Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 19. mai 2015, Tallinnas 2-13-45204
Tsiviilasi
TS hagi MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia vastu reklaami avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (registrikood 80243584), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Kohtuistung
17.04.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 26.01.2015 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega TS hagi MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vastu rahuldada osaliselt.
Kohustada MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit lõpetama TS kujutist sisalduva,
20.oktoobril 2013.a toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks valmistatud, reklaami avalikustamine telekanalites ning lõpetama edaspidi igasugune muu TS isikuandmete töötlemine, avalikustamine ja neile juurdepääsu võimaldamine seoses kõnealuse reklaamiga. Välja mõista MTÜ-lt Erakond Isamaa ja Res Publica Liit TS kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. Jätta läbi vaatamata TS hagi MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vastu nõudes tuvastada TS kujutist sisaldava reklaami avaldamise õigusvastasus MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit poolt. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta TS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses hageja kanda. Ülejäänud TS menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kohtul tuvastada TS kujutist sisaldava reklaami avaldamise õigusvastasus MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit poolt; kohustada MTÜ-d Erakond Isamaa ja Res Publica Liit lõpetama TS kujutist sisaldava poliitreklaami avalikustamine telekanalites ning lõpetama edaspidi igasugune muu TS isikuandmete töötlemine, avalikustamine ja neile juurdepääsu võimaldamine seoses kõnealuse reklaamiga; mõista MTÜ-lt Erakond
Isamaa ja Res Publica Liit TS kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu enda äranägemisel. MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi ka: IRL) hakkas septembri keskpaigast alates avaldama 20. oktoobril 2013.a toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks poliitreklaami. Poliitreklaami edastasid telekanalid AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia. IRL on avalikustanud kõnealuse reklaami ka YouTube`is enda infokanalis (kasutajanimega IRLTV VEEBIS). Eelviidatud poliitreklaamis kujutatakse ka hageja TS. Hageja on ettevõtja ja endine kesklinna vanema asetäitja, kes süüdi mõistetud pistise andmises (endise linnaametniku IP seotud kohtuasjas). Hageja on oma karistuse käesolevaks ajaks ära kandnud. Kõnealune poliitreklaam algab sõnadega: „S-le lähedalseisvad linnaametnikud on vangi pandud. Tallinn on kaotanud korruptsiooni tõttu miljoneid eurosid. S korruptsioon võtab igalt Tallinna perelt 1000 eurot aastas.“ Kõnealuses poliitreklaami esimestes sekundites sisaldub AS-i Delfi 30.03.2012.a video, kus näidatakse kohtusaalis viibivat TS. TS kujutava filmilõigu (poliitreklaami 4. sekund) allääres punase kastikese sees valges kirjas tuuakse ära lause: „S linnaametnikud vangis“. Poliitreklaami pealelugeja lausub filmilõigu 4. sekundil ka lause: „S-le lähedalseisvad linnaametnikud on vangi pandud“. Lisaks sellele kajastab reklaami esimene, must-valgetes kaadrites osa, veel järgnevad seisukohti: „Investorid lahkuvad Tallinnast“, „Pere kaotab 1000 € aastas“, „Varastamine ja raiskamine”. Hageja esitas hagi ka AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia vastu.
Kostja vastus hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses ning palub menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Kostja on seisukohal, et hagiavalduses käsitletud asjaoludel hageja isikuandmete töötlemine ei ole õigusvastane. Kuivõrd 20.10.2013 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning sellega seotud poliitilised diskussioonid ja arvamusavaldused on lõppenud, on käesolevaks hetkeks sisulise vajaduse äralangemise tõttu lõpetanud viidatud isikuandmete töötlemine ja kõnesoleva video avalikustamine. Hagiga ei ole võimalik enam saavutada hageja taotletavat eesmärki.
