hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Ingrid Nook (e-post: [email protected]); kostja XXX(isikukood xxx, elukoht XXX, e-post:
XXX).
esindajad
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXhageja AS MiniCredit kasuks välja 377.26 (kolmsada seitsekümmend seitse eurot ja 26 senti) eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot, intress 0.25 eurot ja seisuga 04.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 77.01 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXhageja AS MiniCredit kasuks välja alates 05.10.2015 kuni põhinõude (300 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 300 eurot.
Jätta hagi rahuldamata intressi 59.75 euro, viivise 222.99 euro, meeldetuletuskirjade tasu 26 euro osas ja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset viivisemäära ületavas ulatuses.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-15-116511 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I Hageja nõue
1.AS MiniCredit esitas 31.07.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 772 euro saamiseks. Kohus tegi 06.08.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.09.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit esitas 05.10.2015 hagi XXXvastu põhinõude 300 euro, intressi 60 euro, viivise 300 euro ja meeldetuletuse tasu 26 euro nõudes. Hageja taotles ka lisanduva viivise väljamõistmist määras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 300 euro ulatuses. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 08.10.2015 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale 14.07.2012 laen summas 300 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 60 eurot 30 päeva jooksul, s.o 13.08.2012. Kostja jättis laenu koos intressiga terves osas hagejale tähtajaks tagastamata. Hageja saatis kostjale 22.08.2012 ja 03.09.2012 meeldetuletused ning taotleb vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.4 meeldetuletustasu 26 euro väljamõistmist (13 eurot kummagi meeldetuletuse eest). Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 14.08.2012 kuni 04.10.2015 eest lepingus kokku lepitud määras 1,5% päevas kokku 1146 päeva eest summas 5157 eurot, kuid nõuab kostjalt viivist vaid põhivõlgnevuse summa ulatuses ehk 300 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.10.2015 määras 1,5% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte enam, kui 250 euro ulatuses.
2-15-116511 II Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
7.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti 14.07.2012 laenuleping 300 euro saamiseks (t lk 32-39), mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole 14.07.2012. Krediit kuulus tagastamisele koos intressiga summas 60 eurot 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 13.08.2012. Laenulepingu kohaselt oli viivisemääraks 1,5% tasumata makselt päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemise eest iga meeldetuletuse kohta tasu 13 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
2-15-116511
8.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
10.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
11.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 300 eurot 30 päevaks, intress 60 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta juulis 34.57% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (791%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (34.57%) enam kui 22 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata.
12.Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
13.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS §
2-15-116511 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
14.Laenu tagastamise tähtaeg oli 13.08.2012. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 14.08.2012-13.08.2012 1% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 250 eurot 30 päeva eest tasumisele intress kokku 0.25 eurot.
15.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 300 eurot ajavahemikus 14.08.2012 kuni 04.10.2015 kokku 1146 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 14.08.2012 kuni 04.10.2015 kokku 77.01 eurot.
16.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kostjale on väidetavalt saadetud kaks meeldetuletuskirja. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust tulenevalt ühtegi makset teinud, kuulub eelnevast tulenevalt hagi rahuldamisele põhinõude 300 euro, intressi 0.25 euro, seisuga 04.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 77.01 euro osas ja edasiulatuva viivise nõudes seadusjärgses määras.
18.Intressi 59.75 euro, ülejäänud viivise 222.99 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul jättis kohus hagi rahuldamata ligi poole nõude osas, on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2-15-116511 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.