S Hi hagi J Hi ja J Hi vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
Kostja I vastu esitatud nõue hind 654,03 eurot Kostja II vastu esitatud nõude hind 1302,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: S H (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja I: J H (isikukood xxx; elukoht: xxx); Kostja II: J H (isikukood xxx; elukoht: xxx); Kostjate seaduslik esindaja: E K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (e-post: [email protected])
Menetluse liik
23.09.2020 kohtuistung hageja S H, kostjate seadusliku esindaja E K ja kostjate lepingulise esindaja vandeadvokaat Klen Laus osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-1614658 S Hilt J Hi kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust ja kohustada S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx summas, mis vastab ühele kolmandikule (1/3) poolest (1/2) Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa.
Vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-1614658 S Hilt J Hi kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust ja kohustada S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab ühele kolmandikule (1/3) poolest (1/2) Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1(17)
4.Jätta menetluskulud võrdselt J Hi ja J Hi kanda.
5.Jätta S Hi menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuivõrd isikul puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.S Hil (hageja) on kokku neli alaealist last: J H (kostja I), J H (kostja II), H H ja T H. Kostjad on sündinud hageja eelmisest kooselust laste ema E Kega. H H ja T H on sündinud hageja uuest abielust ja elavad igapäevaselt koos hagejaga.
2.16. septembril 2016 määras Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt on kostjad isa juures paaritutel nädalatel reede õhtust pühapäeva õhtuni ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (so 4 päeva kuus). Samuti määras kohus suhtluskorra laste koolivaheaegadel.
3.29. septembril 2016 esitasid kostjad kohtule hagiavalduse elatise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 19. detsembri 2018 otsusega (jõustus 11. märtsil 2019) tsiviilasjas nr 2-16-14658 mõistnud S Hilt välja: a) igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni 30.09.2017 suuruses, mis vastab 83 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja alates 01.11.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 122 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 170 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa; ja b) igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 50 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 242 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa.
4.xxx sündis S Hile uuest abielust kolmas laps, poeg H H, kes elab igapäevaselt koos hagejaga.
2(17)
5.9. mail 2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-10113 määruse, millega muutis tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks määratud suhtluskorda hageja ja kostjate vahel. Uue suhtluskorra kohaselt veedavad kostjad isaga üle nädala nädalavahetused (kõikidel paaritute nädalate nädalavahetused) reedest pühapäevani ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (so 4 päeva kuus). Lisaks veedavad lapsed hagejaga paaris aastatel III vaheaja (nn suusavaheaeg), kevadvaheaja ja suvevaheaja 15. juunist kuni 10. juulini ja 1. augustist kuni 15. augustini ning jõuluvaheaja teise nädala. Paaritutel aastatel veedavad lapsed isaga suvevaheaja kooli kooliaasta lõpust kuni 14. juunini, 11. juulist kuni 31. juulini ja 16. augustist kuni 29. augustini, sügisvaheaja ja jõuluvaheaja esimese nädala. Seega on kostjad uue suhtluskorra kohaselt hageja juures koos huvialaringi päevadega kokku keskmiselt 10 päeva kuus. Aeg, mil lapsed viibivad isaga suvel ja koolivaheaegadel on võrdne ajaga, mil lapsed viibivad emaga.
6.Lisaks elatise tasumisele annab hageja kostjatele vahetult igakuiselt ülalpidamist. Ajal, mil kostjad viibivad hageja juures, kannab hageja laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud, sh kulud seoses kostjate eluaseme- ja söögivajadustega, ravikulud jm. Vastavalt hageja ja laste ema kokkuleppele, tasub kõik kostjate huviringide kulud hageja ning laste emal kulusid seoses laste huviringidega ei teki. Uue suhtluskorra määramise tagajärjel on hageja poolt kostjate ülalpidamiseks tehtavad vahetud kulutused võrreldes eelmise suhtluskorraga suurenenud. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 19. detsembri 2018 elatise otsuse tegemisel tsiviilasjas nr 2-1614658 uue suhtluskorra seadmist tsiviilasjas nr 2-17-10113 arvestanud. Seega ei ole elatise määramisel arvestatud hageja vahetuid kulutusi kostjate ülalpidamiseks ega jooksvaid kulutusi, mida isa teeb lastele suvel ja koolivaheaegadel.
7.1. mail 2019 jäi hageja töötuks ning alates 14. maist 2019 on hageja võetud töötuna arvele. Aktiivsest tööotsingust vaatamata pole hageja oma senistele teadmistele ja oskustele vastavat tööd leidnud. Kuna töö leidmine osutus planeeritust keerulisemaks, asus hageja alates 5. oktoobrist 2019 omandama xxx eriala xxx. Eriala kutse-eksam on 29. mai 2020. Kuivõrd hagejal hetkel sissetulek puudub, panustab laste ja pere ülalpidamisse sajaprotsendiliselt hageja abikaasa.
8.29. oktoobril 2019 müüs kohtutäitur arestitud vara, sh hageja korteriomandi enampakkumise teel. Samal kuupäeval kinnitas kohtutäitur hageja elatisrahade nõuete täitmist avaldusega. Peale vara sundmüüki ja elatisnõuete täitmist on hageja varatu.
9.xxx sündis S Hil neljas laps T H, kes elab igapäevaselt koos hagejaga.
10.Hageja annab kostjatele vahetut ülalpidamist proportsionaalselt ajaga, mil lapsed vastavalt kohtu poolt määratud suhtluskorrale hageja juures viibivad. Hageja koos enda abikaasaga kannab ajal, mil kostjad viibivad hageja juures, laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud, sh kulud seoses eluaseme- ja söögivajadustega. Seega on kostjate vajadused kantud suures osas vahetu ülalpidamisega. Samuti katab hageja jooksvalt kostjate kulusid. Ajal, mil kostjad on isaga, kannab hageja kõik kostjate toidu, transpordi, ravi ja muud jooksvad kulud. Lisaks tasub hageja laste ühistranspordipiletid- ja rendi, lastelaagrid, sünnipäevapeod, koosviibimised sõpradega, annab lastele taskuraha jm. Lisaks langeb kostja II sünnipäev vastavalt kohtumäärusele aega, mis jätab sünnipäeva korralduse ja kulutused üle aasta vastavale vanemale (sünnipäev xxx). Seega on hageja vähemalt üle aasta kulutused kostja II sünnipäevale.
