2-15-13498/4 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista Dan Filantšukilt XXXkasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud XXX(hageja) ja XXX(kostja) vahel 13.07.2001 sõlmitud kinnistu, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), müügi- ja asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks. Lepingu p 4.1 kohaselt oli lepingueseme ostuhinnaks 250 000 krooni. Lepingu p 4.2 järgi oli 220 000 krooni tasutud hagejale enne lepingu sõlmimist ning p 4.3 järgi 30 000 krooni oli kostja tasutu notari deposiiti, mis maksti hageja lapse arveldusarvele. Lepingu p 2.2.7 kohaselt tasuti 30 000 krooni lapse kontole hageja ja tema lahutatud abikaasa kokkuleppel. Lahutatud abikaasa andis tehinguks nõusoleku tingimustel, et 30 000 krooni tasutakse ühise lapse kontole. Tegelikkuses müügihinda hagejale enne lepingu sõlmimist ei tasutud ning ka notari deposiiti tasutud 30 000 krooni oli hageja eelnevalt kostjale üle andnud, et viimane saaks ülekande teostada. Pooled on tegelikkuses suuliselt kokku leppinud, et kostja hoiab hagejale kuuluvat asja enda nimel kinnistusraamatus. Seega oli notariaalse müügitehingu näol tegemist näiliku tehinguga. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingueseme tagastamiseks, kuid kostja ei ole kinnistut hagejale tagastanud. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 700 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Seejuures on ka kostja 26.11.2015 kohtule esitatud seisukohas avaldanud, et tal puuduvad vastuväited hageja nõude (s.o taotluse) osas, millega kohustataks kostjat tasuma hagejale riigilõivu summas 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus seega hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 700 eurot, kostja kanda.