9.Hageja poolt hagis esitatud hagi aluseks olevad asjaolud ei ole täpsed, sest TS on süüdi mõistetud korduvas pistise andmises ja kannab jätkuvalt oma karistust (Harju maakohtu 30.03.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-09-20251).
10.Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks ta leiab, et kostja on töödelnud tema isikuandmeid. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks üleüldse kõnesoleva video edastamise fakti hageja poolt viidatud kanalites.
11.Kostja on seisukohal, et asjakohaseks seaduslikuks aluseks on IKS § 11 lg 2, mille kohaselt võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kõnesolevad isikuandmed on esmaselt avalikustatud seaduse alusel.
12.Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millistele IKS § 11 lg-s 2 sätestatud tingimusele antud juhul isikuandmete töötlemine ei vasta ega esitanud ühtki argumenti, mis välistaksid asjas hageja isikuandmete töötlemise IKS § 11 lg 2 alusel hageja nõusolekuta.
13.Kostja leiab, et kõnesolev video on avalikustatud meedias ajakirjanduslikul eesmärgil, selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja see ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi.
14.PS §-ist 45 tulenevalt võib ennast väljendada igaüks ja teha seda endale sobival viisil, st väljendusvabadus laieneb kõikidele isikutele (sh poliitilistele erakondadele) ja igasugusele väljendusvormile (sh audivisuaalses ehk video vormis levitatud eneseväljendusele).
15.Hageja isikuandmete töötlemine on toimunud valimiskampaania raames ning poliitilise arvamusavalduse ja ühiskondliku debati kontekstis. Poliitilistes ja avalikku elu puudutavates küsimustes peab olema väljendusvabaduse määr kõige ulatuslikum. Eelkõige on väljendusvabadus tähtis eeldus valimisõiguse toimimiseks ja kaitseks. Samuti on ilma väljendusvabaduseta raske seista vastu võimu omavolile ja kuritarvitusele ning sisuliselt võimatu hoida avaliku võimu kandjate moraali seaduste raames. Antud asjas tähelepanu all olev video levitas just võimu kuritarvitusi ning võimukandjate ebaeetilist ja ebaseaduslikku tegutsemist puududutavat informatsiooni.
16.Väljendusvabaduse printsiipi ja kaitse eesmärki kannab ka IKS § 11 lg 2. Viidates Andmekaitse Inspektsiooni 09.04.2013 juhendile kaamerate kasutamise kohta, (edaspidi AKI juhend), mis omakorda tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) 26.11.1991 otsusele Observer ja Guardian vs Ühendkuningriik, on ka hageja ise õigesti selgitanud ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise informatsiooni ja ideede levitamist, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel.
17.Kostja hinnangul on hageja isikuandmete avalikustamiseks olemas ülekaalukas avalik huvi. Korruptsioon üldiselt on teema mis ilmselgelt puudutab märkimisväärselt suurt osa ühiskonnast. Korruptsioonikuriteod kahjustavad isikute usladussuhet riigivõimu kandjate aususe ja riiklike otsuste õiguspärasuse suhtes. Ülekaaluka avaliku huvi olemasolu põhistab ka fakt, et korruptsiooni küsimus Tallinna linnavalitsemises oli antud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste poliitilise diskussiooni ja ühiskonnaelulise debati üheks peamiseks teemaks. Ka EIK kohtupraktika toetab korruptsioonijuhtumitega seotud isikute isikuandmete töötlemise põhjendatust korruptsiooni teemade käsitlemisel.
18.Kõnealune videoklipp on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, antud juhul ajakirjanduse koodeksi p-is 4 sätestatud „Avaldamisreeglitega”. Hageja isikuandmete töötlemine ei ole ülemääraselt kahjustanud andmesubjekti õigusi. Hageja isikuandmete korduv töötlemine on toimunud esialgsega sarnases vormis ning nende andmete uus töötlemine ei ole avardanud teavitatavate isikute ringi. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kaitse juba avalikustatud andmete töötlemise eest ei saa olla ulatuslikum, kui veel avaldamata andmete puhul (RKHKo 3-3-1-3-12, p 26).