3(17)
Samuti tasub hageja vahetu ülalpidamisena kostjate trennikulud. Hageja on kostja I eest tasunud oktoobris 2018 kuni maini 2019 toimunud parkuuritrenni osalustasu summas 110 eurot; aastatel 2018-2019 xxx jalgpallitrenni kuutasu 40 eurot ning alates 2020. aastast xxx jalgpallitrenni kuutasu 60 eurot (trennimaks alates 2020. aastast tõusis), 2019. a sügisel lisandunud programmeerimisringi „xxx“ kuutasu 15 eurot ja teadusring „xxx“ kuumakse 8 eurot. Kostjale I tehtud huviringikulud olid 2018. aastal kokku 150 eurot kuus (+ sporditarvikud 75 eurot), 2019. aastal 63 eurot kuus ja 2020. aastal on huviringi kulu igakuiselt 83 eurot. Kostja I liigub huviringidesse iseseisvalt või viib lapse trennist koju hageja, mistõttu lapse liikumisega huviringi emale lisakulutusi ei teki. Lisaks tasus hageja 2019. aastal kostja I jalgpalli suvelaagri kulu 60 eurot ja pärimuskultuuri laagri „xxx“ osalustasu 80 eurot. Kostja II eest on hageja tasunud ujumistrennid klubis xxx: alates oktoober 2018 kuni maini 2019 5-7 aastaste algõpe 32,50 eurot kuus; alates september 2019 (hooaja kestus kuni mai 2020) 6-9 aastased edasijõudnud 32,50 eurot kuus. Samuti tasub hageja alates oktoobrist 2019 huviringi xxx eelkooli eest 50 eurot kuus, mis kestab kuni maini 2020. Lisaks lisanduvad kostja II huviringi päeval hagejale järgmised kulud: toit 8 eurot päevas (kokku 32 eurot kuus), ujumine koos hagejaga 5,50 eurot kord (kokku 22 eurot kuus), muu huvitegevus koos hagejaga (uisutamine, minigolf, muuseum) 15 eurot kord (60 eurot kuus). Kostjale II tehtud huviringikulud olid 2018. aastal kokku 146,50 eurot kuus (ujumistrenn 32,5 eurot + ujumistarvikud: püksid, prillid pesuvahendid 5,50 eurot + 114 eurot muu kulu), 2019. aastal 196,50 eurot kuus (huviringid 82,5 eurot + ujumistarvikud: püksid, prillid pesuvahendid 5,50 eurot + muu kulu 114 eurot) ja 2020. aastal 196,50 eurot kuus (huviringid 82,50 eurot + ujumistarvikud: püksid, prillid pesuvahendid 5,50 eurot + muu kulu 114 eurot). Kostja II viib ja toob trennist hageja ning kostjate emale seoses huviringidega kulusid ei teki. Seega on kostjate huviringidele tehtavad kulutused käesoleval hetkel kuus kokku 279,50 eurot. Vastavas summa ulatuses täidab isa oma ülalpidamiskohustust vahetu ülalpidamise andmise teel igakuiselt ning selle summa võrra on põhjendatud miinimumelatist vähendada. Sellele lisandub kulu kostjate toidule, eluasemele, riietele, kingitustele, puhkusele, laagritele jm. Seega teeb hageja lisaks elatisele kostjatele igakuiselt kulutusi keskmiselt 325 eurot. Tulenevalt hageja majandusliku olukorra halvenemisest, mis sai alguse 2018. aastal pärast töö kaotust ja hageja kolimise vajadust Tallinnast xxx, suurenesid hageja kulutused ka seoses laste huviringidega. Lisandunud on iganädalane transpordikulu xxx suunal. Kulu transpordile on hädavajalik ja vältimatu. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018 määrusele kohtuasjas nr 2-17-10113 viibivad paarisnädalatel lapsed isaga kahel päeval nädalas, so kui lastel on kohtumiste päevadel trenn ja/või hobiring. Isa on kohustatud lapsed viima trenni ja/või hobiringi ning tooma lapsed sealt ära laste ema elukohta. Samuti täidab hageja vastavat kohustust ka paaritutel nädalatel, kui lastel on huviring ja trenn ning trenni transport peaks olema kostjate ema organiseerida. See tähendab hagejale suuremaid kulutusi ka ajal, mil seda peaks tegema kostjate ema. Seoses kostjate transportimisega huviringidesse teeb hageja igakuiselt järgmisi vahetuid kulutusi vastavalt transpordiviisile: a) Variant A: ühistranspordi kasutamise kulu keskmiselt 16,76 eurot päevas: xxx liinirong 4,93 eurot suund (edasi-tagasi 9,86 eurot); Tallinna ühistranspordi päevapilet 4,50 eurot; Harjumaa ühistransport (buss nr 121) 2,40 eurot päevas = kulu kokku 67,04 eurot kuus; b) Variant B: ühistranspordi kasutamise võimatuse korral on transpordikulu keskmiselt 17,91 eurot päevas: xx liinirong 4,93 eurot suund (edasitagasi 9,86 eurot), Bolt tõukeratas 4(17)
2019. aastal kasutatud kokku kuuel korral kogusummas 11,37 eurot (keskmine kulu päevas 1,90 eurot), xxx autorent 2019. aastal kasutatud kuuel korral kogusummas 36,88 eurot (keskmine kulu päevas 6,15 eurot) = kulu kokku 71,64 eurot kuus; c) Variant C: isikliku sõiduauto kasutamise kulu keskmiselt 31,55 eurot päevas: autokütus diisel 1,4 eurot/l, keskmine kütusekulu 9,8 l/100km. xxx kilometraaž on 230 km ja seega kulu kokku 126,23 eurot kuus. Hageja kasutab kombineeritult kõike kolme varianti vastavalt võimalustele. Kombineeritult kolme variandi vahel teeb hageja kulutusi transpordile, so kui lastel on kohtumiste päevadel trenn ja/või hobiring, keskmiselt 83 eurot kuus. Lisaks teeb hageja seoses kostjatega kulutusi transpordile tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018 määrusest kohtuasjas nr 2-17-10113, mille kohaselt veedavad lapsed üle nädala nädalavahetustel (kõikidel paaritute nädalate nädalavahetustel) reedest pühapäevani hageja juures. Isa võtab lapsed reedel koolist või lasteaiast ja toob pühapäeval hiljemalt kell 19.00 tagasi laste ema elukohta. Seoses kostjate transportimisega koolist/lasteaiast ja ema elukohta on hagejal igakuiselt järgmised kulutused vastavalt transpordiviisile: a) Variant A: isikliku sõiduauto kasutamise kulu reedel ja pühapäeval 2x kuus: autokütus diisel 1,4 eurot/l, keskmine kütusekulu 9,8 l/100km. xxx kilometraaž on 230 km ja seega kulu kokku on 126,23 eurot kuus; b) Variant B: isikliku sõiduauto kasutamise võimatuse korral on kulu järgnev: xxxx liinirong 4,93 eurot suund täiskasvanu (edasi-tagasi 9,86 eurot), õpilane 3,49 eurot, kokku perele kord 26,70 eurot, Tallinna ühistranspordi päevapilet kokku 9 eurot kord, Harjumaa ühistransport (buss 121) kokku 4,80 eurot kord = kulu kokku 162 eurot kuus. Kombineeritult kahe variandi vahel on keskmine kulu transpordile, kui lapsed veedavad isaga üle nädala nädalavahetustel reedest pühapäevani, 144 eurot kuus. Seega on hagejal igakuiselt kostjatega seonduvad transpordikulud kokku keskmiselt 227 eurot kuus. Ajal, mil lapsed viibivad emaga on ema kulud transpordile minimaalsed (emal on tasuta transport Tallinnas). Laste kool ja lasteaed on jalutuskäigu kaugusel. Ühistransport katab vajadusel laste liikumisvajaduse ning vajadus kasutada autot puudub. Laste transport autoga pole ajal, mil lapsed viibivad emaga (erinevalt hagejast) hädavajalik.
11.Lisaks tuleb elatise suuruse arvestamisel võtta arvesse ka kostjate emale makstavaid lapsetoetusi 60 eurot lapse kohta.
12.Teiseks on elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et elatise väljamõistmisel kohtu poolt väljamõistetud määras on hageja teised lapsed osutunud varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hagejal on lisaks kostjatele veel kaks last: alla kaheaastane laps ning paarikuune beebi, kes elavad koos hagejaga. Hagejaga koos elavad lapsed on osutunud hagejalt väljamõistetud summas kostjatele elatise maksmisel oluliselt vähem varaliselt kindlustatuks kui hagejalt elatist saavad lapsed. Tallinna Ringkonnakohtu poolt hagejalt kostjatele väljamõistetud elatis on toonud kaasa hageja laste ebavõrdse olukorra. Pärast kostjate trennide kulutusi ning elatise tasumist peab hageja suutma ka temaga koos olevatele lastele tagada sarnased elustandardid. Nagu hageja on selgitanud, on kostjate huviringidele tehtavad kulutused käesoleval hetkel kuus kokku 279,50 eurot, mille lisanduvad jooksvad kulud, sh söögikulud jm. Selle lisaks maksab hageja kostjatele igakuist elatist kokku 412 eurot. Kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud koos elatisemaksetega on kokku tervelt üle 700 euro kuus, millele veel 5(17)
omakorda lisandub arvestatav transpordikulu. Hageja (ja tema abikaasa) rahaline olukord ei võimalda jätkata ilma hagejaga koos elavaid lapsi (ja ka hagejat ennast) kahjustamata senises ulatuses kostjatele elatise maksmist. Töökaotusega vähenes hageja sissetulek 1163,33 eurolt nullini. Senikaua, kuni hageja on töötu ja osaleb ümberõppe programmis, panustab hageja abikaasa sajaprotsendiliselt ka hageja kahe noorema lapse (ja hageja enda) ülalpidamisse. Samas ei ole ka hageja abikaasa poolt kõigi laste ja kodu ülalpidamine jätkusuutlik. On loomulik, et esmajärjekorras lõpetab hageja kõik võimalikud kulutused endale ning seejärel kannatavad hagejaga koos elavad lapsed (st vähendatakse just nendele tehtavaid kulusid), et vältida elatisvõla tekkimist, uut täitemenetluse alustamist jm. Hageja varaline seisund ei võimalda maksta kostjatele elatist Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohtuasjas nr 2-1614658 väljamõistetud määras, kindlustada varaliselt ka hagejaga koos elavate laste vajadused ning tagada enda minimaalselt vajalik elustandard. Seda isegi olukorras, kus hageja 2019. aasta mais teeb enda erialaeksami ning seejärel asub (loodetavasti) tööle omandataval erialal xxx. Hageja soovib väljamõistetud elatist vähendada, sest tema igakuine sissetulek ei võimalda kostjatele lisaks vahetule ülalpidamisele kokku 412 eurot kuus elatist maksta. Hageja peab vajalikuks, et kostjad saaksid neid huvitavates trennides jätkata ning ennast arendada ja seega soovib hageja jätkata kostjate trennide eest tasumist ja vajadusel muude vajalike kulutuste tegemist. Laste ema kostjate huviringe ei tasu. Käesolevalt esitab hageja tabeli, millega on esile toodud isaga koos elavate laste (sh uue lapse sünniga) igakuised vajadused (nii püsi- kui ühekordsed kulutused): Püsikulud/eur/kuu Toit ja piimasegu Riided ja jalanõud Mähkmed Muu hügieen Apteek Mänguasjad Lastehoid Huviring* (ujumine, beebivõimlemine, muusikateraapia) Muu tervishoid Ühekordsed kulutused/eur: Kandekott Jooksuratas Kandetool Turvatool Lamamistool Beebi mängumatt Voodi ja voodipesu Mähkimisalus
H 128.52
34.63
T 88.03
58.28
Kokku eur/kuu 216.55
92.91
371.15
327.31
698.46
13.Lisaks peab hageja koos abikaasaga suutma tasuda igakuised kodu ülalpidamisega seotud kulud ning muud püsikohustused. Nii on hagejal vaja igakuiselt tasuda kommunaalkulud: 6(17)
vesi (külm) ja kanalisatsioon 15 eurot kuus, elekter 120 eurot kuus (tarbevee soojendamine elektriboileriga, osaline elektriküte, valgustus, muu tarbe elekter), küttepuud 50 eurot kuus (ruum küttepuid maksab 55 - 65 eurot sõltuvalt kogusest ning kütteperioodil kulub kokku ca 10 ruumi küttepuid), prügivedu 5,5 eurot kuus, remondifond 100 eurot kuus. Lisaks on hagejal igakuiselt püsikohustused: autolaen 149 eurot kuus, 3 kuu autokindlustus 48 eurot, telefoniarve 25 eurot kuus, pangalaen 380 eurot kuus ja kindlustusmaksed 52 eurot kuus. Swedbank AS ees lasuvad hagejal kohustused kodulaenu näol kogusummas üle 80 000 euro.
14.Käesoleval juhul on ennekõike uue lapse sünniga, aga ka töökoha ja vara kaotusest tulenevalt hageja võimalused oluliselt muutunud. Seejuures ei saa elatist vähendades kahjustada kostjate vajadused. Kostjate vajadused on igakülgselt kaetud ka kostjatele makstava elatise vähendamise korral. Hageja tasub kostjatele ülalpidamist vahetult, sh tagab kostjate trennides, laagrites jm osalemise. Samuti on hageja kandnud kokkuleppel kostjate emaga jooksvalt vajalikke kulutusi, sh kulusid dokumentidele, koolikotile, riietele, sünnipäevapidudele jm. Sealjuures tasub hageja ka kostjatega seotud transpordikulud, mis peaksid olema kostjate ema kanda. Koolivaheaegadel viibivad kostjad hageja juures sama palju kui ema juures. Sel ajal on kostjad isa hooldusel, vastutusel ja ülalpidamisel. Elatise vähendamisel alla väljamõistetud määra ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk. Ka elatise vähendamisel saaksid kostjate igapäevased vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud. Seejuures oleks hagejale tagatud elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
15.Hageja palub: vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 216-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustada S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab ühele kolmandikule poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa; vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustada S Hi maksma J Hile elatist alates 21.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab ühele kolmandikule poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa; jätta S Hi menetluskulud täies ulatuses solidaarselt J Hi ja J Hi kanda. J Hi ja J Hi menetluskulud jätta nende enda kanda.
