AS Logi-F hagi NM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. märtsi 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
148 542,30 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Logi-F (registrikood 10358961), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Kostja: NM (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Viira
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. märtsi 2015 otsus intressivõla 7594,21 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Võtta vastu hagist osaline loobumine intressivõla osas, suurusega 7594,21 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-13-55195 menetlus.
4.1.Välja mõista NM-lt võlgnevus 140 949,09 eurot (s.h põhivõlg 85 616 eurot, intressivõlg 23 655,54 eurot ja viivis 31 677,55 eurot) AS Logi-F kasuks.
4.2.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev summa 10 615 eurot viivitamata täidetavaks. 4.3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 5% ulatuses AS Logi-F kanda ja 95% ulatuses NM kanda.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
Välja mõista NM-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 1500 eurot riigituludesse. NM on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Logi-F esitas Harju Maakohtule hagiavalduse NM vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 85 615 euro, intressivõla 31 249,75 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 31 677,55 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2013. a märtsis suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 10 615 eurot, mis kanti kostja arveldusarvele kahes osas: 2750 eurot 08.03.2013 ja 7865 eurot 28.03.2013. 01.04.2013 sõlmisid pooled antud laenu vormistamiseks ja täiendava laenu saamiseks laenulepingu, millega hageja võttis kohustuse anda kostjale laenu kokku 100 000 eurot. Laenusumma maksti välja osaliselt. Hageja kassa väljamineku orderitelt nähtuvalt andis hageja kostjale sularahas 23 000 eurot 03.04.2013, 24 000 eurot 08.04.2013 ja 28 000 eurot 12.04.2013. Kokku on hageja andnud lepingu alusel kostjale laenu 85 615 eurot. Kostja kohustus laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 01.09.2013. Poolte kokkuleppel pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 15.10.2013. Tähtaja pikendamisega on kostja oma kohustust ka tunnistanud, kuid ta ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud.
3.Lepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma intressi 5% kuus ja viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja intressivõlg hageja ees on 31 249,75 eurot ja viivisevõlg hagiavalduse esitamise seisuga 31 677,55 eurot. 09.02.2015 menetlusdokumendis vähendas hageja intressinõuet ja palus kostjalt välja mõista intressivõla 23 655,54 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt - võla 10 615 euro osas, mis on hageja poolt kostja arvelduskontole kantud suulise lepingu alusel 08.03.2013 ja 28.03.2013. Teistele hageja nõuetele vaidles kostja vastu.
5.Suulise laenulepingu sõlmimise eesmärgiks oli hageja ja kostja esindatava Ukraina ettevõtte OOO "Baltiiski Torgovõi Dom" vahel 01.03.2013 sõlmitud värskelt külmutatud kala tarnelepinguga seotud probleemide lahendamine. Kuna kostja võttis hagejalt laenu Ukraina turule sisenemise huvides, mis oli ka hageja enda äriliseks eesmärgiks, puudus poolte vahel kokkulepe laenusummalt intressi tasumiseks, samuti ei lepitud kokku laenu tagastamise
tähtaega. Kuni hagi esitamiseni ei ole hageja esitanud nõuet võla tasumiseks. Kostja aktsepteerib hageja nõuet 10 615 euro ulatuses, millele ei lisandu intressi ega viivist.
6.Lepingu kohaselt kohustus müüja hankima ja tarnima kala ning ostja selle vastu võtma ja kala eest tasuma. Lepingu kogumaksumus oli 100 000 eurot ja kauba eest tasumine pidi toimuma 20 pangapäeva jooksul alates kauba Ukraina piiri ületamisest. Kuna juba esimese tarne puhul tekkis lepingu pooltel arusaamatusi, mille tõttu ostja koheselt kauba eest ei tasunud, leppisid pooled kokku lisagarantiina lepingu sõlmimises hageja ja kostja vahel, kes garanteeriks tema ettevõtte kohustuste täitmise hageja ees. 01.04.2013 sõlmiti leping garantii andmiseks vastavalt tarnelepingu rahalisele mahule summas 100 000 eurot. Poolte vahel allkirjastati aga laenuleping, mille kohaselt pidi hoopis hageja võimaldama kostjale laenu summas kuni 100 000 eurot. Kostjal ei olnud soovi hagejalt täiendavalt raha laenata. Kostja on rahvuselt venelane ja ei valda eesti keelt, leping aga sõlmiti eesti keeles. Kostja nõustus eestikeelse redaktsiooniga põhjusel, et usaldas hagejat. Kostja sai hageja jutust aru, et on sõlminud lepingu, mille kohaselt ta garanteerib isiklikult hageja poolt tarnitud külmutatud kala eest esitatud arvete tasumise kuni 100 000 euro ulatuses. Kostja sai lepingut allkirjastades aru, et tegemist on garantiilepinguga.
