2-15-115506/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Placet Group OÜ esitas 21.08.2015 Viru Maakohtule hagi I.B. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt 21.11.2014 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr SR368168 (Lisa 2), mille alusel kostja laenas hagejalt 500.eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 21.12.2014, vastavalt laenulepingu Lisale I (maksegraafik). Laen tuli tagastada 1 osamaksega: põhiosa 500.- eurot; intress 15.- eurot; lepingutasu 10.- eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 525.- eurot. Krediidikulukuse määr 60,83 %, mis koosneb laenuintressist ja lepingutasust. (Lepingus on ekslikult märgitud suurem krediidikulukuse määr). Enne laenusumma ülekandmist kostjale, pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kuna kostja oli hageja püsiklient, oli tema isikusamasuse tuvastamine toimunud 13.02.2013 Kiviõli postkontoris. Laenusumma 500.- eurot väljastati kostjale ülekandega 21.11.2014. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3. Kostja teostas 2 makse summas 111.- eurot, mis oli pikendamise tasu lepinguliste kohustuste täitmise edasilükkamiseks 2 x 30 päeva võrra, vastavalt laenulepingu Lisale II : Väljavõttest nähtub, et laenu põhiosa 500.- eurot ja laenuintressi 15.- eurot, tasutud ei ole. 1.euro on arvestatud viiviseks 2015 jaanuarikuu maksega viivitamise eest. Seoses osamaksete tähtaja edasilükkamisega 2 x 30 päeva võrra, pikenes laenulepingu täitmise tähtpäev t e g e l i k u l t kuni 19.02.2015 (süsteem näitab ekslikult 22.02.2015). Rohkem makseid kostja ei teostanud. Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi osamaksete tasumisel, edastas laenuandja kostjale meeldetuletusi sms-de ja e-posti teel alates märtsist 2015. Võlateatis/Meeldetuletus I saadet kostjale 18.03.2015 AS-i Eesti Post vahendusel (Lisa 5). Kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud ja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 25.03.2015 saatis hageja kostjale AS-i Eesti Post vahendusel Võlateatis/meeldetuletuse II. Võlateatis/Meeldetuletuste I ja II saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.3. kokkulepitud tasu vastavalt hI.kirjale 12 + 12 eurot, kokku 24.- eurot. 22.04.2015 teatas hageja kostjale, et laenulepingust nr SR368168 tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le . Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1., on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. ITM Inkasso OÜ töö tulemusel, tasus kostja 16.juunil 2015 võlgnevuse kustutamiseks 45.- eurot. Tasutud 45.eurot arvestab hageja maha põhinõudest. Hageja esitab põhinõudena summa 455.- eurot (500 – 45). Hageja esindaja on näidanud initsiatiivi kostjaga kontakteeruda ja läbirääkida, kuid see pole soovitud tulemusi andnud, mistõttu hagejal ei jäänud üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

nõudeks pole alust. Placet Group OÜ -ga sõlmitud laenuleping nr. SR368168, sõlmitud 21.11.2014, on tühine, sest see on sõlmitud tingimustel, mis on vastuolus heade kommetega Eestis TsÜS §86, lõige 2, punkt 2 kohaselt - pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sõlmitud laenuleping on heade kommetega vastuolus, sest sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr (KKM) 81,05% ületas Eesti keskmist enam kui 3 korda (3,31 korda). Eesti keskmine KKM laenu võtmise perioodil (november 2014) oli Eesti Panga andmetel 24,52%. TsÜS § 86, lõige 2, punkt 2 - pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, toetudes TsÜS § 86, lõige 3-le - eeldatakse, et kohustuste väärtus on tasakaalust väljas, kui antud tarbimislaenude kulukuse määr ületab Eesti keskmist üle kolme korra. Hageja toob välja hagiavalduses, et lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr on ekslikult märgitud vale. Avalduses toovad välja KKM 60,83%. Samas on fakt, et poolte vahel sõlmitud lepingus on välja toodud KKM 81,05%. Sisuliselt on hagejal selle dokumendi alusel põhjust kostjalt küsida suuremat summat, kui esialgselt 25€, mis selles lepingus välja toodud (kokku 25€, kus intress 15€ ja lepingutasu 10€). I. Bidzilja ei ole majandusharidusega ega matemaatikaalase haridusega. Tema jaoks on krediidi kulukuse määra arvutamine liialt keeruline. Kostja usaldas lepingus välja toodud numbrit krediidi kulukuse määra kohta 81,05%. Riigikohus on varasemalt leidnud, et sõlmitud laenulepingu tingimused võivad olla vastuolus heade kommetega Eestis ka siis, kui kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab Eesti keskmist vähem kui 3 korda. Seda juhul, kui laenuvõtja on teinud tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest. Tühisusele tugineval isikul on võimalik esile tuua asjaolud, mille esinemisel