16.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja kolmanda lapse sünd on jäetud tähelepanuta. Samuti ei lähtutud kostjate kasuks väljamõistetud elatise suuruse määramisel kehtivast suhtluskorrast ning otsuses jäeti tähelepanuta kostjale II tehtavad kulutused, mis tänaseks on oluliselt suurenenud. Tänaseks on hageja asjaolud aga veelgi muutunud ning hagejal on neli last.
17.Kostja on sunnitud kasutama koos lastega ühistransporti kuna ei oma isiklikku sõiduvahendit. Kostjate esindaja ei selgita ega too välja kostja transpordikulutusi.
18.Hageja abikaasa töötamisega saadud tulu ja säästud ei ole mõeldud hageja ega tema laste ülalapidamiskohustuse täitmiseks. Hageja abikaasa otsustab isiklikult, kuidas oma sääste kasutada selliselt, et sellest saaksid osa tema enda lapsed ja ülalpeetavad. Hageja abikaasa on teinud sääste ajaperioodil, mil oli tööga hõivatud ning ajal, mil hageja ei olnud veel töötu. Hageja abikaasa ei tööta ning tema sissetulek on vähenenud ja on abikaasa isiklik 7(17)
otsus kasutada oma sääste (samal ajal toetades nii kostjat, kui hagejat ennest) ja võimaldada oma perele puhkust, mis tõenäoliselt ei kordu enam pika aja jooksul.
19.xxx maksis hagejale tasu juhatuse liikmeks olemise eest. Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži. Hageja pole äriühingu xxx juhtimise kõrvalt töötanud töölepingu või töövõtulepingu alusel mistõttu pole hageja vastanud ka töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.
20.Täiend ja ümberõppega tegelemine, praktikakohustused (tasustamata), tööotsingud ja tööle kandideerimised (toetusteta), pere eest hoolt kandmine ja lastega sh kostjatega tegelemine - hageja oleks tänulik, kui peale kõige selle oleks võimalik leida aega ja võimalusi teenimiseks olgu selleks juhutöö või mistahes töö. Jagamisteenuse portaalis on hagejal konto, mida kasutab hageja abikaasa oma emale kuuluva sõiduvahendi jagamiseks. Hagejal puudub oma isiklik sõiduvahend ning jagamisteenuse portaalist ei laeku hagejale mingisugust tulu. On hageja abikaasa isiklik otsus ja kokkulepe oma emaga, kuidas vähendada sõiduvahendiga kaasnevaid kulutusi (liisingmakse, remondikulud, kütus). Sõiduvahend on hageja abikaasale ja tema perele vajalik ning sõiduvahendit kasutab ühtlasi ka hageja kostjate liikumisvajaduste rahuldamiseks (kostjate transport ema elukohta, trenni, huviringi).
21.Hagejal on lõpetamata kõrgharidus (keskharidus) ja hoolimata pikaajalisest xxx juhtimise kogemusest, pole need oskused tööjõuturul piisava konkurentsivõimega. Hageja on xxx juhtorgani liikmeks olemise ajal, kui ka peale töötuks jäämist otsinud võimalusi uuteks väljakutseteks. Kõik kandideerimised (xxx) on lõppenud hageja jaoks tulemuseta. Hageja osales perioodil august - detsember 2018 riiklikus ümberõppe programmis Vali IT ning mille tulemusel hageja sooritas ka praktika ettevõttes xxx, kuid uut tööd ei saanud. Mai 2019 lõpetati hageja juhatuse liikme leping xxx ja hageja jäi töötuks. Hageja võeti töötuna arvele ja hagejale koostati koostöös Töötukassaga individuaalne tööotsimiskava. Periood mai - august tööotsingud tulemust ei andnud ning hageja esitas september 2019 avalduse xxx sooviga asuda õppima ja omandada xxx eriala. Õppetööga alustas hageja xxx esinduses 5.oktoober 2019. Hageja on olnud tihedas kontaktis Töötukassaga töö leidmiseks. Koroonaviiruse laastav mõju turismi, majutus- ja teenindus sektorile ning tänast tööturu olukorda arvestades on hageja konkurentsivõime tööturul tänaseks praktiliselt olematu, mistõttu leiab hageja, et eriala vahetamine ning ümberõpe on olnud hädavajalik. xxx eriala tarvis on vaja läbida õppekava, praktika ja kutseeksam. Hageja on läbinud õppekava ning sooritada on jäänud praktika millega hageja kokkuleppel praktikaettevõttega on ka vabariigi eriolukorra ajal (märts - aprill) tegelenud ainuüksi selleks, et kindlustada ennast perspektiivika oskustööga. Hoolimata sellest, et praktikaga kaasnevad kulud (transport, toit) on hagejale ja tema perele koormavad. Tegemist on koolipraktikaga ning praktika eest hageja tasu ei saa. Sellekohast toetust ei saa hageja ka Töötukassalt.
22.Hageja abikaasa tegi kohtuväliselt pakkumise ja ettepaneku elatise fikseeritud summa osas kostja esindajale kevad 2019. Ajal, mil käis tööl ning prognoos pere majandusliku olukorra osas oli veel optimistlik. Hageja abikaasa ettepanek oli edastatud hagejaga kooskõlastamata ning abikaasa oli valmis oma isiklike sääste oma abikaasa ja tema laste 8(17)
jaoks "ohverdama". Aastaga on hageja pere majanduslik olukord muutunud ning perre on lisandunud uus laps.
23.Hageja abikaasa sünnipäev on xxx ja tema ema sünnipäev xxx. On sügavalt isiklik asi, kuidas hageja abikaasa oma emaga ühist sünnipäeva veedavad. Hageja abikaasa ja tema ema sünnipäeval viibis 5 täiskasvanut ja 5 last, nende hulgas ka kostjad 1 ja 2. Üks sünnipäevaline läks koos meelelahutuse, söögi ja joogiga korraldajatele maksma 22,11 eurot inimese kohta. Hageja abikaasa osutas hageja lastele vahetut ülalpidamist seega kokku 44,11 eurot. On pahatahtlik osutada hageja abikaasa otsust kaasata oma sünnipäevale hageja lapsi ja nimetada seda priiskamiseks. Hageja abikaasa on teinud kulutusi oma isiklikust eelarvest ja kingitusena saadud annetustest.