7.Kuigi leping kannab kuupäeva 01.04.2013, ei sõlmitud sellel ajal poolte vahel lepingut, kuna kostja viibis siis Ukrainas. Leping sõlmiti eeldatavasti 2013. a juunis või septembris põhjusel, et selleks ajaks oli kostja firmal tekkinud võlgnevus hageja ees. Laenulepingu parandust ei ole kostja allkirjastanud. Lepingu sõlmimisega nägi hageja võimalust oma nõude rahuldamiseks kostja ettevõtte vastu kostja isiklike varade arvelt. Eesmärgi saavutas hageja pettuse teel, viies kostja tahtlikult eksitusse seletusega, et lepingu sõlmimine summale kuni 100 000 eurot garanteerib jätkuva kala tarnimise. Kostja nõustus hageja ettepanekuga lepingu sõlmimiseks, kuna 2013. a aprillist juunini oli tarnitud kala eest esitatud arveid kokku 66 728,35 euro väärtuses, samas kui kostja ettevõte oli tasunud võlgnevusest 08.05.2013 ainult 5000 eurot. Samaaegselt allkirjastati kassa väljamineku orderid, kus kostjale selgitati, et ta kirjutab alla garantiikohustusele nimetatud rahasummades.
8.Kassa väljamineku orderitel näidatud rahasummasid ei ole kostja hagejalt saanud. Hagejal on nõue kostja ettevõtte, mitte kostja enda vastu. Kostja ettevõte on alates 2013. a juunist tasunud hagejale kokku 24 488,60 eurot, võlgnevust on vähendatud ka vähemtarnitud kala osas tasaarvestusega. Samas ei ole hageja vähendanud kostja garantiikohustust, mida ta vastavalt kostja arusaamisele pidi lepingust tulenevalt tegema.
9.Kostjal ei olnud dokumentide allkirjastamisel võimalik eesti keele oskuse puudumise tõttu saada aru lepingus kirjutatust ning seeläbi kontrollida hageja avaldatu tõelevastavust. Kostja eeldas, et hageja tegutseb vastavuses hea usu põhimõttega.
10.Laenuleping ja selle alusel allkirjastatud kassa väljamineku orderid tuleb tühistada TsÜS § 94 alusel. Kostja sai pettusest aru tema vastu hagi esitamisel.
11.Kostja ei nõustu tasuma intressi ega viivist, mille määr 1% tasumata summa jäägilt päevas on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 148 542,30 eurot (s.h põhivõlgnevus 85 616 eurot, intressivõlg 31 249,74 eurot ja viivis 31 677,55
eurot). Kohus tunnistas õigeksvõtul põhineva summa 10 615 eurot viivitamata täidetavaks ja jättis menetluskulud kostja kanda.
13.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli suuline leping, mille alusel andis hageja kostjale laenu kahes osas kokku 10 615 eurot, mis on kostja poolt tagasi maksmata. Poolte vahel on sõlmitud ja omakäeliselt allkirjastatud kirjalik leping, mille kohaselt hageja annab kostjale laenu 100 000 eurot. Kostja on omakäeliselt allkirjastanud AS Logi-F kassa väljaminekuorderid, mille kohaselt tegi hageja kostjale väljamakseid kokku summas 75 000 eurot.
