Avaldaja/võlgnik: G. R. (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon: XXX, e-posti aadress XXX) Usaldusisik: Toomas Saarma (OÜ Haldur, registrikood 12390130 , asukoht Kotzebue tn 9, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10412, Harju maakond, Eesti, telefon: 5101 757, epost: [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest menetluse algatamine, kirjalik menetlus
1/7
vabastamise
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja G. R. (isikukood XXX) pankrot 19.02.2025 kell 15:45.
2.Nimetada G. R. pankrotihalduriks Toomas Saarma.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.03.2025 kell 10:00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 3003).
4.Kohustada G. R.’t andma võlgniku vanne 11.03.2025 kell 10:00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Algatada G. R. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
12.Määrata usaldusisiku Toomas Saarma tasuks 2400,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 528,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 2 928,00 eurot.
13.Mõista G. R.’lt usaldusisiku Toomas Saarma kasuks välja usaldusisiku tasu summas 2 928,00 eurot (käibemaksuga). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on OÜ Haldur (registrikood 12390130), arveldusarve EEXXX Swedbank AS-is.
14.Hüvitada usaldusisikule Toomas Saarma kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1 080,92 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on OÜ Haldur (registrikood 12390130), arveldusarve EEXXX Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. 2/7
ASJAOLUD
1.G. R. (avaldaja, võlgnik) esitas 25.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 113).
2.Kohus jättis 26.11.2024 määrusega (dtl 14-16) maksejõuetusavalduse käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama maksejõuetusavalduses esinevad puudused hiljemalt 02.12.2024. Kohus selgitas, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada täpne ja ammendav loetelu võlgniku vara kohta, ning et maksejõuetusavalduselt tuleb tasuda riigilõivu.
3.06.12.2024 esitas avaldaja parandatud maksejõuetusavalduse (dtl 19-31). Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt leidis avaldaja Internetist reklaami ettevõtte kohta, mis pakkus võimalust teenida raha börsiplatvormidel koos nende spetsialistidega. Võlgnik lõpetas nendega koostöö rahaülekannetele survestamise tõttu, ent juba makstud raha tagasi ei saanud. Seejärel pöördus avaldaja teenuste osutajate poole, kes pakkusid abi kaotatud raha tagasisaamisel ning kelle teenuste eest tasumiseks tuli avada arveid, tasuda konverteerimistasusid (kuna avaldaja raha olevat konverteeritud bitcoinidesse), maksta kindlustusi, makse jne. Kui avaldaja sai aru, et teda üksnes petetakse, oli ta juba rahalistes raskustes, kuivõrd oli võtnud liiga palju laene ja pantinud oma tütarde korteri. Avaldaja on lahutatud, varasuhteks oli lahusvara. Avaldaja igakuine töötasu on 600 eurot, lisaks saab avaldaja igakuiseid sotsiaaltoetusi 356 eurot. Avaldaja hindab oma igakuiste väljaminekute suuruseks keskmiselt 945 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks ca 35 000 eurot, kõigi nõuete kohta on algatatud kohtu- või täitemenetlused. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale arvuti hinnangulise väärtusega 50 eurot ja mobiiltelefon hinnangulise väärtusega 160 eurot, muud vara avaldajal avalduse kohaselt ei ole.
4.Kohus võttis 14.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Toomas Saarma (dtl 39-41; 545-548).
5.Usaldusisik esitas 03.02.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku hinnangud koos lisadega (dtl 42-554). Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku hinnangutest kogumis nähtub alljärgnev.
5.1.Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension vahemikus 350-450 eurot ning töötasu vahemikus 500-600 eurot, kokku seega 850-1050 eurot.
5.2.Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 945 eurot kuus, sealhulgas 110 eurot kuus sõpradele ja tuttavatele, kes võlgniku selgituste kohaselt on talle laenu andnud.
5.3.Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ligikaudu 38 196,79 eurot. Kõik nõuded on kas võlanõuded või täitemenetluse kulude nõuded, kõigi võlanõuete suhtes on algatatud kohtu- või täitemenetlused.
