Võlaõigus

19.11.2024.a. anti tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja krediidikontolepingu nr. KK 3418745. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49 %. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 39,99%, krediidisumma tagastamise tähtaega tähtajatu, maksete tähtpäevad 16, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg 21. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 01.04.2024.a summas 1499,14 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 17.03.2024.a lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 01.04.2024.a. Esialgne võlausaldaja loovutas 02.04.2024.a oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.12.2024.a kohtumääruses (dtl 96-99). Käesoleva asja hind on 2658,10 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. Kohus on seda selgitanud menetlusse võtmise määruse punktis 3 (dtl 96). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 punkt 18, C-495/19 punkt 17). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil ning mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Kõike eeltoodut selgitas kohus hagejale 19.11.2024.a avalduse käiguta jätmise määruses (dtl 16-22). Sama määruse kohtu selgituste punktis 1 on rõhutatud, et kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid asjaolusid oma hagis välja toonud ei ole, samuti pole hageja esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid (dtl 16-22). Kohus märgib, et täidab selgitamiskohustust ühel korral, kuivõrd mõistlik pole, et kohus peab korduvalt hageja lepingulisele esindajale samasisulisi selgitusi jagama. Seda enam, et hageja on professionaalne menetlusosaline, kelle majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ja kes kasutab kohtumenetluses esindamiseks samuti samale tegevusele spetsialiseerunud magistrikraadiga õigusteadmistega esindajaid. Hageja on hagis lakooniliselt märkinud, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr KK3418745 (Lisa 1) (dtl 25). Viidatud Lisa 1, milline dokument kannab pealkirja „Krediidikonto lepingu nr KK3418745 põhitingimused“, lepingu kuupäev 27.05.2019.a, laenu kasutamise eesmärk kliendi ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingust nr SR3418140 tulenevate kohustuste refinantseerimine, ei sisalda eelpool märgitud andmeid (dtl 35). Hageja on esitanud lisa 5, mis kannab pealkirja „isikutuvastus“ (dtl 45), millisest nähtub,

et samade andmetega isik on varasemalt s.o 25.07.2012.a tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustunud nendega (dtl 45-46).

Kohtule esitatud Lisa 6 „Taotlus ja krediidianalüüs“ nähtub alapealkiri „Taotluse andmed“ ja selles kajastub projekt smsraha.ee ning laenulimiit 1000 eurot (dtl 47-48). Hageja ei ole esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu saamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud lepingudokumendid. Hageja pole tõendanud, et hageja viidatud leping Lisa 1 (dtl 35) oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist. Asjaolu, et kostja on väidetavalt kinnitanud laenulepingu üldtingimustega tutvumist 25.07.2012., ei tõenda asjaolu, et väidetav 27.05.2019.a leping nr KK3418745 oleks kostjale esitatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud. Laenu väljamaksmise osas osundab hageja hagi lisale 1 lk 1 (dtl 29). Samuti on hageja esitanud kohtule Lisa 6 „Taotlus ja krediidianalüüs“, mis sisaldab pealkirja „Kliendi andmed“ ning ka alapealkirja „Väljastatud laenu andmed“ ning selle all kirjas: laenulimiit 1500 eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele XXXXXXXX“, laenuotsuse kuupäev 27.05.2019.a 20:32, maksmise kuupäev igakuiselt 16 kuupäeval (dtl 50). Kohtule arusaadavalt on antud dokument väljavõte krediidiandja enda infosüsteemist. Kirjetest võib aru saada, et read kajastavad makseteatisi, mingeid igakuiseid makseid ning viivise arvestust alates 17.07.2023.a (dtl 50-62). Kohus selgitab, et viidatud tõendid ei tõenda, kas, millal ja millises konkreetses summas raha kostja kasutusse anti. Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et krediiditoote kirjelduse (krediidi liik) kohaselt oli tegemist korduvkasutatava krediidilimiidiga (dtl 36). Selliste lepingute puhul tarbija võtab ise limiidi piires summa kasutusele, mitte ei maksta kindlasti tervet limiiti korraga lepingu sõlmimisel ilmtingimata välja. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda eelpool viidatud fail ega selles olevad kirjed, et laen oleks kostjale tegelikult välja makstud ning millises summas. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata hageja põhivõla tagastamise nõue ning samuti kõik ülejäänud kõrvalnõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.