19.Kostja leiab, et kõnesolevad isikuandmed on esmaselt avalikustatud seaduse alusel ning isikuandmete töötlemine tema nõusolekuta on õiguspärane. Kõnealuses videos on töödeldud Harju Maakohtu 30.03.2012 avalikul kohtuistungil avalikustatud isikuandmeid.
20.Kostja on seisukohal, et hageja enesekujutamise õiguse riive on õigustatud kostja väljendusvabadusega. Kõnesoleva video esemeks on poliitiline diskussioon üldist huvi pakkuval teemal ja ühiskonnaeluliste seisukohtade väljendamine.
21.Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju, milles seisneb väidetava rikkumise raskus ning millist füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi on väidetav rikkumine hagejale põhjustanud. Puudub õiguslik alus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Menetluse edasine käik
22.Hageja ja AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia jõudsid omavahel kompromissile ja maakohus lõpetas eelnimetatud kostjate osas menetluse oma 03.06.2014 kohtumäärusega. Menetlus jätkus kostja MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit osas. Maakohtu otsuse põhjendused
23.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Kostja kirjalike seisukohtade alusel on tõendatud: esiteks, et IRL on teadlikult tellinud või käsundanud tellima vaidlusaluse reklaamklipi näitamist meediaväljaannetes ja teiseks, et IRL on teadlikult andnud oma heakskiidu vaidlusaluse reklaamklipi näitamiseks meedias.
25.Kohus leiab, et IRL hakkas septembri keskpaigast alates avaldama 20. oktoobril 2013.a toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks hageja kujutist sisaldavat poliitreklaami. Eeltoodud asjaolu tõendab ka AS Kanal 2, AS TV3 ja OÜ FOX International Channels Estonia kinnitus kompromissis, et nad on näidanud hageja kujutist sisaldavat reklaami. Kohus leiab, et hageja isikut kujutava reklaami tellimist on kinnitanud ka kostja oma 06.10.2014 kohtule ja hagejale edastatud vastuses. Kostja on kinnitanud, et tellis kohalike omavalitsuste volikogude valimiste valimiskampaania terviklahendusena kolmandatelt isikutelt, nimetatud partneritega koostöökokkuleppe sõlmimisel sätestati valimiskampaania põhiteesid, mille üle soovis kostja valimiste käigus avaldada poliitilist arvamust, hageja isikut kujutav videoklipp sai temapoolse heakskiidu selle näitamiseks meedias ning oli aluseks valimiskampaania käigus poliitilise debati arendamisel ja poliitilise sõnumi edastamisel.
26.Kohus leiab, et oleks mõeldamatu, et meediasse edastatav reklaamklipp, mis kostja enda sõnade kohaselt pidi edendama avalikku arutelu ühel kostja valimiskampaania põhiteemal – korruptsioon Tallinna linnas – oleks saanud enne meediaväljaannetele edastamist toimuda ilma kostja kui tellija nõusolekuta. Hageja isikut kujutava reklaami näitamist ja selle tellimist kostja poolt kinnitasid 20.05.2014 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil ka AS TV 3 ja Kanal 2 esindaja (ning mõlemad telekanalid seostasid reklaami tellijana just kostjat).
27.Põhjendamatu on kostja poolt 06.10.2014 menetlusdokumendis välja toodud seisukoht, mille kohaselt leiab kostja, et ta ei ole oma lepingupartneritele andnud volitust töödelda hageja isikuandmeid ega ole töödelnud neid ka ise.
28.IKS § 11 lg 1 sätestab, et kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.
29.IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.
30.IKS § 12 lg 1 sätestab, et andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.
31.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja TS enda isikuandmete töötlemiseks vaidlusaluses reklaamklipis nõusolekut andnud, kuivõrd IKS § 12 lg 1 kohase tahteavalduse hageja poolt tegemist ei ole kostja tõendanud ja hageja vaikimist ega tegevusetust ei loeta nõusolekuks.