14.Kostja väide, et teda on laenulepingut sõlmima petetud ja ta sai aru, et on sõlminud garantiilepingu, on paljasõnaline ja tõendamata. Laenulepingule on omakäeliselt alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja ja kostja. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole laenulepingut allkirjastanud või see oleks võltsitud. Allkirja andmist laenulepingule saab käsitleda otsese tahteavaldusena, millega allkirja andja kinnitab, et ta on nõus lepingus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegijat. Kostja väide, et ta ei saanud aru laenulepingu tekstist ja sisust, pidades seda garantiilepinguks, on paljasõnaline. Tunnistaja AS ütlustega on tõendatud, et enne kui kostja laenulepingu allkirjastas, tõlkis tunnistaja kostjale selle sisu. Sama kinnitas vande all ülekuulamisel ka kostja ise.
15.Kostja väide, et ta kirjutas kassa väljaminekuorderid alla põhjusel, et pidas seda tema ettevõttele septembris kuhjunud võlaks, on paljasõnaline ja ümber lükatud tunnistaja AS ütlustega. Kostja selgitus, et ta oli pettuse ja keele oskamatuse tõttu sunnitud orderid allkirjastama, pidades seda garantiikohustuseks, ei ole tõsiseltvõetav, sest orderid on kostja enda poolt summa osas täidetud vene keeles ja allkirjastatud.
16.Kostja on kassa väljaminekuorderitele allkirjastamisega kinnitanud, et ta on nendel märgitud rahasumma sularahas kätte saanud. Mõistlik inimene ei kirjuta alla temale arusaadavas emakeeles summadele kassadokumendil, kui ta raha ei saa või vähemalt ei loe ennast vastava kohustusega seotuks. Ka laenulepinguga ei võta mõistlik isik endale kohustust, olemata veendunud lepingu sisus. Kassa orderitest ei olnud kostjal võimalik aru saada, et tegemist oli hoopis garantiikohustuse allkirjastamisega. Väite, nagu ei oleks ta mõistnud, et laenuleping on laenuleping ja ta oli hageja poolt tahtlikult eksitusse viidud, nagu oleks ta sõlminud garantiilepingu, lükkab ümber ka asjaolu, et pooled on kokku leppinud uue laenu tagastamise tähtaja, allkirjastades uuesti sama laenulepingu dokumendi ja muutes käsitsi laenu tagastamise tähtaega, mille kohta on laenulepingul ka teine kostja omakäeline allkiri. Vande all ütlusi andes kostja ei eitanud, et lepingul on tema allkiri, kuid ei osanud seletada, miks ta on selle sinna kirjutanud. See ei muuda aga olematuks asjaolu, et kostja on nimetatud muudatuse lepingusse teinud. Seega kinnitab lepingu tähtaja pikendamine, et kostja on oma kohustust tunnistanud ja soovinud selle tähtaja pikendamist.
17.Et kassa väljamineku orderid allkirjastati aprillis 2013.a, on tõendatud hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega. Kostja vastuväited laenulepingu sõlmimise aja osas on menetluse käigus olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Esialgses vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et ta on lepingu allkirjastanud juunis 2013.a. Positsiooni, et kostja allkirjastas lepingu alles septembris 2013.a, võttis kostja alles kohtuistungil.
18.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostjale kuuluv äriühing OOO Baltiiski Torogovõi Dom alustasid aprillis 2013.a ühist kalaäri Ukrainas ega selles, et kostja vajas selleks sularaha. Hageja pangakonto väljavõtetega on tõendatud kostjale 08.03.2013 2750,00 euro ja 28.03.2013 7865,00 euro kandmine. Laenulepingu projekti edastas AS hageja seaduslikule esindajale juba 17.03.2013, s.o enne, kui hageja ja kostjale kuuluva äriühingu vahel kalaäri reaalselt toimina hakkas.
19.Puudub mõistlik selgitus, miks pidi AS saatma ettepaneku laenulepingu sõlmimiseks ja selle alusel raha saamiseks, kui poolte vahel vastavat kokkulepet ei olnud. Väide, et leping, millega kohustuti võlg tasuma 01.09.2013, allkirjastati alles 06.09.2013, ei ole tõsiseltvõetav ja on ümber lükatud tunnistaja AS ütlustega, hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega ja kostja poolt allkirjastatud laenulepinguga. Tunnistaja AS kuulati üle kostja taotlusel.
