lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-4727/22

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4727/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1675
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-4727/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-4727

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

25. november 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-4727

Tsiviilasja hind

751,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(elukoht XXX), lepinguline esindaja Krista Paal (Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(endise nimega XXX, isikukood XXX, elukoht XXX)

Ärakuulamine

15.10.2015

Ärakuulamisel osalenud isikud

Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja Krista Paal Kostja XXX

XXX hagi XXX vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXX hagi XXX vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ( lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 147Aegumistähtaja algus
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhul
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 30Võlatunnistus
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
TsMS § 448
TsMS § 4441

2-15-4727 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2005 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 10 000 krooni, so 639,11 eurot. Laen tuli tagastada 10.02.2006 (tl 13-14).
2.Kostja sooritas neli tagasimakset, so 18.11.2011, 20.12.2011, 20.02.2012 ja 25.04.2012 kogusummas 200 eurot (tl 15-19).
3.Hageja esitas 06.05.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu tsiviilasjas 2-14-18440. Harju Maakohus keeldus 13.10.2014 määrusega hageja avalduse hagimenetlusse võtmisest (tl 6-12).
4.26.03.2015 esitas hageja kostja vastu hagi käesolevas tsiviilasjas. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub hagi ja selle täpsustuse (tl 26-30) kohaselt kostjalt välja mõista põhivõla 439,11 eurot, viivised 312,35 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • hageja andis kostjale laenu üle sularahas; • kuni 2011.a novembrini ei maksnud kostja sentigi tagasi, kuigi hageja saatis kirjalikke ja suulisi meeldetuletusi; • kostja on pahatahtlikult hoidunud võla tasumisest ja oma kohustuste täitmisest; • kostja on tasunud alates 18.11.2011 tagasi nelja osamaksega kokku 200 eurot; • 18.11.2011 kokkulepe on võltsitud, hageja ei ole sellele alla kirjutanud; • kostja ei ole tõendanud, millise kauba ta väidetavalt üle andis ja millises summas see laenu kattis. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • nõue oli 2011.a aegunud ja hageja ei ole viidanud ka kostja süülisele käitumisele kohustuste rikkumisel (tl 62); • 18.11.2011 sõlmitud rahumeelne kokkulepe tühistas 10.02.2005 sõlmitud laenulepingu ja viivised; • 18.11.2011 kokkulepe on allkirjastatud hageja enda poolt. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

2-15-4727 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 15.10.2015.

10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on 15.05.2015 seisukohas tuginenud sellele, et hageja nõue aegus 2011.a, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumisele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
15.Hageja ja kostja vahel oli 10.02.2005 sõlmitud laenuleping ning laen tuli tagastada hiljemalt 10.02.2006 (tl 13-14). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks ning 3-aastane aegumistähtaeg algas alates 11.02.2006. Aegumistähtaeg lõppes 11.02.2009, mistõttu aegus hageja nõue 11.02.2009. Hageja väidete ning tõendite kohaselt ei tasunud kostja hagejale enne 2011.a mitte midagi, sooritades esimese makse 18.11.2011 summas 50 eurot. Riigikohus on leidnud, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (vt RKTK 18.12.2013 otsuse

2-15-4727 3-2-1-146-13 p 24 ja RKTK 21.11.2002 otsuse 3-2-1-122-02 p 11). Kohus märgib, et seega ei saanud alates 18.11.2011 kostja poolt tasutud maksed katkestada hageja nõude aegumist, kuna hageja nõue aegus juba 11.02.2009.

16.Kostja väidete kohaselt allkirjastasid pooled 18.11.2011 rahumeelse kokkuleppe. Nimetatud dokumendi kohaselt kinnitas hageja, et ei oma rahalisi ega muid nõudmisi kostja vastu seoses sellega, et kostja tasus hagejale võla ostes asju summas 10 000 krooni. Kooskõlas kahepoolse kokkuleppega pidi kostja kandma igakuuliselt 50 eurot hageja arvele kuni ülalnimetatud võla tasumiseni (tl 83, tõlge tl 84). Kohus märgib esmalt, et nimetatud kokkulepe on oma sisult vastuoluline, kuivõrd ühest küljest kinnitaks hageja, et ei oma rahalisi nõudeid kostja vastu, kuid teisest küljest on kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt 50 eurot kuni võla tasumiseni. Ärakuulamisel selgus, et kostja valmistas kokkuleppe teksti ette ja hageja alustas täitmist kuid loobus selle allkirjastamisest. Kohus pärast hageja allkirjade võrdlemist leiab, et hageja väide, et tema ei ole seda allkirjastanud on õige. Kostja loobus istungil käe-ja allkirja ekspertiisi tegemise taotlusest. Kohus märgib, et kuivõrd hageja nõue aegus 2009.a veebruaris, ei oma asjas tähendust, kas hageja 18.11.2011 kokkuleppe allkirjastas või mitte. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kostja on 18.11.2011 kokkuleppe allkirjastanud ja tunnistanud kohustust tasuda igakuiselt 50 eurot kuni võla tasumiseni, so allkirjastanud võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes, ei oma see nõude aegumise osas tähendust, kuna Riigikohus on lahendi 3-2-1-146-13 punktis 24 märkinud, et pärast nõude aegumist antud võlatunnistus ei saa katkestada aegumistähtaega TsÜS § 158 lg 1 mõttes.
17.Hageja on märkinud, et kostja on pahatahtlikult hoidunud võla tasumisest ja oma kohustuste täitmisest. Kohus märgib, et VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on 22.09.2014 otsuse 3-2-1-67-14 punktis 37 märkinud, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud neid asjaolusid ega tõendanud, et kostja oleks soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev aegumise 10-aastane tähtaeg.
18.Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõue 11.02.2009. Kohus märgib, et enne hagi esitamist on hageja 06.05.2014 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas 2-14-18440 (tl 7-12). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus ts 2-14-18440 on esitatud pärast nõude aegumist, ei oma see nõude aegumise peatumisel tähendust. Käesoleva hagi on hageja esitanud 26.03.2015 ehk pärast nõude aegumist. Eeltoodu tõttu puudub alus hagi rahuldada. Koos põhinõudega aegus kooskõlas TsÜS §-ga 144 ka laenulepingust tulenev viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu, puudub kohtul vajadus hinnata muid poolte poolt esitatud väiteid ja tõendeid (tl 52-57, tl 85-88) ning kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud
19.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja