OÜ Siletel Auto SLT hagi OÜ Teearu Grupp vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 2791,16 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Teearu Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Teearu Grupp (registrikood 10694251), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Siletel Auto SLT (registrikood 11010059), esindaja Kristjan Aava
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsus muutmata
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Teearu Grupp kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Teearu Grupp OÜ Siletel Auto SLT kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 127,50 eurot. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Siletel Auto SLT (hageja) esitas 30. detsembril 2014 Tartu Maakohtule hagi OÜ Teearu Grupp (kostja) vastu 4497,15 euro väljamõistmiseks (põhinõue 4098,30 eurot + viivis 358,85 eurot + võla sissenõudmise kulu 40 eurot). Hagiavalduses märgitu kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostja poolt tellitud betoonist sõidu- ja kõnnitee äärekivi ehitustöid Rakvere linnas Rägavere, Karja ning Vabaduse tänava ristmikul. Lisaks on hageja teostanud parandus- ja ehitustöid, mis olid tingitud puudulikust liikluskorraldusest ehitustööde ajal. Hageja on tööd viie aktiga üle andnud ning on pärast tööde üleandmist esitanud kolm arvet kokku summas 28 525,20 eurot. Kostjal on arvest nr 334 tasumata 4098,30 eurot, millele lisandub viivis 0,022% päevas ja võla sissenõudmise kulu summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Pärast kostja vastusega tutvumist selgitas hageja, et tööde mahu kindlakstegemisel tuleb juhinduda teostusjoonistest, mis on koostatud OÜ Mau & Pojad poolt. Hageja on kostjale edastanud e-posti teel kolm tööfrondi üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja betooni hüvitamise nõue on esitatud alles 2014 aprillis (VÕS § 644 lg-st 3 tulenev mõistlik aeg on möödunud). Materjalidega varustamine oli kostja ülesanne.
2.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt, pidades põhjendatuks nõuet 41,40 euro ulatuses. Vastuväidete kohaselt 25. augusti 2013 e-kirjas on loetelu töödest, materjalidest ja mehhanismidest, mille pidi tagama kostja, kuid selles ei sisaldu betooni. Pooled kooskõlastasid ühikhindu teadmisega, et betooniga seotud kulud kannab hageja ise. Hageja enda tehtud teostusjoonise tulemuste ja arvetel sisaldunud mahtude võrdlemisel avastas kostja, et hageja on akteerinud töömahte tegelikust mahust suuremas ulatuses. Hageja on esitanud kostjale alusetult 1568,64 euro võrra suurema arve. Hagejale makstavast summast tuleb maha arvata 4056,90 eurot. Pärast nimetatud summa mahaarvamist hageja põhinõudest võiks hageja nõude põhjendatud suuruseks olla vaid 41,40 eurot. Samas pole hageja tasunõue üldse sissenõutavaks muutunud ning hageja on rikkunud ehitamise dokumenteerimise kohustust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. juuni 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis OÜ-lt Teearu Grupp OÜ Siletel Auto SLT kasuks välja töövõtulepingu ja 15.11.2013 arve nr 334 alusel võla 2529,66 eurot koos käibemaksuga, viivise arvestusega 0,022% päevas perioodi eest 22.11.2013 kuni 30.12.2014 summas 221,50 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot, kõik kokku 2791,16 eurot, jättis rahuldamata hagi 1568,64 euro ulatuses põhivõla ja 137,35 euro ulatuses viivise väljamõistmiseks, jättis õigusabi kulud poolte endi kanda, jättis OÜ Siletel Auto SLT poolt tasutud 350 euro suurusest riigilõivust 62% OÜ Teearu Grupp ja 38% OÜ Siletel Auto SLT kanda, mõistis OÜ-lt Teearu Grupp OÜ-u Siletel Auto SLT kasuks menetluskulude katteks 271 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kelle kanda jääb hinnapakkumises mainimata jäänud betooni maksumus. Kuivõrd hageja tehtavad tööd olid kostja poolt esitatud nö kinnise nimekirjana, st ainult konkreetse kivi paigaldamise ja aluse ehitamise maksumusena, kuid kostja kohustus tagama „kõik muu“ lahtise loeteluna, oli hagejal mõistlik ja põhjendatud arvata, et tänavakivide paigaldamiseks vajaliku betooni hind jääb samuti kostja kanda. Hageja poolt koostatud tööfrondi üleandmise-vastuvõtmise aktides kajastub ainult tänavakivide paigaldus ja aluste ehitus, üheski aktis ja hageja poolt kostjale esitatud arves ei ole peetud betooni arvestust. Betooni arvestust pidas ilmselt kostja ning ta tasus ka betooni eest. Maakohtu hinnangul ei olnud poolte vahel kokkulepet betooni hinna võrdselt jagamiseks, sest kostja keeldus tasumast hageja esitatud arvet teostatud parandustööde kohta. Kostja keeldumine arve nr 334 tasumisest 2488,26 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Lisaks on kostja lepinguline esindaja võtnud nii kostja kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil õigeks hageja nõude 41,40 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2549,66 eurot (2488,26 + 41,40). Kohtule ei ole tõendatud, et pooled leppisid seoses kostja poolt liikluse korraldamise kohustusega kokku, et töö kahjustumise riisiko jääb tellija kanda. Samuti ei ole tõendatud, et töö käigus on üldse fikseeritud purunenud tänavakivid, mis vajasid väljavahetamist. Maakohus ei võtnud aluseks tl 30 oleval teostusjoonisel märgitud mahtusid, sest sellelt ei ole võimalik välja lugeda aluste ehitamise mahtu. Arve nr 334 ei ole põhjendatud 1568,64 euro ulatuses (4098,30-2529,66). Tööfrondi üleandmise-vastuvõtmise aktide lisade kohaselt on hageja enda arvestuste järgi teinud parandust kokku 918 euro ulatuses (koos käibemaksuga 1101,60 eurot), mis tuleb VÕS § 640 lg 2 alusel jätta hageja enda kanda. Kohus jättis hageja nõude lisatööde osas selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja ei ole ise kunagi pidanud arvestust valesti teostatud märgistustööde tõttu tehtud kulutuste kohta ning ei ole esitanud selle kohta viivitamatult nõuet. Hagiavalduses puudub viide asjaolule, et kostja rikkus töövõtulepingut, teostades valesti mahamärkimise ja põhjustades sellega hagejale konkreetses suuruses kahju. Kostja vastuväited selle kohta, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks seoses ehitamise dokumentatsiooni üle andmata jätmisega, ei ole tõendatud. VÕS § 1131 lg 1 alusel tuleb rahuldada hageja nõue sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Teearu Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud kohaldamata TsÜS § 72. Pooled leppisid hiljem kokku, et pool betooni hinnast jääb hageja kanda ning, et see arvestatakse kostja tasust maha. Üheski tõendist ei tulene,
et see kokkulepe oleks tingimuslik. Hageja ei saanud oma tahteavaldust betoonikulude jagamise osas tagasi võtta; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus on jätnud kõrvale kostja väited ja tõendid betoonikulude pooleks jagamise osas (tunnistaja R.T. ütlused, 2. aprilli 2014 K. M kiri,
3.aprilli 2014 T. A e-kiri); 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 440. Kostja esindaja ei ole hageja nõuet 41,40 euro osas ei vastuses hagiavaldusele ega ka kohtuistungil õigeks võtnud. TsMS § 440 sõnastusest tuleneb, et õigeks saab võtta nõuet terves ulatuses, mitte osaliselt; 4) on maakohus jätnud arvestamata kostja väite, et hageja ei pidanud ehituspäevikut (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine), mistõttu ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg-t 4 ja § 638 teist lauset, mis on viinud ka VÕS § 637 lg 3 ebaõige kohaldamiseni, sest koos tööga peab valmima ehitamise tehniline dokumentatsioon. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 1 ja töövõtulepingust tuli hagejal tasunõude sissenõutavaks muutumiseks lisaks valmis ja oluliste puudusteta tööle kostjale üle anda ka ehitamise tehniline dokumentatsioon, sh ehituspäevik; 5) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1. Viidatud säte ega teised TsMS-i menetluskulu puudutavad sätted ei võimalda esindajatasu ja tasutud riigilõivu eraldi käsitleda ja teha nende osas erinevaid otsustusi.