võib soorituste vahe olla heade kommete vastaselt ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas ka siis, kui tarbijakrediidilepingu kulukuse määra ja Eesti Panga viimati avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra vahe on väiksem. Riigikohtu lahend, punkt 8, asjas 3-2-1-49-11. Kostja oli selle laenulepingu sõlmimisel sundseisus, sest tal ei olnud muud võimalust, kui taolistel tingimustel laenu võtmine. Kostja perekonna kohustuste ja sissetulekute suhe oli laenu võtmisel ja on praegugi üle 100%, st. positiivse rahavoo hoidmiseks ei olnud (ja ei ole siiani) muud võimalust, kui laenu võtmine, sest olemasolevad kohustused ületavad perekonna sissetulekud. Perekond Bidzilja kuue kuu keskmine sissetulek on 1156€ (jaanuar-juuni 2015) ja kohustuste kuumaksed 1505€ (juuni 2015). Lisaks on ühekordse tagasimaksega kohustusi summas 2129€. Seega kohustuste ja sissetulekute suhe juuni 2015 seisuga on 314%. Lisatud dokumentides on kostja ja tema abikaasa pangaväljavõtted koos arvutustega ja analüüsiga sissetulekute ja kohustuste suhtes. Võetud kiirlaen Placet Group OÜ käest ei olnud ajutise ülekulu katmiseks. Laenu lehekülg 3 / 5 taotluse põhiline eesmärk oli teiste laenude refinantseerimine. Kostja ei saanud ja ei saa praegu võtta soodsamatel tingimustel laenu, sest nii kõrge kohustuste-sissetulekute suhtega soodsamatel tingimustel laenuandjad (nt. pangad Swedbank, SEB, Danske Bank jmt.) laenu ei väljasta. Mõistlikult soodsateks tingimusteks peame Eesti keskmise tasemel või mitte enam kui 3 korda Eesti keskmist ületaval tasemel. Riigikohtu lahend 3-2-1-186-13 kirjeldab punktis 18 laenaja taolist erakorralist seisukorda, kus laenajal puudus mõistlik alternatiiv. Laenuandja kohustus on muu hulgas adekvaatselt hI.ta laenaja maksevõimet ning veenduda, et laenaja krediidivõimelisus võimaldab tal laenu ka tagasi maksta, VÕS § 403b2. Seega Placet Group OÜ teadis või pidi teadma kostja halvast finantsseisust ning tulenevalt ka muude laenuvõimaluste puudumisest. Kostja ei oleks võtnud kiirlaenu nendel tingimustel, kui tal oleks olnud soodsamat alternatiivset võimalust. Ta ei võtnud seda laenu, sest tal oli laenu kulukusest ükskõik ja ta oleks võtnud laenu igal juhul. Kostjal on üks alaealine ülalpeetav ja perekonna keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta on alla 2015 aasta miinimumtasu määra 390€ ja samuti alla keskmise Eesti sissetuleku taseme (märtsis 2015 Eesti keskmine palk 1053€). Perekond Bidzilja keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta on 385€ kuus. I. ei olnud olukorras, kus tema sissetuleku puhul oleks ta võtnud kiirlaenu igal juhul, kui tal oleks muid soodsamaid võimalusi. Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid laenulepingu nominaalse tähtajaga 30 päeva. Laenu summa oli 500,00€. Vastavalt VÕS § 94, lõige 1 - Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Eesti Panga andmetel enne juulit 2015 oli see määr 0,05%, ehk 500,00€ pealt 0,25€ aasta kohta. 30 päeva

Seega juhul, kui kostja oleks detsembris 2014 oma kohustused täitnud, oleks tal alles jäänud 46 eurot (720-55-99-520). Nimetatud asjaolu oleks pidanud hageja kui professionaalse krediidiandja tähelepanu äratama ja hageja oleks pidanud kaaluma kas antud juhul laenutaotluse rahuldamine on vastavuses vastutustundliku laenamise põhimõttega. TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus tuvastas, et faktiline krediidikulukuse määr 60,83% ei ületanud Eesti keskmist (24,52%) kolm korda. Tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg 2 järgi peab lisaks soorituste väärtuste vahe tasakaalust väljas olekule olema üks tehingu pooltest selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukord). Kostja väidab, et raha laenas ta seetõttu, et tal ei olnud võimalik maksta kõiki tol ajal olemasolevaid kohustusi ning et tema ainus sissetulek oli 720 eurot kuus. Arvestades kostjal olemas olnud kohustusi ja asjaolu, et tema ülalpidamisel olid alaealised lapsed, on küllalt tõenäoline, et mõistlik inimene sundolukorrata sellist lepingut ei oleks sõlminud. VÕS § 4032 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte ja sellest tulenevalt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hI.ta, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus). 2) hindama tarbija krediidivõimelisust ja 3) andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hI.ta, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on kostja vastuväide tehingu vastuolust heade kommetega TsÜS § 86 mõttes leidnud tõendamist, hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sellest tulenevalt on hageja ja kostja vaheline krediidileping tühine. TsÜS § 84 lg.1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.