24.Istungil märkis hageja, et elatise väljamõistmise osas ei arvestatud lastetoetuste maksmist. Maja ei kuulu hagejale, vaid on hageja abikaasa oma. Hageja on kooli lõpetanud, tegelenud töö otsimisega. Praktika teostas juulis vahetult enne kutseeksami sooritamist. Elamistingimused on keerulised, kostjad on poole suvest veetnud hagejaga. Ei ole võimalust minna ja võtta juhutöid või minna palgatööle. Kostjate vastus
25.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad hageja nõudele vastu. Hageja majanduslik seisund, kostjate vajadused ja kostjatega seotud kohustused ei ole oluliselt muutunud võrreldes tsiviilasjas nr 2-16-14658 otsuse tegemise ajaga. Samuti on minimaalselt muutunud hageja kohustused (lisandunud üks laps). Kostjad on seisukohal, et hageja majanduslik seisund on oluliselt parem, kui hageja üritab kohtule näidata. Hageja on suuteline täitma kostjate ülalpidamiskohustust tsiviilasjas nr 2-16-14658 kindlaks määratud tingimustel ning, et hageja nõue elatise vähendamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
26.Hageja esitatud faktiväited ei vasta tõele. Ebaõige on hageja väide, et Tallinna Ringkonnakohus ei ole 19.12.2018 elatise otsuse tegemisel ts.asjas 2-16-14658 kehtiva suhtluskorra seadmist arvestanud. Ringkonnakohtu otsusest nähtub otseselt, et suhtluskorraga ja asjaoluga, et hageja kannab teatud kulusid ülalpidamiseks otse ajal, mil lapsed on temaga, on otsuse tegemisel arvestanud oma lahendite tegemisel nii maakohus kui ka ringkonnakohus (vt ringkonnakohtu otsuse p. 30, hagi lisa 3); Ebaõige on hageja väide, et pärast hagejale kuulunud xxx korteriomandi võõrandamist on hageja muutunud varatuks. Lisaks sellele, et hageja väited sissetuleku puudumise kohta on paljasõnalised, toimus 2019 oktoobris hageja korteriomandi võõrandamine 33 500 EUR eest. Kostjatele teadaolevalt laekus korteriomandi müügist hagejale 17 006,54 EUR. Ebaõige on hageja väide, et hageja on sunnitud kandma transpordikulusid, kuna kostjate ema keeldub tegema koostööd laste liikumise korraldamisel. Esiteks ei keeldu laste ema lapsi transportimast trenni, vaid hageja ise soovib lapsi vahest trenni viia-tuua. Lisaks, teisipäeviti, kui kostjal II on eelkool, toob ema lapse Tallinnasse oma töö juurde. Hageja võtab kostja II laste ema töö juurest ja vahest toob ka õhtul pärast ujumistrenni koju (kuigi reeglina saadab paneb kostja II Balti jaamast bussi peale); Ebaõige on hageja väide, et ta kannab otse kostjate ülalpidamiseks kulusid suurusjärgus 325 EUR kuus, sh huviringidele tehtavaid kulusid kokku 279,50 EUR kuus. Tegemist on hageja paljasõnaliste väidetega ja kostjatele teadaolevalt on tegelikud hageja poolt otse kantavad kulud olulise suurusjärgu võrra väiksemad. Samuti rõhutavad kostjad, et ringkonnakohus on elatise otsuse tegemisel ts.asjas 2-16-14658 arvestanud hageja poolt otse kantavate kuludega; Ebaõige on hageja väide, et hageja on sunnitud suhtluskorra täitmiseks/lastega kohtumiseks kandma suuri transpordikulusid, samas kui laste emal kulud puuduvad (sh tagatud tasuta transport Tallinnas). Esiteks, hageja võimalikud transpordikulud lastega kohtumiseks ei ole sellised kulud, mis saab käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena PKS mõistes. Teiseks ei ole 9(17)
laste emale tagatud tasuta transport (nagu hageja ekslikult väidab) – xxx valla elanikuna ei saa laste ema Tallinna ühistransporti tasuta kasutada. Kolmandaks, laste ema on sunnitud kandma erinevaid transpordikulusid seoses laste ülalpidamisega (sh kooliga, trenniga, huviringidega, meelelahutusega seotud transport).
27.Hageja taotleb sisuliselt jõustunud kohtulahendi ülevaatamist. Tsiviilasjas nr 2-16-14658 kohtuotsuste tegemisel esinesid juba asjaolud (ning hageja ka tugines valdavas osas nimetatud asjaoludele tsiviilasjas nr 2-16-14658), millele hageja soovib käesolevas vaidluses elatise vähendamise alusena taaskord tugineda, s.h: H H kui ühe ülalpeetava lisandumine (sünd xxx); riikliku lapsetoetuse laekumine E K arvele; ts.asjas nr 2-17-10113 kindlaksmääratud suhtluskord ja hageja poolt osade ülalpidamiskulude kandmine otse (sh laste otse ülalpidamine ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi hageja juures); hageja poolt transpordikulude kandmine seoses lastega kohtumisega. Kuna kostjate elatise küsimus on juba läbinud ühe kohtumenetluse, siis tuleb eeldada, et hageja majanduslik suutlikkus ülalpidamiskohustust täita ja kostjate vajadused on selgeks vaieldud. Kuna tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud lahendi ajal esinenud faktilised asjaolud ei ole oluliselt muutunud ning hageja ei ole ka tõendanud vastupidist (v.a. osas, et hagejal on sündinud juurde üks laps, kuid ka temaga seotud kulud on tõendamata ja hagejale laekuvaid riigi/KOV hüvitisi arvesse võttes ei saa olla märkimisväärsed), ei ole põhjust hageja poolt tasumisele kuuluvat kostjate elatist vähendada.
