XXXhagi MTÜ XXX, AS XXX, AS XXX, OÜ XXX vastu reklaami avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX); esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus (e-post [email protected]) Kostja: MTÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX, epost XXX); esindaja vandeadvokaat Madis Päts (e-post madis.pats@lplaw@ee)
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista MTÜ-lt XXX välja XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 784 eurot ja õigusabikulud 709,63 eurot, kokku 1493,63 eurot (üks tuhat nelisada üheksakümmend kolm eurot ja 63 senti).
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus summas 18194,37 eurot (kaheksateist tuhat ükssada üheksakümmend neli eurot ja 37 senti).
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MTÜ XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1493,63 eurot) XXXviivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik
1.Hageja esitas hagiavalduse 4 kostja vastu. Harju Maakohus kinnitas 03.06.2014 hageja ning kostja II kuni IV vahel sõlmitud kompromissi, jättis menetluskulud poolte endi kanda ning
jätkas menetlust kostja I (edaspidi kostja), so MTÜ XXXosas.
2.Harju Maakohus 26.01.2015 otsusega jättis hagi kostja osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 19.05.2015 kohtuotsuses ja 20.05.2015 vea parandamise otsuses tühistas 26.01.2015 otsuse ja rahuldas hagi osaliselt. XXX menetluskulud jäeti maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud XXX menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 28.09.2015.
3.Hageja esitas 30.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud õigusabi 18 388 eurot ja riigilõiv 1300 eurot, kokku 19 688 eurot. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist see, kui tema eest kandis need muu isik. XXX kinnitab, et osaliselt on tasunud käesoleva kohtumenetlusega kulud XXXOÜ ning antud asjaolu nähtub käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevatest arvetest. XXX kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXX kinnitab, et XXXOÜ on käibemaksukohustuslane.
4.Hageja palub välja mõista MTÜ XXXXXX kasuks menetluskulud 70 protsendi ulatuses kantud menetluskulude kogusummast ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
5.Kostja leiab, et hageja poolt avalduses kajastatud ajakulu on tervikuna ilmselgelt ülepaisutatud ja sellisena põhjendamatult suur. Kostja märgib, et antud asjas puudus märkimisväärne tõendite hulk ja seetõttu puudus ka hagejal vajadus ulatuslikumaks tegevuseks tõendite kogumisel või nende analüüsimisel. Kohtuasi seisneb peamiselt ühe faktilise asjaolu õigusliku kvalifitseerimises.
6.Kostjale jääb ebaselgeks, kuidas hageja on nimetatud kogusummani jõudnud. Juhul, kui lähtuda hageja avaldusele lisatud arvetest, kajastab nimetatud summa nii hagejale kui kolmandale isikule XXXOÜ esitatud arvete kogusummat, mis sisaldab nii makseid riigilõivude eest kui ka käibemaksu. Arvestades seda, et avaldusega taotleb hageja eraldi hüvitist ka asja menetlemisega seoses tasutud riigilõivude eest kogusummas 1300 eurot, on hageja poolt esitatud tasu õigusabiteenuste eest vähemalt 1300 eurot suurem, kui reaalne vastav kogukulu.
7.Kostja osundab ka sellele, et hageja poolt esitatud arvetele lisatud aruanded ei ole seostatavad arvetega ning nendes kajastatud väidetav töömaht 114,80 tundi peaks hageja suhtes kohaldatud tunnihinda 140 eurot (mis ei sisalda käibemaksu) arvestades andma õigusabiteenuste kogumaksumuseks 16 072 eurot (ilma käibemaksuta). Muuhulgas, kuid mitte ainult, viitavad nimetatud asjaolud kostja hinnangul sellele, et vaatlusalused arved ja aruanded ei ole omavahel kooskõlas ja välistada ei saa seda, et hageja on neid ekslikult seostanud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud alusandmetele tuginedes ei ole võimalik usaldusväärselt välja selgitada hageja tegelikke menetluskulusid asjas ja hageja vastav avaldus tuleks üksnes seetõttu tervikuna rahuldamata jätta.