32.Kohus märgib, et Riigikohus on oma lahendi 3-3-1-3-12 p-s 23 jj sedastanud, et ka juba avalikustatud isikuandmete töötlemiseks peab olema seaduslik alus. Nimetatud lahendi ps 28 on viidatud ka Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-73/07, mille p 49 kohaselt kuulub direktiivi 95/46/EÜ (mis on üle võetud isikuandmete kaitse seadusega) kohaldamisalasse ka selliste isikuandmete töötlemine, mis hõlmavad massiteabes juba avaldatud materjale. Seega asjaolust, et andmed on seaduse alusel ilma isiku nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud, ei saa järeldada, et täiendaval avalikustamisel ei pruugi andmesubjekti jaoks olla olulisi tagajärgi.
33.Kohus leiab, et väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna olemuslik alustala ning üks põhieeldusi selle arenguks ning inimese eneseteostuseks. Inimese õigus eraelu
puutumatusele ning väljendusvabadus ei ole teineteise suhtes hierarhilises suhtes. Kumbki õigus ei ole iseenesest teisest ülem. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas eraelu riive isikuandmete avalikustamise näol on õigustatud. IKS annab kriteeriumid, mil eraelu riive on lubatud.
34.Kohus on seisukohal, et IKS § 11 lg 2 tagab ja kaitseb Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikkel 10 lg-s 1 ja PS §-is 45 sätestatud igaühe õigust väljendusvabadusele ning selle teostamist. See õigus hõlmab endas igaühe vabadust oma arvamust väljendada ning vabadust levitada sellega seonduvalt teavet, mõtteid ja veendumusi. IKS § 11 lg 2 kasutab seejuures määratlemata õigusmõistet „ajakirjanduslik eesmärk“, kuid eelkõige on selle olemus sisustatav sellise informatsiooni ja ideede levitamisega, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel (Euroopa inimõiguste Kohtu 26.11.1991. a kohtuotsus kohtuasjas Observer ja Guardian vs Ühendkuningriik; Euroopa inimõiguste Kohtu 23.05.1991. a kohtuotsus kohtuasjas Oberschlick vs Austria). Teisisõnu on ajakirjanduslik eesmärk anda edasi informatsiooni avalikku huvi puudutavates küsimustes ning teha seda heas usus, õigete, usaldusväärsete ja täpsete andmete pinnalt. Kohus lähtub väljendusvabaduse ja ajakirjandusliku eesmärgi põhistamisel ka edasises argumentatsioonis eelviidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) lahendites sätestatud põhimõtetest, eelkõige Oberschlick vs Austria pp 57 – 61.
35.Kohus märgib, et ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Mõiste „ajakirjanduslik eesmärk“ ei ole samastatav ega üheselt seostatav mõistetega „ajakirjandus“ või „ajakirjanik“. Mõiste „ajakirjanduslik eesmärk“ on oma olemuselt ja mahult eelnevalt mainitud mõistetest laiem. „Ajakirjanduslikku eesmärki“ võivad realiseerida kõik isikud, sõltumata sellest, kas nad on käsitletavad „ajakirjaniku“ või „ajakirjandusena“. Oluline on, kas avaldatul on ajakirjanduslik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas. Nagu kohus eelpool märkis, selgitab EIK ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise informatsiooni ja ideede levitamist, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Seejuures tuleb eristada avalikkuse uudishimu ja meedia majandushuvisid avalikust huvist. EIK praktika kohaselt ei ole ajakirjandusliku eesmärgiga kohe kindlasti tegemist juhul, kui: kirjeldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis kuidagi ei aita kaasa ühiskondlikule debatile; avaldatakse sensatsioonilisi ja võikaid uudiseid, õelaid kuulujutte, mille eesmärgiks on erutada lugejate meeli ja lahutada meelt; avaldatu ainus eesmärk on solvamine. Äri- ja meelelahutuse eesmärgil isikuandmete avalikustamiseks peab seaduse kohaselt olema inimese enda nõusolek (v.a kui tegemist on avaliku üritusega).