5.OÜ Siletel Auto SLT vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja olnud seisukohal, et pooled pidasid betooni maksumuse hüvitamise osas läbirääkimisi, kuid ei saavutanud kokkulepet. Samale järeldusele on sisuliselt jõudnud ka maakohus. Kostja viide TsÜS §-le 72 on sisutu; 2) on hageja olnud seisukohal, et ta ei ole rikkunud ehitamise dokumenteerimise kohustust. Ehitustööde päeviku osas juhindub hageja EhS §-st 31 ning majandus- ja taristuministri määruse „Ehitamise tehniliste dokumentide üldnõuded“ § 7 lg-st 1. Kuivõrd vaidlusalustel ehitustöödel hankis kõik ehitusmaterjalid kostja ja kostja oli peatöövõtja, sai ehitustööde päevikut pidada vaid kostja ise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsust osas, milles hagi rahuldati, vaidlustatud ei ole otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata (s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 1568,64 euro ulatuses põhivõla ja 137,35 euro ulatuses viivise väljamõistmiseks). Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust on põhjendatust vaidlustatud osas. Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
7.Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, kas pool betooni hinnast pidi jääma hageja kanda (nagu väidab kostja) või pidi betooni eest täielikult tasuma kostja (nagu väidab hageja).
Kostja seisukoha kohaselt tõendavad kokkulepet betoonikulude pooleks jagamise kohta tunnistaja R.T. ütlused (tl 94-96), 2. aprilli 2014 K. M kiri (tl 58) ja 3. aprilli 2014 T. M e-kiri (tl 59). Hageja väite järgi pidasid pooled betooni maksumuse hüvitamise osas läbirääkimisi, kuid kokkulepet ei saavutatud. Oma seisukohta on hageja tõendanud pooltevahelise e-kirjavahetusega ja tunnistaja K. M ütlustega (tl 137). Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi betooni eest tasuma kostja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid.
8.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega ei ole tuvastatav poolte hilisem kokkulepe (s.o sõlmitud lepingu kehtivuse ajal) betooni maksumuse võrdses jagamises ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud betooni maksumuse 2 488,26 euro ulatuses (arve nr 334) kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Tunnistaja R. T ütluste kohaselt „T.A. ja Kristjan M leppisid meie büroos märtsis 2014 kokku, et betooni arved tasub Siletel OÜ“. Nimetatud tunnistaja ütlused ei kinnita kostja väidet, et pooled pidid kokkuleppe kohaselt tasuma betooni maksumuse võrdselt pooles ulatuses. Tunnistaja on rääkinud kokkuleppest, et betooni eest tasub täielikult hageja, kuid sellise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel ei ole kinnitanud ei kostja ega hageja. Kokkuleppe sõlmimist betooni tasumise osas ei kinnita ka K. M 2. aprilli 2014 e-kiri ja T. A 3. aprilli 2014 e-kiri. Viidatud kirjavahetusest nähtub, et poolte vahel oli vaidlus arvetel märgitud summade osas. K. M on küll e-kirjas märkinud, et „Võtame siit betooni osa maha“ ning T. A e-kirjas märgitu kohaselt „Lisaks tuleb sul vastavalt meievahelisele kokkuleppele betooni osas teha kreeditarve summale 2073,55 euri+km.“, kuid arvestades K. M ütlusi tunnistajana ei tõenda e-kirjavahetus pooltevahelist kokkulepet tasuda betooni eest võrdsetes osades. K. M tunnistajana antud ütluste kohaselt pidi kogu materjal olema tellija (kostja) poolt, ta käis kostja kontoris läbirääkimisi pidamas, kuid summad muutusid, sest kostja keeldus parandustööde eest tasumisest ja ta ei olnud enam nõus kokkuleppele minema.