8.Hageja poolt tasutud riigilõivude osas leiab kostja, et hagi tagamise taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 2x50 eurot ei saa pidada asja põhjendatud menetluskuluks, kuivõrd kohus jättis selle taotluse kui ilmselt põhjendamatu rahuldamata.
9.Lepingulise esindaja kulude kohta on hageja esitanud kaks arvet, milledest Advokaadibüroo Varul AS 29.09.2014.a arve nr 141504 (avalduse lisa 8) ei ole üldse seostatav hageja lepingulise esindaja tegevusega antud asjas. Kostja juhib tähelepanu sellele, et nii mainitud arvele kui ka Advokaadibüroo Varul AS 25.11.2014.a arvele nr 141910 (avalduse lisa 9) on
lisatud üks ja sama aruanne.
10.Hageja poolt esitatud avaldusele lisatud ajakulu selgitavate dokumentide kohaselt moodustas hageja ajakulust 37 tundi vaid hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine. Samas tuleb tõdeda, et hageja hagiavaldus koosnes valdavas osas vaid õigusnormide refereeringutest, kuivõrd asjas oli tõendeid vähe ning seetõttu puudus hagejal ka vajadus jõupingutuste tegemiseks nende kogumiseks või detailsemaks analüüsimiseks. Kostja leiab, et hageja vastav ajakulu on ilmselgelt ja märkimisväärses mahus ülepaisutatud. Kostja osundab ka sellele, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt saab kohtuasjas menetlusosalise menetluskuluna käsitleda üksnes kohtumenetluses menetlusosalise lepingulise esindajana tegutsenud isiku tegevusega vahetult seotud kulusid. Kuludokumendina esitatud Advokaadibüroo Varul AS 08.10.2013.a arve lisast selgub aga, et arvega on märkimisväärses mahus (vastava arve lisa kohaselt kokku 26,5 tunni ulatuses) hõlmatud ka selliste isikute tegevus, kes ei ole asjas kunagi tegutsenud hageja lepinguliste esindajatena ja kelle tegevusega seotud kulusid ei saa seetõttu arvestada ka menetluskulude hüvitise kindlaks määramisel.
11.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulusid puudutavad dokumendid on vastuolulised ja nende põhjal ei ole võimalik kontrollida hageja tegelikke menetluskulusid. Puudub objektiivne võimalus seostada Advokaadibüroo VARUL AS poolt XXXOÜ-le esitatud arveid, eriti neid arveid, millel on üksnes selgitus „õigusabiteenused“ või „juriidiline konsultatsioon“ ja nendele lisatud allkirjastamata ja erineva numeratsiooniga ajakulu aruandeid. Seetõttu ei ole kostja hinnangul tõendatud see, et vaatlusalused arved on esitatud esindamise eest käesolevas asjas. Arvestades mainitut, aga ka seda, et hageja ei ole ise kandnud vaatlusaluseid menetluskulusid ega ole ka XXXOÜ seaduslik esindaja, ei ole kontrollitav ka hageja lepingulise esindaja poolne kinnitus selle kohta, et vaatlusalustes arvetes kajastatud summad on tasutud käesolevas asjas just hageja esindamise eest.
12.Hageja poolt esitatud väidetavat menetluskulu tõendavastest dokumentidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenuseid tunnihinnaga 140 eurot+km. Riigikohus on oma senises praktikas valdavalt leidnud, et lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks saab pidada tunnitasu vahemikus 120 eurot (sisaldab km-i) kuni 120 eurot, millele lisandub km (RK lahendid 2-11-37419 ja 3-2-1-92-12). Arvestades seda, et antud asja lahendamisel puudus hagejal vajadus koguda või analüüsida olulises mahus tõendeid ning tegemist oli valdavalt vaid õigusliku kvalifitseerimise küsimusega, ei esine kostja hinnangul aluseid, mis annaksid aluse pidada asjas põhjendatuks eelmainitud mõistlikuks peetavat tunnitasu ületavat tunnitasu määra.