28.Hageja majanduslik olukord võimaldab tsiviilasjas nr 2-16-14658 hagejalt välja mõistetud elatiste maksmist, mida kinnitavad järgmised asjaolud: 2019 oktoobris toimus hageja korteriomandi võõrandamine 33 500 EUR eest. Kostjate seaduslikule esindajale E Kele avaldatud info kohaselt laekus korteriomandi müügist hagejale 17 006,54 EUR; hageja majanduslik olukord on piisavalt hea, et käia ka välisreisidel. Lisaks 2019 sügisel kostjaga I aset leidnud xxx kruiisile (mida kinnitavad hageja enda esitatud tõendid) käis hageja 2020 veebruaris koos oma praeguse abikaasa ja nende lastega mitmenädalasel puhkusereisil xxx. On ilmne, et kui hageja ja tema praeguse abikaasa majanduslik seisund on hageja väidetel väga halb (sh hageja ei suuda täita ülalpidamiskohustust kostja ees ja kostjate ülalpidamiskohustuse täitmine seaks ohtu hageja ja tema praeguse abikaasa laste ülalpidamise), ei saaks hageja koos oma perega lubada endale mitmenädalast puhkusereisi xxx. Pigem kinnitab eeltoodud asjaolu seda, et hageja ja tema abikaasa tegelik teenistus on piisav, et võimaldada säästa pere pika ja kalli puhkusereisi tarbeks; hageja väide, et ta on 14.05.2019 töötuna arvele võetud ei tähenda, et hagejal puudub sissetulek. Kostjate hinnangul peaks hageja saama töötuna olemise korral ka töötuskindlustushüvitist (või vähemalt töötutoetust); kostjad kahtlustavad, et hageja tegeleb mh juhutöödega, mistõttu ei olegi ta huvitatud ametliku püsiva töö leidmisest. Lisaks, xxx portaalis rendib hageja välja hageja sõiduautot 42€/päev; hageja väited, et tal ei ole õnnestunud ca 1 aasta jooksul leida uut töökohta ja seetõttu täita ülalpidamiskohustust kostjate ees on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja on kõrgharidusega, hea inglise ja soome keele oskusega ja ulatuslike juhtimiskogemustega (sh oli hageja pikka aega xxx), kellel ei tohiks olla soovi korral raskusi uue töökoha leidmisega. Lisaks, pikaaegse töötu tööle võtmisel oleks tööandjal õigus taotleda töötasu toetusmeetmeid, mis muudab hageja kindlasti atraktiivseks töötajaks paljudele tööandjatele; 10(17)
hageja abikaasa K K-H on kostjate emale saadetud e-kirjas ise kinnitanud, et ta on majanduslikult piisavalt hästi kindlustatud, et hageja saaks tegeleda muude väljakutsetega; lastele on nende poolt kõik tagatud; kui E K loobub elatisevõlgnevuse nõudest, on K K-H valmis maksma igakuist elatiseraha hageja nimel. Eeltoodu kinnitab, et hageja ei soovigi aktiivselt tegeleda uue töö otsimisega ning hageja pere on majanduslikult heal järjel; hageja ja tema pere on heal majanduslikul järjel, seda kinnitab mh asjaolu, et nad saavad lubada endale kallist meelelahutust – mh käis hageja oma pere ja kostjaga I 2020 märtsis xxx bowling’t mängimas. Õhtu arve oli 221,10 EUR.
29.Hageja väited, et hageja teised lapsed on kostjatega võrreldes osutunud varaliselt vähem kindlustatuks, on paljasõnalised.
30.Kostjad rõhutavad, et vastavalt tsiviilasjas nr 2-16-14658 jõustunud kohtulahendile kohustub hageja juba tasuma igakuist elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära ning elatise täiendav vähendamine ei ole põhjendatud ja tooks kaasa ebapiisava kostjat ülalpidamise.
31.Istungil märkisid kostjad järgmist. 2020. a 9 kuu jooksul on hageja uue abikaasa kaudu tasunud elatist kokku 1356 eurot (igakuiselt keskmiselt 120 eurot), summa peaks olema ca 3700 eurot. Toit 2 lapse peale kokku 300 eurot kuus, elamine- laenumakse, kindlustus + kommunaalid kokku 300 eurot, riided 100 eurot, muud jooksvad kulud 150 eurot, transport 40 eurot, kuna sõidutan lapsi treeningutele ja muud sõidud. Pole arvestatud sünnipäevade tähistamist, mis on kõik aastad olnud minu kanda, nt Ji sünnipäevapidu läks mulle maksma 250 eurot. Ema peab käima tööl mitmel kohal, et lapsi elatada. Tavalise kuu puhul 5 päeva lapsed hagejaga ja 25 päeva emaga. Sellises olukorras tuleb 56 eurot toidukulu lapse kohta päevas, see ei ole ebamõistlikult suur kulu. Lapsed söövad pikapäeva sööki mõlemad. 1,60 eurot päevas mõlema lapse peale kokku ja see on esmaspäevast reedeni. Lapsed vajavad vitamiine ja puuvilju. Lapsed viibisid Covidi ajal kodus ja toitu läks rohkem. Puuviljad olid igapäevased. xxx kodulehelt nähtub, et hageja õppetöö toimus sessioonõppe vormis. Väited, et kooli kõrvalt ei saanud muud tööd teha, ei ole usutavad. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
33.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse 11(17)
ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
34.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. hageja S Hi ja kostjate seadusliku esindaja E Ke kooselust on sündinud kostja I J H ja kostja II J H (tlk 8 - registriväljavõte); b. 16. septembril 2016 määras Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt on kostjad isa juures paaritutel nädalatel reede õhtust pühapäeva õhtuni ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (s.o 4 päeva kuus). Samuti määras kohus suhtluskorra laste koolivaheaegadel; c. Tallinna Ringkonnakohus on 19. detsembri 2018 otsusega (jõustus 11. märtsil 2019; tlk 14-17) tsiviilasjas nr 2-16-14658 mõistnud S Hilt välja: a) igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni 30.09.2017 suuruses, mis vastab 83 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja alates 01.11.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 122 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 170 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa; ja b) igakuise elatise pojale J Hile tema ülalpidamiseks alates 01.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 50 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise hetkel 242 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa. d. xxx sündis S Hile uuest abielust kolmas laps, poeg H H (tlk 18, sünni tõend), kes elab igapäevaselt koos hagejaga; e. 9. mail 2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-10113 määruse (tlk 913), millega muutis tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks määratud suhtluskorda hageja ja kostjate vahel; f. 1. mail 2019 jäi hageja töötuks ning alates 14. maist 2019 on hageja võetud töötuna arvele (tlk 20, Eesti Töötukassa teatis); g. hageja asus alates 5. oktoobrist 2019 omandama xx eriala xxx ning tänaseks on sooritanud vastava erialaeksami; h. xxx sündis hagejal neljas laps T H (tlk 21, sünni tõend), kes elab igapäevaselt koos hagejaga.
35.Laste isa, s.o hageja, taotleb elatise vähendamist 1/3-ni elatise miinimummäärast kummagi lapse osas. Hageja on seisukohal, et elatise vähendamiseks annavad aluse järgmised tsiviilasjas nr 2-16-14658 arvestamata jäetud asjaolud: a. hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus); b. hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek; 12(17)
c. hageja perre on sündinud kaks uut last, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jäävad kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu; d. hageja kannab kostjate trennikulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus; e. kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate eest lapsetoetus 2 x 60 eurot, millega tuleb hageja ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvestada.
36.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub. Kostjad on seisukohal, et hageja soovib sisuliselt tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud otsuse uut läbivaatamist. Kohus on enamiku hagejate poolt väljatooduga juba arvestanud. Kostjad viitavad, et hageja majanduslik olukord on piisavalt hea, et kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust täita.
37.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
38.Kohus leiab, et TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul tuleneb hageja kohustus tasuda alaealistele kostjatele elatist Tallinna Ringkonnakohtu on 19.12.2018 otsusest (jõustus 11. märtsil 2019; tlk 14-17) tsiviilasjas nr 2-16-14658. Käesoleval hetkel kohustub hageja tasuma J Hile elatist 170 eurot ja J Hile 242 eurot. Kohtuotsusest nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud kohtulahendi aluseks järgmised asjaolud: a) kostjad viibivad hageja juures (üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus; vanem poeg esmaspäevast neljapäevani mõned tunnid pärast kooli, s.o 16 päeva vältel kuus) ning hageja kannab nendega seotud kulusid sel perioodil vahetult (toit, meelelahutus nädalavahetusel – 35 eurot x 2 last ning vanema pojaga seonduvalt nädala sees 32 eurot); b) hageja tasub vanema poja huviringidega (jalgpall 35 eurot kuus ja puutöökool 20 eurot kuus) seotud kulud; c) hageja ei teavitanud kohut kolmanda lapse sünnist, hageja ei taotlenud elatise vähendamist majanduslikust olukorrast lähtuvalt ega tuginenud lapsetoetuste maksmise faktile. Ringkonnakohus on tagastanud pooltele apellatsioonimenetluses esitatud tõendid hageja kolmanda lapse sünni, uue suhtluskorra ning hageja äritegevuse ja kinnisvara kohta. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul lubatav tugineda käesoleva hagi esitamisel järgmistele asjaoludele: a. hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus); b. hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek; c. hageja perre on sündinud xxx uus laps, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jääb kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu; 13(17)
d. hageja kannab kostjate trennikulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole lubatav tugineda asjaoludele, mille kohaselt kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate eest lapsetoetus 2 x 60 eurot ja et hageja perre on sündinud 26.02.2018 uus laps, kuna nimetatud asjaolud esinesid juba ajal, mil tsiviilasjas nr 2-1614658 oli pooleli eelmenetlus (eelmenetlus lõppes 16.04.2018 istungil) ning hageja oleks saanud nimetatud asjaolule tugineda juba varem (TsMS § 459 p 2).
39.Järgnevalt analüüsib kohus hageja väiteid sisuliselt. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise muutmise aluseks saab olla üksnes oluline muutus asjaoludes, millest lähtudes elatise suuruse kindlaks määrati. Hageja on märkinud, et hageja ja kostjate suhtlust reguleerib uus suhtluskord, mille kohaselt veedavad kostjad hagejaga varasemast rohkem aega ning mille tulemusel on suurenenud hageja poolt kostjatele tehtavad vahetud ülalpidamiskulud (sh on tekkinud täiendav transpordikulu 144 eurot kuus).
39.1
09.05.2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-10113 määruse (tlk 9 - 13), millega muutis tsiviilasjas nr 2-16-11807 kindlaks määratud suhtluskorda hageja ja kostjate vahel. Uue suhtluskorra kohaselt veedavad kostjad isaga üle nädala nädalavahetused (kõikidel paaritute nädalate nädalavahetused) reedest pühapäevani ja paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni (so 4 päeva kuus). Lisaks veedavad lapsed hagejaga paaris aastatel III vaheaja (nn suusavaheaeg), kevadvaheaja ja suvevaheaja 15. juunist kuni 10. juulini ja 1. augustist kuni 15. augustini ning jõuluvaheaja teise nädala. Paaritutel aastatel veedavad lapsed isaga suvevaheaja kooli kooliaasta lõpust kuni 14. juunini, 11. juulist kuni 31. juulini ja 16. augustist kuni 29. augustini, sügisvaheaja ja jõuluvaheaja esimese nädala. Seega on kostjad uue suhtluskorra kohaselt hageja juures koos huvialaringi päevadega kokku keskmiselt 10 päeva kuus. Aeg, mil lapsed viibivad isaga suvel ja koolivaheaegadel on võrdne ajaga, mil lapsed viibivad emaga. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes tsiviilasjas nr 2-16-14658 tehtud kohtulahendi aluseks olnud asjaoludega – varasemalt viibisid lapsed hageja juures üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus ning vanem poeg viibis hageja juures esmaspäevast neljapäevani mõned tunnid pärast kooli. Nimetatud asjaolu tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, kuivõrd laste viibimise periood hageja vahetul ülalpidamisel on korrelatsioonis hageja poolt kostjatele nimetatud perioodil tehtavate kulutuste suurusega. Kohus leiab, et kulude suurenemise arvestamisel (välja arvatud transport) tuleb aluseks võtta varasemas tsiviilasjas väljaselgitatud kulude suurus. Nimelt leidis kohus, et olukorras, kus kostjad viibivad hageja juures üle nädala nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus, on põhjendatud kulu suuruseks 35 eurot lapse kohta kuus, st päevas 8,75 eurot lapse kohta päevas (35/8,75). Arvestusega, et lapsed viibivad praeguse suhtluskorra kohaselt hagejaga keskmiselt 10 päeva kuus, siis kannab hageja nendega seotud kulusid vahetult 87,50 euro (8,75 x 10) ulatuses lapse kohta. Kostjate ja hageja suhtluskorra täitmisega (s.o kohtumine nädalavahetustel) seonduv igakuine transpordikulu keskmiselt 144 eurot (72 eurot lapse kohta) on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud – hageja on üksikasjalikult esile toonud kõikvõimalikud transpordiviisid, mida ta kostjatega kohtumisega seonduvalt kasutab, sh märkinud ära nende hinna ning maksumuse, arvestades suhtluskorda. Kohtu hinnangul on nimetatud 14(17)
ulatuses kulu tekkimine eluliselt usutav ega tundub ülemäärane. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Hageja on märkinud, et hageja on töötu, tal puudub igasugune sissetulek. Kohus märgib, et tegemist on uue asjaoluga – varasema tsiviilasja raames on hageja avaldanud, et tal on sissetulek töötasu näol. Puudub vaidlus, et on hageja tööealine ning -võimeline. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et hankida kostjate ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja töötus on ajutine ning töövõimelise ja –ealisena on hagejal võimalik mõistliku aja jooksul (s.o lähitulevikus) omale tasuv töö leida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Vastupidi, hageja on ise esile toonud, et on omandanud uue eriala ning loodab peagi saada erialast tööd. Lisaks on hageja olnud tegev äris ning tal on märkimisväärne töökogemus juhtival ametikohal. Olukorras, kus isik on küll töötu, kuid tal on kohustus pidada ülal kokku nelja alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kuivõrd töötuse puhul on tegemist ajutise nähtusega, ei pea kohus vajalikuks nimetatud ajendil teha muudatusi isikul kostjate suhtes kehtiva ülalpidamiskohustuse suuruse osas. See ei oleks ka laste huvidega kooskõlas.
39.2
Hageja on märkinud, et hageja kannab kostjate huvitegevusega seotud kulud (varasemaga võrreldes suuremas ulatuses) ja sellega kaasnevad transpordikulud 83 eurot kuus.