36.Kohus leiab, et antud vaidlusalusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus oleks kirjeldatud eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis kuidagi ei aita kaasa ühiskondlikule debatile, ei avaldatud sensatsioonilisi ja võikaid uudiseid või õelaid kuulujutte, mille eesmärgiks oleks erutada lugejate meeli ja lahutada meelt ning avaldatu eesmärk ei olnud solvamine. Kohtu hinnangul ei ole hageja seejuures eelloetletud asjaolude esinemist ka väitnud.
37.Kohus leiab, et vaatlusalust reklaamklippi saab käsitleda üksnes PS §-s 45 tuleneva kostja poliitilise väljendusvabaduse osisena ja sellisena tuleb teda ka hinnata. Poliitilise väljendusvabaduse realiseerimisele laieneb kohtu hinnangul ka IKS § 11 lg 2 sätestatu.
38.Sõltumata sellest kuidas üks või teine isik enda tarbeks erinevaid poliitilisi avaldusi, sealhulgas videoklippide kaudu tehtud avaldusi, terminoloogiliselt tähistab, ei ole võimalik asuda seisukohale, et avalikustatud teabe määratlemine näiteks „poliitreklaamina“ või „poliitilise telereklaamina“ või muul sarnasel viisil välistaks automaatselt vastava teabe avalikustamise ajakirjandusliku eesmärgi olemasolu. Samuti ei ole antud asjaoludel välistatud reklaamklipi ajakirjanduslik eesmärk üksnes seetõttu, et klipp koos terava ühiskondliku probleemi käsitlemisega pakus ka lahendust selle probleemile, mis seisnes üleskutses valijatele eelistada kostjat, kui valimistel Tallinnas opositsioonis olevat
erakonda. Kohus leiab, et avalikkusele edastatavad poliitilised ideed ja seisukohad kannavad üldjuhul eelduslikult alati ajakirjanduslikku eesmärki. Kohus leiab vaidlusaluse videoklipi sisu ja mõtet arvestades, et ei saa väita, justkui oleks tegemist olnud lihtsalt katsega avalikkuse meelt lahutada.
39.Kohus leiab, et kõik IKS § 11 lg 2 loetletud tingimused peavad esinema korraga, alles siis võib inimese andmeid meedias avalikustada ilma tema nõusolekuta. Seega peab andmete avalikustamise suhtes olema ülekaalukas avalik huvi, andmete avalikustamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.
40.Kohus leiab, et antud vaidlusalusel juhul oli andmete avalikustamise suhtes olema ülekaalukas avalik huvi, andmete avalikustamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjustanud ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
41.Kohus leiab, et avaliku huvi orbiidis on eeskätt avaliku elu tegelased ning inimesed, kes on mingi oma tegevuse tõttu sisenenud avalikku sfääri. Avaliku elu tegelaseks võib lisaks poliitikutele olla ka inimene, kes valdab majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni, võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid, teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. EIK jätab väga vähe ruumi ajakirjandusvabaduse piiramiseks, kui tegemist on poliitilise debatiga. Poliitik peab taluma, et nii tema sõnad kui teod on avalikkuse ning ajakirjanduse tähelepanu all. Igasugune info ja hinnang, mis seondub poliitiku ametikoha või funktsioonidega, isegi kui see on provotseeriv, liialdatud, ebatäpne, on rangelt kaitstud ajakirjandusvabadusega. Rõhk on info seosel poliitiku avaliku tegevusega
42.Seega, ka poliitikutel (ja muudel avaliku elu tegelastel) on õigus eraelu puutumatusele. EIK tõmbab piiri poliitiku eraelu ette: poliitiku eraelu riive on õigustatud vaid juhul ja selles ulatuses, milles see edendab avalikes huvides toimuvat debatti. EIK kohtupraktika kohaselt ei saa igat ametnikku võrdsustada poliitikuga, kuid siiski peavad ametnikud taluma rohkem kriitikat kui riigiteenistuses mitteolevad inimesed. Iga ametnik ei ole automaatselt avaliku elu tegelane. Ametnike puhul on avalik huvi nende ametiülesannete täitmise vastu. Ametniku eraelu võib sattuda avaliku huvi orbiiti juhul, kui eraeluline asjaolu mõjutab ametiülesande täitmist. Näiteks korruptsiooni peab EIK selliseks põhjuseks, mis õigustab ametniku eraeluliste asjaolude kajastamist (muidugi eeldusel, et need asjaolud korruptsioonijuhtumiga ikka seotud on).