13.Kostja leiab, et TsMS 175 lg-s 1 sätestatust juhindudes käesoleva vaidluse iseloomu ja keerukust arvestades oleks ebaõige ja põhjendatu hageja menetluskulude kindlaks määramine taotletavas summas ehk siis summas 13 781,60 eurot (70% hageja väidetavast kogukulust summas 19 688 eurot), mis ületaks kordades kohtu poolt hagejale välja mõistetud kahjuhüvitise suurust. Ka Riigikohus on oma varasemas praktikas osundanud sellele, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohtumääruse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,
kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kohus tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisadega, nõustub kostja vastuväitega, et hageja taotleb riigilõivude hüvitamist topelt, kuna riigilõivud sisalduvad lisaks avalduses eraldi väljatoodule, ka õigusabi summa 18 388 euro koosseisus. Samuti nõustub kohus kostjaga, et lisatud arveid ei ole võimalik seostada kulu aruannetega, kuna arve ja kulu aruande numeratsioonid ei ühti ning kummagil dokumendil ei ole viidet seostatavale dokumendile. Samuti on õige kostja tähelepanek, et arvetele 141504 ja 141910 on lisatud üks ja sama aruanne.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas esialgselt nõude 4 kostja vastu, millest 3 osas lõpetati menetlus seoses 03.06.2014 kinnitatud kompromissiga ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei ole oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esile toonud, kui suure osa moodustavad kostja menetluskulud kogu kuludest. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on esitanud hagiavalduses kokku 3 nõuet. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 on esitatud nõue kõigi 4 kostja vastu, resolutsiooni punktis 1 ja 2 on esitatud nõue ainult MTÜ XXX vastu. Arvestades esitatud nõuete arvu, leiab kohus, et hageja kogukuludest moodustavad MTÜ XXX kulud 80%.
18.Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu 1300 eurot järgmiselt: 26.09.2013 hagilt ja hagi tagamise avalduselt 650 eurot (kd I lk 16), 01.10.2013 hagi tagamise avalduselt 50 eurot (kd I lk 32) ja 25.02.2015 apellatsioonikaebuselt 600 eurot (kd II lk 67). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 1300 euro ulatuses. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagi tagamise taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu ei saa pidada põhjendatud menetluskuluks, kuivõrd kohus jättis selle taotluse kui ilmselt põhjendamatu rahuldamata. Menetlusosalisel on oma huvide kaitseks võimalus kasutada kõiki seaduses sätestatud õigusi, sh esitada hagi tagamise taotlus. Menetlusosalisel ei ole võimalik ette näha, kas kohus tema taotluse rahuldab või mitte, mistõttu ei ole põhjendatud jätta kulu välja mõistmata ainuüksi seetõttu, et kohus hageja taotlust ei rahuldanud. Samas ei ole põhjendatud teistkordse hagi tagamise avalduse eest tasutud riigilõivu 50 euro välja mõistmine vastaspoolelt. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus ja 2 hagi tagamise avaldust on esitatud kõigi 4 kostja vastu, kuid apellatsioonikaebus on esitatud ainult kostja vastu. Seega on põhjendatud riigilõiv 1120 [(650*80%)+600] eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjal hagejale hüvitada.
19.Hageja on märkinud, et tasu õigusabi eest on summas 18 388 eurot. Arvestades asjaolu, et nimetatud summa sisaldab ka riigilõivu, jääb õigusteenuste summaks 17 088 (18388-1300) eurot koos käibemaksuga.