5.4.Võlgnikul on arvelduskontod AS-is SEB Pank (saldod 21.01.2025 seisuga 0,00 eurot ja 0,00 eurot), Swedbank AS-is (saldod 22.01.2025 seisuga 9,87 eurot, 0,00 eurot ja 0,00 eurot ja Paysera LT UAB-s (saldod 20.01.2025 seisuga 46,50 eurot ja 220,00 eurot), võlgniku sissetulekud laekuvad Paysera LT UAB kontole.
5.5.Muu vara võlgnikul puudub.
5.6.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik maksejõuetu.
5.7.Maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu laenude võtmine. 3/7
5.8.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.9.Usaldusisik ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.
6.Kohus andis 14.01.2025 määruses võlgnikule võimaluse esitada kirjalik seisukoht varanimekirja, võlanimekirja ja usaldusisiku hinnangute suhtes hiljemalt 10.02.2025. Võlgnik vastavat õigust ei kasutanud.
8.Usaldusisik selgitas 10.02.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 552), et usaldusisiku hinnangute peatüki VI viimasesse lõiku oli sattunud viga, usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 20 tundi, ning et usaldusisik on oma hinnangus andnud põhjalikuma ülevaate võlgniku ja tema varade ning võlgade kohta, mis on kaasa toonud mõningast andmete dubleerimist vara- ja võlanimekirjaga, kuid see ei ole mõjutanud usaldusisiku töötundide arvu.
Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
10.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
11.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
12.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ning usaldusisiku hinnangutest (dtl 42-67) nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension vahemikus 350-450 eurot ning töötasu vahemikus 500-600 eurot, kokku seega 850-1050 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 945 eurot kuus, sealhulgas 110 eurot kuus sõpradele ja tuttavatele, kes võlgniku selgituste kohaselt on talle laenu andnud. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ligikaudu 38 196,79 eurot. Kõik nõuded on kas võlanõuded või täitemenetluse kulude nõuded, kõigi võlanõuete suhtes on algatatud kohtu- või täitemenetlused. Võlgnikul on arvelduskontod AS-is SEB Pank (saldod 21.01.2025 seisuga 0,00 eurot ja 0,00 eurot), Swedbank AS-is (saldod 22.01.2025 seisuga 9,87 eurot, 0,00 eurot ja 0,00 eurot ja Paysera LT UAB-s (saldod 20.01.2025 seisuga 46,50 eurot ja 220,00 eurot), võlgniku sissetulekud laekuvad Paysera LT UAB kontole. Muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodud asjaoludest 4/7
johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga, et võlgnik on maksejõuetu ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
14.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
15.Usaldusisik Toomas Saarma andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma (PankrS § 31 lg 6).
16.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
17.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine
18.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
19.Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).
20.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alustel.
21.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ja kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
22.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
23.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
24.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
25.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
5/7
26.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
27.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
28.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
29.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks summas 528,00 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 2928,00 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi ning 03.02.2025 esitatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtuvat arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisik selgitas 10.02.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 552), et usaldusisiku hinnangute peatüki VI viimasesse lõiku oli sattunud viga, usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 20 tundi, ning et usaldusisik on oma hinnangus andnud põhjalikuma ülevaate võlgniku ja tema varade ning võlgade kohta, mis on kaasa toonud mõningast andmete dubleerimist vara- ja võlanimekirjaga, kuid see ei ole mõjutanud usaldusisiku töötundide arvu. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
30.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks summas 528,00 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 2928,00 eurot.
31.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
32.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel 6/7
tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 886 eurot, millele lisandub käibemaks 194,92 eurot ehk koos käibemaksuga 1080,92 eurot (vaatamata 40 alustatud pooltunnile ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot ilma käibemaksuta).
33.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
34.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on OÜ Haldur (registrikood 12390130), arveldusarve EEXXX Swedbank AS-is (FIMS § 54 lg 9).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
35.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
36.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • • • •
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
37.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.