20.Kirjalike tõendite, tunnistaja ütluste ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste vahel ei esine vastuolusid ja need suhestuvad üksteisega loogiliselt. Kostja ütlused laenulepingu ja kassa väljamineku orderite allkirjastamise kohta on ebausaldusväärsed ja need ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning neid ei ole võimalik seetõttu arvestada.
21.Hageja ei sõlminud vaidlusalust laenulepingut ja ei allkirjastanud vaidlusaluseid kassa väljaminekuordereid pettuse mõjul ja kostjal puudus õigus laenulepingu ja kassa väljaminekuorderite tühistamiseks TsÜS § 90 ja § 94 lg 3 alusel.
22.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha tagastamise kohustus, mida kostja on rikkunud. Laenulepingu p 2.1 kohaselt tuli laenusumma tagastada hiljemalt 15.10.2013. Hageja on õigustatud nõudma põhivõla 85 616 euro tasumist.
23.Laenulepingu p 2.2 järgi kohustus kostja tasuma intressi 5% kuus. Kostja ei ole hageja intressiarvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Intress summas 31 249,75 eurot on õige ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Kostja on alles oma repliigis, s.o hilinenud märkinud, et lepingu p-s 2.4 kokku lepitud viivis määraga 1% tasumata summa jäägil päevas on röövellik ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kuna kostja sellist väidet asja sisulise arutamise käigus ei esitanud, siis jääb kostja vastuväide viivise suuruse kohta tähelepanuta. Viivise arvestamise alused ja arvutuskäik on õige ning viivis 31 677,55 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
25.Kostja palub tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Kohus ei analüüsinud asjaolusid, millest tulenesid lepingulised suhted hageja ja kostja vahel. Kogu suhtlus hageja ja kostja vahel tekkis ja oli reguleeritud kostja ettevõtte Baltiiski Torgovõi Dom ja hageja vahel 01.03.2013 sõlmitud külmutatud kala tarnelepinguga, millest tulenevalt tekkis kostja ettevõttel võlg hageja ees, mille likvideerimiseks seadis hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu kaudu kostja isiklikult vastutavaks oluliselt suurema rahasumma ulatuses, võrreldes kostja ettevõtte tegeliku võlaga.
27.Kohus jättis hindamata tunnistaja AS ütlused selle kohta, et ta tunneb vastutust, et viis kostja ja hageja seadusliku esindaja kokku ja et ta tegutses hageja huvides, kuna tunneb hageja seaduslikku esindajat enam kui 15 aastat ning sellest tulenevalt andma hinnangu AS ütluste usaldusväärsusele. Puudub faktiline kinnitus AS poolt kostjale eestikeelse laenulepingu tõlkimise täpsuse kohta. Kostja ja tunnistaja ütlused on vastuolulised ning jääb arusaamatuks, millele toetudes kohus leidis, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, aga kostja vande alla antud ütlused paljasõnalised.
28.Tunnistaja viis kostja tahtlikult eksimusse ebaõigete asjaolude avaldamise kaudu, selgitades kostja poolt allkirjastatud lepingu sisu mitte lepinguna, millega kostja võtab hagejalt laenu, vaid kui kostja kohustust tasuda kostja ettevõtte Baltiiski Torgovõi Dom võlgnevus. Kohus
leidis ebaõigesti, et allkirja andmist laenulepingule saab käsitleda otsese tahteavaldusena, mis omakorda kinnitab, et kostja oli nõus lepingus esitatud tingimustega.
29.Kohus luges valesti paljasõnaliseks kostja väited, et kassa väljaminekuorderitele andis ta oma allkirjad põhjusel, et pidas seal nimetatud summasid tema ettevõttel kuhjunud võlaks. See, et orderid on summa osas täidetud vene keeles, ei näita, et kostjal oleks selgituseta võimalik olnud aru saada, mille kohta ta allkirjad andis. Kostjale selgitati, et tegemist on külmutatud kala tarne ja temale pangaülekandega makstust tekkinud võlgnevuse kogusummaga, mis nimetatud aja seisuga ühtiski kostjale teadaolevaga ning millest tulenevalt kostja allkirjad ka andis. Sellest lähtudes ja allkirjastamise asjaolusid arvestades on põhjendamatu kohtu viide kostja ebamõistlikule käitumisele.
