2-15-14421/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitas 28.09.2015.a kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 582 540,19 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 06.10.2015 määrusega avalduse menetlusse. 26.10.2015 toimus korraldav kohtuistung, kus võlgnik ei nõustunud maksuotsusest tuleneva maksevõlgnevusega, kuid möönis, et pole maksuotsust vaidlustanud. 26.10.2015 kohustas kohus määrusega võlausaldajat tasuma deposiidina 2000 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, mille võlausaldaja tasus ära 29.10.2015. 02.11.2015 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 24.11.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXX kohustuste suuruseks võlausaldajate ees on 305 422,85 eurot. Avaldajal puudub vara nimetatud suuruses kohustuse täitmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik ise tunnistab samuti seda. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku läbi mõtlemata otsused rahaliste kohustuste võtmisel, mis on osutunud üle jõu käivateks ning lisaks probleemid alkoholi tarbimisega. PankrS §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur selgitab aruandes, et alates 19.05.2014 on võlgniku abikaasa XXXnimel registreeritud XXXkülas asuv kinnisasi A/Ü XXX krunt nr 2, registriosa nr XXX, katastriüksus XXX, mis on 1180 m2 suurune hoonestatud elamumaa. Kuni 19.05.2014 oli see kinnistu XXXja XXXühisomandis. Soetasid nad selle 09.11.2006 ehk abielu ajal. Abieluvararegistrisse tehtud päring ei näita, et abikaasadel oleks sõlmitud abieluvaraleping. Enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul kehtib varaühisus, kui seda ei ole notariaalses vormis muudetud. Seega vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse abielu kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt - on ühisomandis. Seega peaks XXXnimel olevast kinnisasjast pool kuuluma võlgnikule. Menetluse edasises käigus tuleks välja selgitada, millistel kaalutlusel ja tingimustel vormistati abikaasade ühisvarasse kuuluv kinnistu XXXnimele. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tuleb enne tagasivõitmist ja tagasinõudmist täpsustada kinnistu staatus – on see jätkuvalt abikaasade

ühisvaras või mitte. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlausaldaja on tasunud deposiidina kokku 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXXpankrotihaldurina. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 305 422,85 euro ulatuses ning vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Ajutine haldur leidis, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus kohustas 26.10.2015 määrusega Maksu-ja Tolliametit tasuma deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 02.11.2015. Kohtu poolt määratud summa on laekunud selleks ettenähtud arvelduskontole 29.10.2015. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Ajutine haldur palus 25.11.2015 kohtuistungil mõista ajutise halduri tasu välja pankrotivara arvelt. Ajutine haldur on 24.11.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 648 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXXja see tuleb kanda Kodukontor AT OÜ (registrikood 12538785) arvelduskontole nr EE782200221058222703. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik