Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-11881 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXOÜ (hageja) ja XXX OÜ (uus ärinimi XXXOÜ, kostja) vahel 08.12.2014 sõlmitud agendileping, mille raames osutatud teenuse eest esitas hageja kostjale igakuiselt arve. Kostjal on tasumata kokku 12 arvet (ajavahemikus 16.04.2015-22.06.2015) kogusummas 1122,23 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus käesoleval juhul vajalikuks kostjale selgitada, et 21.08.2015 menetlusse võtmise määrus ning hagimaterjalid on 06.11.2015 toimetatud kätte XXX, kes oli nimetatud hetkel (s.o 06.11.2015) kostja juhatuse liige (äriregistri andmetel oli XXXkostja juhatuse liige kuni 13.11.2015). Ühtlasi on XXXäriregistri andmetel ka kostja osanik ning oli seda ka seisuga 06.11.2015. Seega toimetati (21.08.2015) menetlusse võtmise määrus ning hagimaterjalid kätte kostja seaduslikule esindajale. Vaatamata eeltoodule ei ole aga kostja tähtaegselt, s.o hiljemalt 20.11.2015, kohtule nõuetekohast hagi vastust esitanud, mistõttu teeb kohus kostja suhtes tagaseljaotsuse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, mille järgi on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulud summas 200 eurot.

2-15-11881 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 200 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades hageja esindaja tegelikku töö mahtu ning asja keerukust on kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse toimingute (s.o hageja esindaja poolt märgitud materjali kogumise, hagi koostamise ja edastamise eest) ajakulu põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 1 tunni eest kokku 100 eurot (s.o 1 tund x tunnihind 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.