30.Kohus leidis ebaõigesti, et laenulepingu sõlmimisel ja selle projekti e-kirjaga hagejale saatmisel tegutses tunnistaja AS koos kostjaga. Kostja sai laenulepingu projekti saatmisest AS poolt hagejale teada alles kohtumenetluse käigus ning ei olnud teadlik AS initsiatiivist. Pigem tegutses tunnistaja AS hageja huvides. Tunnistaja AS ja hageja esindaja vahel oli koostöö eesmärgiga lahendada kostja ettevõtte võlgnevuse probleem hageja kasuks. Kostja ei saanud tunnistaja kutsumisel eeldada, et tunnistaja asub kohtus tõde moonutama. Tunnistaja AS kohtus antud ütlused ei tõenda sularaha saamise fakti.
31.Kohus jättis arvestamata, et kostja kinnitas vande all, et tema laenulepingu parandusi ei allkirjastanud. Kohus ei andnud laenulepingu muudatuse kehtivusele objektiivset hinnangut. Muudatus ei ole vormistatud juriidiliselt korrektselt, kuna algse lepingu koopial on esialgne kuupäev käsitsi üle kirjutatud. Seejuures puudub märge paranduse õigsuse kohta, samuti poolte allkirjad. Et laenulepingu teisel leheküljel on ka teine kostja omakäeline allkiri, ei tõenda, et kostja oleks olnud teadlik ja aktsepteerinud lepingu esimesel leheküljel käsitsi tehtud parandust. Kohus luges valesti laenulepingu tähtaja pikendamise kostjapoolseks kinnituseks tasuda hagejale laen.
32.On ebausutav, et hageja esindaja võttis ettevõtte kassast ajal, kui kostja viibis Ukrainas, sularahas välja 75 000 eurot, et anda see laenuna kostjale, kes oli talle juba võlgu üle 22 000 euro. Hageja esindaja ütlused selle kohta, et raha oli vaja tolliprotseduuride vormistamiseks, on ebausutavad. Arvestades antud asja tehiolusid ja kostja ettevõtte võlgnevuse seisu hageja ees on loogiline, et laenuleping kirjutati alla just 06.09.2013. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada intressivõla 7594,21 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas.
35.Maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja intressivõla suurusega 31 249,75 eurot. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja vähendas 09.02.2015 menetlusdokumendis intressinõuet ja palus kostjalt välja mõista hagiavalduses märgitust väiksema intressivõla - 23 655,54 eurot (II kd lk 100).
36.Kui hageja vähendab esitatud haginõuet, siis on tegemist haginõude vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ja kohus peab tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või
selle osaliselt tagasi võtmise kohta (Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-80-13, 3-2-1-3-14 j.t). Ringkonnakohtu istungil loobus hageja intressivõla nõudest, mis ületab 23 655,54 eurot, s.o 7594,21 euro suurusest nõudest. Selle summa osas võtab ringkonnakohus vastu hagist loobumise ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.
37.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Kostja täpsustas ringkonnakohtu istungil, et erinevalt apellatsioonkaebuses märgitust ta ei vaidlusta maakohtu otsust põhivõla 10 615 euro väljamõistmise osas (hagi õigeksvõetud osa).
39.Hageja esitas maakohtusse hagi kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid laenulepingu, kostja on selle alusel saanud hagejalt 85 615 eurot ning ta peab selle hagejale tagastama koos lepingus kokku lepitud intressi ja viivisega. Maakohus ei pidanud andma otsuses hinnangut hageja ja OOO Baltiiski Torgovõi Dom vahelistele õigussuhetele. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kui suur oli nimetatud äriühingu võlg hageja ees. Tõendamist ei leidnud kostja väited selle kohta, et laenulepingu kaudu seati ta vastutavaks OOO Baltiiski Torgovõi Dom võla tasumise eest.