43.Kohus leiab, et enne valimisi toimuv valimiskampaania on olemuslikult üks olulisemaid ühiskondliku debati pidamise vorme ja korruptsioon kui nähtus ning sellega seotud seigad on demokraatlikus ühiskonnas pidevalt ülekaaluka avaliku huvi orbiidis. Vaidlusaluse reklaamklipi vahendusel väljendas kostja kui 2013 kohalikel valimistel osalenud erakond korruptsiooni kohta oma hoiakut ja osales seeläbi aktiivselt korruptsiooni teemalisel avalikul arutelul, mis on kohtu hinnangul permanentselt kõrgendatud avaliku tähelepanu all. Reklaamklipp jagas informatsiooni korruptsiooni kohta Tallinnas ning tegi seda heas usus, õigete, usaldusväärsete ja täpsete faktiliste andmete pinnalt. Nimetatud asjaoludel oli kohtu hinnangul reklaamklipi avalikustamisel selgelt ja ühemõtteliselt ajakirjanduslik eesmärk ja seega on videoklipiga seonduvalt hageja isikuandmeid töödeldud ajakirjanduslikul, mitte ärilisel eesmärgil nagu ekslikult väidab hageja. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal seaduslik alus hageja isikuandmete töötlemiseks tema nõusolekuta ning seega ei ole kostja vastav tegevus õigusvastane.
44.Kuivõrd hageja andmete töötlemine kostja poolt oli õiguspärane IKS § 11 lg 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele sama seaduse teisi paragrahve IKS § 11 lg 1 kohaselt.
45.Kuivõrd kostjal oli seaduslik alus hageja isikuandmete töötlemiseks hageja nõusolekuta, ei olnud kostja vastav tegevus õigusvastane, mistõttu ei ole alust kohustada kostjat lõpetama
hageja andmete töötlemist, avalikustamist ja andmetele juurdepääsu võimaldamist viisil millel seda kostja poolt tehti ega sellest tulevikus hoidumist.
46.Kuivõrd kohus on eelpool leidnud, et kostja poolt hageja isikuandmete töötlemine vaidlusaluses reklaamklipis ei olnud õigusvastane, mistõttu ei ole hageja õigusi rikutud, ei esine alust kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
47.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ning menetluskulud jätta kostja I kanda.
48.Harju Maakohus on kohaldanud IKS § 11 lg 2 ja IKS § 10 lg-t 1 ebaõigesti, sh hinnanud tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid ebaõigesti ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8).
49.Apellanti kui andmesubjekti kujutava videoklipi avaldamine IRL-i poliitilises reklaamis ilma apellandi nõusolekuta on õigusvastane ning puudub seadusest või põhiseadusest tulenev alus, mis õigustaks apellandi isikuandmete kasutamist ilma apellandi nõusolekuta IKS § 11 lg 2 alusel. Maakohtu otsuses välja toodud seisukohad on olulises vastuolus Riigikohtu poolt 3-2-1-159-14 kohtuotsuses väljendatud seisukohtadega. Käesoleval juhul ei saa pidada isikuandmete töötlemise aluseks ka IKS § 11 lg 8, mis võimaldab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva jäädvustamise puhul asendada andmesubjekti nõusolekut tema teavitamisega, kuid vaid juhul, kui isikul on võimalik jäädvustamise faktist aru saada ja seda soovi korral ka vältida. Andmekaitse Inspektsiooni juhendi kohaselt võib juhtudel, mil inimesel ei ole võimalik kaamera ette jäämist vältida, avalikus kohas avalikustamise eesmärgil filmida a) kui ta ise selleks nõusoleku annab või b) selliselt, et isik ei ole tuvastatav. Antud juhul ei esine kumbagi alust.