39.3
Hageja on esile toonud, et kostja I xxx jalgpallitrenni kuutasu on 60 eurot programmeerimisringi „xxx“ kuutasu on 15 eurot ja teadusring „xxx“ kuumakse on 8 eurot, kulu kokku igakuiselt 83 eurot. Hageja on esile toonud, et kostja II ujumistrennid klubis xxx maksavad 32,50 eurot kuus ning huviringi xxx tasu on 50 eurot kuus, kulu kokku igakuiselt 82,50 eurot. Varasemalt tasus hageja üksnes vanema poja huviringidega (jalgpall 35 eurot kuus ja puutöökool 20 eurot kuus) seotud kulud. Seega on kohus seisukohal, et huvitegevusega (trennidega) seotud kulude kasv võrreldes varasema elatiseotsuse aluseks olnud asjaoludega, on olnud märkimisväärne, s.o laste huvitegevusega seotud igakuised kulud on kasvanud ca 3 korda. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Seoses hageja poolt esile toodud huvitegevusega seotud ühekordsete kuludega märgib kohus, et ei pea vajalikuks neid arvesse võtta. Hetkel on kostja kohustatud lastele elatist maksma rahas ning huvitegevusega seotud ühekordsed kulud ja selleks vajaminevad tarbeesemed peaks lastele soetama kostjate seaduslik esindaja. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on hagejal õigus anda lastele ülalpidamist huvitegevusega seotud ühekordsete kulude ja selleks vajaminevate tarbeesemete soetamise näol. Kostjate huvitegevusega seonduv igakuine transpordikulu keskmiselt 83 eurot (41,50 eurot lapse kohta) on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud – hageja on üksikasjalikult esile toonud kõikvõimalikud transpordiviisid, mida ta kostjate huvitegevusega seonduvalt 15(17)
kasutab, sh märkinud ära nende hinna ning maksumuse, arvestades suhtluskorda ning laste iganädalasi huviringe. Kohtu hinnangul on nimetatud ulatuses kulu tekkimine eluliselt usutav ega tundub ülemäärane. Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Hageja on märkinud, et hageja perre on sündinud xxx uus laps, kelle ülalpidamiskohustus hagejal lasub ning kes jääb kostjatele väljamõistetud elatise tõttu majanduslikult ebavõrdsesse seisu. Hageja on hagi p-is 2.2.28 välja toonud, millised on ühekordsed ja igakuised kulutused seoses T Higa ning igakuine keskmine kulu on 327,31 eurot, millest hageja osa on 1⁄2, s.o 163,66 eurot, lähtudes sealjuures eeldusest, et vanemad kohustuvad T Hile andma ülalpidamist võrdses ulatuses. Nimetatud kulule lisanduvad ühekordsed kulud, kuid hageja poolt esiletoodud ühekordsete kulude näol on tegemist selliste kuludega, mis amortiseeruvad pikema aja jooksul (arvestades tabelis toodud kuluartikleid ja lapse vanust, võiks need amortiseeruda 12-18 kuu vältel) ning mis ühe kalendrikuu raames kulu keskmist arvestuslikku suurust märkimisväärselt ei mõjuta (maksimaalselt suureneb igakuine arvestuslik kulu 20,42 euro võrra: 490 eurot / 12 = 40,83 eurot, millest hageja osa 20,42 eurot).
39.4
Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks käesolevas asjas tõendite pinnalt üksikasjalikult välja selgitada, milline on T Hile tehtavate kulude detailne koosseis ja suurus, kuivõrd käesoleva menetluse esemeks ei ole T Hi ülalpidamise küsimus. Kohus, tutvunud kulude koosseisu ja suurusega, leiab, et T Hile tehtavate kulude koosseis on põhjendatud ning kulude märgitud suurus ei ole ülemäärane – igakuise kulu suurus on põhistatud. Arvestusega, et hageja igakuine ülalpidamiskohustus T Hi suhtes on ca 185 eurot (163,66 + 20,42) ning hageja igakuine ülalpidamiskohustus J Hi suhtes on 170 eurot ja J Hi suhtes 242 eurot, ei saa asuda seisukohale, et kostjate kasuks väljamõistetud elatis seaks T Hi kostjatega võrreldes majanduslikult halvemasse seisu. Hageja igakuised kohustused eelnimetatud laste osas on samas suurusjärgus, olles põhjendatult mõnevõrra erinevad lähtudes laste erinevast elulaadist ja ealistest iseärasustest. Kohus leiab, et kõnealusel põhjendusel elatise suurus muutmisele ei kuulu.
40.Lähtudes eeltoodust võtab kohus hagi lahendamisel ja elatise suuruse väljaselgitamisel arvesse järgmisi asjaolusid: a. kehtiva suhtluskorra raames kannab hageja kostjatega seotud igakuiseid kulusid (toit, meelelahutus jms) vahetult 87,50 euro ulatuses lapse kohta; b. kehtiva suhtluskorra täitmise ja muutunud elukorralduse (elukohavahetus) tõttu kannab hageja igakuiselt täiendavat transpordikulu keskmiselt 72 eurot lapse kohta; c. hageja kannab kostja I huvitegevusega seotud kulusid igakuiselt summas 83 eurot; d. hageja kannab kostja II huvitegevusega seotud kulusid igakuiselt summas 82,50 eurot; e. hageja kannab muutunud elukorralduse tõttu kostjate huvitegevusega seonduvat täiendavat transpordikulu keskmiselt 41,50 eurot lapse kohta. Seega kannab hageja kostjaga I seonduvalt lisakulu 284 eurot ja kostjaga II seonduvalt 283,50 eurot.
41.Lähtudes eeltoodust ja eeldusest, et hageja on üldreegli kohaselt kohustatud andma kostjatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (s.t pole tõendatud, et laste kulud oleks suuremad kui miinimummäär eeldab, samuti pole suurendatud kohtuotsusega väljamõistetud elatist), leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Vaatamata sellele, et kohtu poolt tuvastatud hageja vahetult kantavate kulude suurus võimaldaks elatist vähendada peaaegu nullini, lähtub kohus hageja nõudest (TsMS § 439) ning vähendab Tallinna 16(17)
Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustab S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 1/3 poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 97,33 eurot). Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa. Samuti vähendab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 216-14658 S Hilt J Hi kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja kohustab S Hi maksma J Hile elatist alates 20.02.2020 kuni J Hi täisealiseks saamiseni xxx suuruses, mis vastab 1/3 poolest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka J Hile väljamõistetud elatise summa.
42.Hageja on istungil tuginenud Justiitsministeeriumi tellitud uuringule “Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.” Ja märgib, et laste (kostjate) kulud ei ole nii suured, mis eeldaks seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist. Kohus märgib, et hageja viidatud uuring ei ole asjakohane. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks.
43.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus on otsuse teinud hageja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta võrdselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
46.Hagejal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.