9.Apellandi väitel on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 72, sest pooled leppisid kokku, et pool betooni hinnast jääb hageja kanda ja, et see arvestatakse kostja tasust maha, ning hageja ei saanud oma tahteavaldust betoonikulude jagamise osas tagasi võtta. Hageja vastuväite kohaselt oli hageja tahteavaldus suunatud sellele, et kostja kanda jäävad halvast liikluskorraldusest tingitud hagejapoolsed parandustööd ning hageja kannab pool betooni maksumusest. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 72, sest lähtudes poolte poolt väidetust ning asjas esitatud tõenditest ei ole hageja oma tahteavaldust (kostja kanda jäävad hagejale halvast liikluskorraldusest tingitud parandustööd ning hageja kannab pool betooni maksumusest) tagasi võtnud, vaid on jäänud oma tahteavalduse juurde. Asja materjalidega ei ole tõendatud see, et hageja tahteavalduseks oli ainult kanda poolt betooni maksumusest (s.o hageja ei esitanud nõuet parandustööde kandmiseks kostja poolt).
10.Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et K. M oli vaidlusaluse töövõtulepingu järgi töö tegemise ajal hageja juures projektijuhiks. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tal oleks olnud volitus hageja nimel sõlmida kostjaga kokkuleppeid (sh muuta töövõtulepingus kokkulepitut).
11.Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 440, sest kostja ei ole hageja nõuet 41,40 euro osas õigeks võtnud.
Nähtuvalt asja materjalidest (kostja kirjalik seisukoht tl 82-91, kohtuistungi protokoll 08.06.2015 tl 137) ei ole kostja vastu vaielnud sellele, et hageja nõue on põhjendatud 41,40 euro ulatuses, kuid samas on ta leidnud, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Seega on iseenesest õige apellandi väide, et ta ei ole hagi summas 41,40 eurot õigeks võtnud TsMS § 440 mõttes (sest on leidnud, et tasunõue ei ole üldse muutunud sissenõutavaks). Samas aga ei ole ta hagile summas 41,40 eurot sisulisi vastuväiteid esitanud (lisaks sellele, et tasunõue ei ole sissenõutav) ning seetõttu on maakohus õigesti hagi rahuldamisel arvestanud asjaoluga, et kostja ei ole summale 41,40 eurot vastuväiteid esitanud.
12.Apellandi väitel ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks seetõttu, et hageja ei pidanud ehituspäevikut ja seetõttu puudub ehituse tehniline dokumentatsioon. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi väide on sisutühi. Vaidlusalustel ehitustöödel hankis kõik ehitusmaterjalid kostja ja kostja oli peatöövõtjaks, kellel lasus ehitustööde päeviku pidamise kohustus. Rakvere linn tellijana on kinnitanud, et kostja peatöövõtjana on linnale üle andnud tellitud tööd koos teostusdokumentatsiooniga ning linnal ei ole pretensioone seoses kõnni- ja sõidutee äärekivide ehitustöödega, mida teostas alltöövõtjana hageja (tl 36).
13.Alusetu on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1, sest viidatud säte ei võimalda esindajatasu ja tasutud riigilõivu eraldi käsitleda ja teha nende osas erinevaid otsustusi. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluskulude jagamisel õigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1. TsMS § 163 lg 1 ei välista õigusabikulu ja riigilõivu jaotuse osas erinevaid otsustusi.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. OÜ Siletel Auto SLT on taotlenud ringkonnakohtus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 127,50 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud 127,50 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Hageja enda taotluse kohaselt on ta käibemaksukohustuslane, seega ei tule kostjalt hagejale käibemaksu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.