40.Maakohus hindas tunnistaja AS ütlusi koosmõjus kirjalike tõendite ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega. AS tegutses kostja, mitte hageja huvides, mis järeldub selgelt tunnistaja ütlustest (II kd lk 69,70). Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, m.h selle kohta, et ta tõlkis kostjale enne allkirjastamist laenulepingu sisu, puudub alus kahelda. Kohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta ei pidanud kostja vande all antud seletust usaldusväärseks. Ebausutavad ja kõigi muude tõenditega, s.h kostja omakäeliselt täidetud kassa väljamineku orderitega on vastuolus tema väited m.h selle kohta, et ta allkirjastas garantiilepingu oma firma kohustuste täitmise tagamiseks, mitte laenulepingu. Tunnistaja AS ütlustega on tõendatud muu hulgas ka asjaolu, et ta selgitas kostjale, et kassaorderid tuleb allkirjastada raha kättesaamise kohta (II kd lk 70). Pärast eeltoodu selgitamist kirjutas kostja kassaorderitele alla. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et kostjal ei olnud võimalik selgituseta aru saada, mille kohta ta allkirjad andis.
41.Tunnistaja AS ütlustega ja hageja seadusliku esindaja MO seletusega on tõendatud ka asjaolu, et kostja soovis saada hagejalt sularahas laenu. Tõendamata ja vastuolus asja materjaliga on kostja väide, et AS tegutses laenulepingu sõlmimisel ja lepingu projekti hagejale saatmisel omal initsiatiivil, hageja kasuks ja kostja teadmata. AS edastas hagejale laenulepingu projekti enne, kui hageja ja kostjale kuuluv äriühing OOO Baltiiski Torgovõi Dom hakkasid kalaäri ajama. Tõendatud on asjaolu, et lepingu projekt saadeti eesmärgil, et vormistada kostja soovitud sularahalaen, mitte kostja äriühingu võlgade tasumise korraldamise eesmärgil.
42.Tõendamata on kostja väide, et ta ei allkirjastanud laenulepingu muudatust, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 15.10.2013. Visuaalselt on sellel dokumendil olev kostja allkiri samasugune nagu teistel dokumentidel, mille allkirjastamist ei vaidlusta. Maakohus kontrollis kohtuistungil selle dokumendi originaal ja tuvastas õigesti, et kostja
on selle allkirjastanud. Muu hulgas arvestas maakohus 09.01.2015 kohtuistungi alguses kostja poolt väidetut, et dokumendil on tema allkiri, kuid ta ei mäleta selle andmist (II kd lk 65). Samal istungil vande all seletust andes väitis kostja, et ta ei ole seda allkirjastanud (II kd lk 68), kuid sellist väidet ei pidanud maakohus põhjendatult usutavaks. Seda enam, et laenutähtaja pikendamine ei muutnud kostja olukorda halvemaks, vaid paremaks. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks hageja pidanud laenutähtaega kostja kasuks ühepoolselt pikendama.
43.Asjaolu, et laenulepingu tähtaega pikendati selliselt, et algse laenulepingu koopial kirjutati laenu tagastamise kuupäev üle, ei muuda lepingu tähtaja pikendamist kehtetuks. Kostja ei tuginenud dokumendi võltsitusele TsMS § 277 lg 1 tähenduses ja kohus ei võinud seda jätta otsuse tegemisel tõendina arvestamata.
44.Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti ka selle, et laenulepingu ja kassa väljamineku orderite allkirjastamine toimus 2013.a aprillis, mitte 06.09.2013, nagu kostja väidab. Maakohus on oma järeldust piisavas ulatuses põhjendanud. Hageja poolt kostjale sularahas laenu andmist ei muuda iseenesest ebausutavaks see, et hageja oli juba varem kostjale laenu andnud. Kostja on kohustatud laenulepingut täitma ning tagastama hagejale nii põhivõla, tasuma lepingus kokku lepitud intressi ja viivist.
45.Kuna hageja loobus osaliselt intressivõla nõudest, s.o 7594,21 euro ulatuses ja maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks kokku välja võla suurusega 140 949,09 eurot, jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 4 alusel 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda.
46.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
47.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv 1500 eurot riigituludesse, mille tasumisel ta sai menetlusabi Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2015 määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.