20.Toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas tsiviilasja oli hagejaks füüsiline isik XXX. Hageja poolt avaldusele lisatud tõenditest (arved ja kulu aruanded) nähtub, et XXX on kliendiks ja arve saajaks olnud ainult seoses ühe arvega, milleks on arve 131530 ja kulu aruanne A131008-110220-89110. Nimetatud kulu aruandelt nähtub, et kuni hagi menetlusse võtmiseni on tehtud toiminguid 37 tunni ulatuses summas 4588,80 eurot koos käibemaksuga. Kostja esitas vastuväite ajakulu osas ja isikute osas, kes ei ole tegutsenud hageja esindajana. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 ja TsMS § 217 lg-st 5 on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt ning esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Kõnesolevalt arvelt nähtub, et toiminguid on teinud Eva Liisa Pärtel 14,8 tunni ulatuses, Mikk Lõhmus 10,5 tunni ulatuses ja Meree Punab 11,7 tunni ulatuses. Tsiviilasjas on hagejat esindanud Mikk Lõhmus. Kohus nõustub kostjaga, et ülejäänud isikud ei ole käesolevas
tsiviilasjas TsMS § 218 mõttes lepingulised esindajad, mistõttu tuleb nende isikutega seotud kulud jätta vastaspoolelt välja mõistmata summas 2354 eurot. Hageja esindaja on õigusabiteenust osutanud hinnaga 140 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendatud tunnitasu 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud teistkordsele hagi tagamise avaldusele kulunud aeg 1,7 tundi. Seega on advokaadi Mikk Lõhmuse põhjendatud ja vajalikud toimingud 8,8 (10,5-1,7) tunni ulatuses summas 1056 (8,8*120) eurot, millest kostjale langeb 80%, so 844,80 eurot. Kuna füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuleb lisada teenusele ka käibemaks 168,96 (so 20% summast 844,80). Seega on põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga 1013,76 (844,80+168,96) eurot.
21.Lisaks eelnimetatud arvele on hageja menetluskulude tõendamiseks esitanud kohtule järgmised arved koos kulude aruandega: arve 151594 koos aruandega A150928-12448-82764, arve 150244 koos aruandega A150225-113412-25776, arve 150615 koos aruandega A150417-154524-46964, arve 141504 koos aruandega A141125-100228-91208, arve 141910 koos aruandega A141125-100228-91208 ja arve 141085 koos aruandega A140616-09454714174. Kõik nimetatud arved on esitatud XXXOÜ-le ja kulude aruannete peal on märgitud kliendiks XXXOÜ. Toimiku materjalidest ei nähtu, et äriühing XXXOÜ oleks osalenud menetluses menetlusosalisena. Äriregistri andmetel on XXXOÜ (registrikood XXX) ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks XXX. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitab hageja, et osaliselt on tasunud käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud XXXOÜ ning antud asjaolu nähtub käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevatest arvetest. Kohus osundab, et tasumist kinnitav raamatupidamise algdokument on olenevalt makseviisist kas maksekorraldus või sularaha kviitung, mitte aga arve. Arve on raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument, mis on majandustehingu toimumist kinnitav tõend ja see peab sisaldama muuhulgas dokumendi nimetust ja numbrit, koostamise kuupäeva, tehingu majanduslikku sisu, tehingu osapoolte nimesid jne. Ka käibemaksuseaduse § 37 lg-s 7 on sätestatud nõuded arvele, mis suures osas kattuvad raamatupidamise seaduses sätestatuga. Ka käibemaksuseaduses on sätestatud, et arvel tuleb muuhulgas märkida teenuse saaja nimi ja teenuse nimetus või kirjeldus. Arvestades eeltoodust leiab kohus, et menetluskulude tekkimine käesolevas tsiviilasjas on loetletud arvete alusel tõendamata, kuna arved on esitatud kolmandale isikule, kes ei ole menetlusosaline. Õigusabiteenuse osutamine hageja ja tema esindaja vahel ei ole nimetatud arvete alusel aset leidnud ei raamatupidamise seaduse ega käibemaksu seaduse mõttes. Seega on tõendamata õigusabikulude tekkimine summas 12 499,20 eurot.
22.Tulenevalt ülaltoodust on põhjendatud, vajalikud ja tõendatud menetluskulud riigilõiv 1120 eurot ja õigusabikulud 1013,76 eurot, kokku 2133,76 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele, tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 70 % ulatuses vastavalt 784 eurot (1120*70%) ja 709,63 eurot (1013,76*70%), kokku 1493,63 eurot. Kohus jätab hageja avalduse rahuldamata summas 18194,37 (19688-1493,63) eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
24.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.