisest, esimesel istungil soovis ta aega endale esindaja leidmiseks, peale mida on ta ühel korral keeldunud dokumente vastuvõtmast ja osalemast menetluses (tlk 35 pöördel), sest kohus keeldus talle riigi õigusabi andmast, siis kohus tutvunud hagiavaldusega leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning teha käesolevas asjas tagaseljaotsus. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand asukohaga Xxx x-xx, Valga on hageja poolt omandatud enampakkumise teel 12.05.2015.a ning enne hagejat oli omanikuks kostja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kasutas enne ja ka pärast korteriomandi omandi üleminekut korterit ning vabastas selle alles pärast seda, kui hageja hagi kostja vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks 07.11.2014.a Tartu Maakohtu otsusega rahuldati ning kohtutäituri poolt täideti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei tasunud alates enampakkumise toimumisest kuni 07.11.2014.a kohtuotsuse täitmiseni korteriühistule X kommunaalteenuste ja hoolduskulude eest. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingut. Kohus nõustub hagejaga, et käesolev vaidlus tuleb lahendada võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama sätte lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. VÕS § 1038 kohaselt rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude

esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi. Teise isiku omandi, muu õiguse või valduse rikkumine. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 24.04.2011.a kohtutäituri A. K. poolt korraldatud enampakkumisel korteriomandi asukohaga Xxx x-xx, Valga, mille omanikuks oli kostja. 12.05.2011.a kanti hageja korteriomandi kinnistusregistri teisse ossa omanikuna sisse. Kostja ei andnud valdust üle ning kasutas korteriomandit elamiseks, seejuures kostja ei tasunud kommunaalteenuste eest ega halduskulude eest. Seega on kostja oma käitumisega rikkunud hageja valdust. Hageja sai küll korteriomandi omanikuks, kuid kuna kostja ei vabastanud korteriomandi valdust, siis hagejal ei olnud võimalik seda vallata. Õigustatud isiku nõusoleku puudumine. Hageja ja kostja vahel puudus võlaõiguslik kokkulepe, mille alusel oleks kostja võinud asja kasutada, samuti ei tulene hagi asjaoludest muid hageja poolseid nõusolekuid korteriomandi valdamiseks. Samuti tõendab nõusoleku puudumist asjaolu, et hageja pöördus kohtusse korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Rikkumise teel rikastumine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja korteriomandit ka ajal, mil omandiõigus kanti üle hagejale. Hageja pöördus kohtusse korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. 07.11.2014.a otsusega rahuldati hageja nõue ning hageja sai valduse pärast kohtuotsuse täitmist kohtutäituri poolt. Kostja ei tasunud selle perioodi eest ei kommunaalkulusid ega halduskulusid, seega sai kostja hageja korteriomandit kasutades kasutuseeliseid ning hoidis kokku korteriomandi kasutamisega seotud kulud, sh ta ei pidanud tasuma üürikulusid. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid (RKTKo nr 3-2-1-46-09 p 15; RKTKo nr 3-2-1-65-14 p 16). Rikkumise teel saadu harilik väärtus. Hageja nõuab kostjalt Xxx x-xx, Valga kommunaalkulusid ja halduskulusid, mida tuli hagejal kanda vaatamata asjaolule, et hagejal ei olnud võimalik korteriomandit kasutada, sest kostja ei andnud valdust üle ning valdas seda ebaseaduslikult. Hagiavalduse kohaselt tuli hagejal Tartu Maakohtu poolt 02.12.2014.a määrusega kinnitatud kompromisslepingu alusel tasuda korteriühistule X kokku 2 995,15 eurot ning kuna pärast korteriühistu poolt hagi esitamist suurenes halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus veelgi, siis 17.12.2014.a seisuga tuli hagejal tasuda korteriühistule X kokku 3 836,02 eurot, mida hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt. Seega on käesolevas asjas rikkumise teel saadu harilikuks väärtuseks kommunaalteenuste ja halduskulude kogumaksumus perioodi eest, mil kostja ebaseaduslikult valdas hagejale kuuluvad korteriomandit asukohaga Xxx x-xx, Valga. Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud. Kohtutoimikust ei tulene, et kostja poleks olnud teadlik oma rikkumisest. Kostja on küll esitanud kohtule hagiavalduse vastuse, kuid vastus on olnud raskesti mõistetav ning kostja on esitanud üksnes väiteid neid põhjendamata ning pole esitanud ühtegi tõendit. Seejuures ei ole kostja väitnud, et ta poleks olnud teadlik, et ta on vallanud ebaseaduslikult hagejale kuuluvat korteriomandit. Seega ei esine VÕS § 1038-st tulenevat piirangut.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, sest kostja on ebaseaduslikult ilma omaniku nõusolekuta vallanud hageja korteriomandit.Kostja ei tasunud kasutuse eest ei hagejale ega korteriühistule kommunaalkulusid ja halduskulusid, millega ta hoidis kokku omapoolseid kulutusi asja kasutamisel.Kohus rahuldab hagi ning V.V.lt tuleb välja mõista V.T. kasuks 3 836 eurot ning 02 senti. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud 25.11.2015.a toimunud kohtuistungil ka menetluskulude nimekirja, kuid kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ning tal polnud võimalust sellega tutvuda ning esitada oma seisukoht hageja menetluskulude kohta, siis tuleb TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetada menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama sätte lõike 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse hiljem,so. kui kostjale hageja menetluskulude nimekiri on kätte toimetatud ning pärast käeoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.