Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2) Hageja on 18.09.2015. a taotluses palunud tagastada tema poolt 31.08.2015. a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Käesoleval juhul on hageja võtnud hagi tagasi. Tuginedes eeltoodule jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja esitatud andmete kohaselt on kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 3000 eurot tasunud 04.09.2015. a Swedbank AS-st, mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule maksekorralduse nr 1053 /tlk 51/, selgitusega „laen vastavalt kokkuleppele, lõplik tagastamine“. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on tasunud võlgnevuse pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenvalt jätab kohus menetluskulud kostja Edwin Jakobson'i kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, sest nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist. Kohus palus 26.10.2015. a kohtunõudega hagejal esitada kohtule menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega. Hageja esitas 02.11.2015. a kohtule taotluse hageja kantud menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Taotluse kohaselt on hageja menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulud summas 594 eurot, mille tõendamiseks on esitanud kohtule lepingulise esindaja esitatud arve nr 142 ja arve tasumist tõendava advokaadibüroo arvelduskonto väljavõte. Hageja palub kulud summas 594 eurot välja mõista kostjalt. Kohtu nõudmisel esitas kostja kirjaliku seisukoha hageja menetluskulude osas 15.11.2015. a, milles leiab, et pole võimalik rääkida menetluskuludest kui hagi ei ole menetlusse võetud. Võimalik menetluskulu on vaid riigilõiv, kuid kuna hagi pole menetlusse võetud, siis riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kostja on seisukohal, et muude menetluskulude osas ei ole võimalik tal seisukohta võtta, kuna ta ei ole saanud hagiavaldust ega hagi tagasivõtmise dokumenti. Selleks, et kujundada seisukoht 02.11.2015. a menetluskulude taotluse ja sellele lisatud arve nr 142 osas on vaja näha nimetatud dokumente. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole menetluskulu, mida saaks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 järgi välja mõista, seega nimetatud ajakulu 0,5 h on põhjendamata ja mittevajalik.

Kohus on hinnanud hageja menetluskulusid ja leidis järgmist: TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat vandeadvokaat Rait Kaarma. TsMS § 226 lg 1 järgi advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Hageja esindamise eest on Advokaadibüroo Kaarma & Partnerid OÜ esitanud hagejale 30.10.2015. a arve nr 142, summas * eurot, millele lisandub käibemaks 20%, esindaja tasu kokku seega * eurot. Arvel toodust nähtuvalt on hageja esindaja ajakulu järgmine: - Edwin Jakobsoni vastu hagiavalduse koostamine (sh võlgnevuse asjaolude analüüsimine ja lisade komplekteerimine) ja kohtule esitamine – kogus 3,75, tunnihind * eurot, tasu kokku * eurot. Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (tähtajalisest laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõue) ning arvestades hagiavalduse sisu ning mahtu, on põhjendatuks esindaja ajakulu eeltoodud toiminguteks 2 h. Kohus peab advokaadi tunnitasu * eurot tunnis mõistlikuks tunnihindeks, seega esindaja kulu eeltoodud toimingute osas on põhjendatud summas * eurot. - Edwin Jakobsoni poolt võlgnevuse tasumise tõttu (mõni aeg pärast hagist teadasaamisel tasus võlgnik võlgnevuse) hagi tagasivõtmise dokumendi koostamine – kogus 0,25, tunnihind *, tasu * eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 18.09.2015. a kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks ning riigilõivu tagastamiseks. Seega peab kohus esindaja ajakulu vajalikuks ning põhjendatuks esitatud ulatuses, s.o summas * eurot. - Taotluse koostamine kantud menetluskulude Edwin Jakobsonilt väljamõistmiseks, 0,5, tunnihind * eurot, tasu * eurot. Kohus leiab, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015. a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, 9 13). Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et hageja põhjendatud kulud õigusabile on * eurot (* + *), millele lisandub käibemaks 20%, s.o * eurot, kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane ja ei saa selle tõttu tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega peab kostja Edwin Jakobson hüvitama hagejale Urmi Pärn menetluskulud summas 297 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (297 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas märkinud riigilõivu ega taotlenud selle väljamõistmist kostjalt. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 3 välistab riigilõivu tagastamise hagejale ning hageja ei ole taotlenud ka selles osas riigilõivu kostja kanda jätmist, siis tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda. Kohus jätab riigilõivu hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, sest kulude väljamõistmine kostjalt, kui hageja taotlust esitanud ei ole, on äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude kindlaksmääramise osas käesolev määrus edasikaevatav kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.