50.Käesoleval juhul puudub õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta ka IKS § 14 lg 1 alusel, kuna puudub alus isikuandmete korduvaks avalikustamiseks Seega on rikutud ka IKS § 6 p-st 4 tulenevat isikuandmete töötleja kohustust järgida isikuandmete töötlemisel andmete kasutuse piiramise põhimõtet, mille kohaselt võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul.
51.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 438 lg-t 1. Maakohus tuvastas, et reklaamiklipis kasutati äratundvalt TS kujutist ja edastati tema kohta infot ilma TS nõusolekuta. Maakohus jättis aga käsitlemata asjas tähtust omava õigusnormi. Apellandi kujutise kasutamine vastustaja poolt ilma apellandi nõusolekuta on vastuolus ka RekS § 6 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
52.Maakohus on oma otsuses ebaõigesti asunud seisukohale, et antud vaidlusalusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus oleks kirjeldatud eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis kuidagi ei aita kaasa ühiskondlikule debatile“. Maakohus põhjendas, et oluline on, kas avaldatul on ajakirjanduslik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas. Andmekaitse Inspektsiooni väljastatud kaamerate kasutamise juhendi kohaselt on Euroopa Inimõiguse Kohus selgitanud ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise informatsiooni ja selliste ideede levitamist, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Muuhulgas ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ajakirjandusliku eesmärgiga tegemist juhul, kui avaldatakse sensatsioonilisi uudiseid, mille eesmärgiks on lihtsalt erutada lugejate meeli. Antud juhul on kasutatud TS kujutist, et ergutada vaatajate meeli ja tekitada vaatajates negatiivseid emotsioone teise erakonna suhtes. Video selgeks eesmärgiks on kritiseerida Keskerakonda ning kujundada positiivne mulje erakonnast Isamaa ja Res
Publica Liit. Erakonna reklaamimine ei ole andmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil.
53.Maakohus leidis, et vaatlusalust reklaamklippi saab käsitleda üksnes PS §-s 45 tuleneva kostja poliitilise väljendusvabaduse osisena ja sellisena tuleb teda ka hinnata. Poliitilise väljendusvabaduse realiseerimisele laieneb kohtu hinnangul ka IKS § 11 lg 2 sätestatu. Sõltumata sellest kuidas üks või teine isik enda tarbeks erinevaid poliitilisi avaldusi, sealhulgas videoklippide kaudu tehtud avaldusi, terminoloogiliselt tähistab, ei ole võimalik asuda seisukohale, et avalikustatud teabe määratlemine näiteks “ poliitreklaamina“ või „ poliitilise telereklaamina“ või muul sarnasel viisil välistaks automaatselt vastava teabe avalikustamise ajakirjandusliku eesmärgi olemasolu. Samuti ei ole antud asjaoludel välistatud reklaamklipi ajakirjanduslik eesmärk üksnes seetõttu, et klipp koos terava ühiskondliku probleemikäsitlemisega pakuks ka lahendust sellele probleemile, mis seisnes üleskutses valijatele eelistada kostjat, kui valimistele Tallinna opositsioonis olevat erakonda. Kohus leidis, et avalikkusele edastatavad poliitilised ideed ja seisukohad kannavad üldjuhul eelduslikult alati ajakirjanduslikku eesmärki. Kohus leidis vaidlusaluse videoklipi sisu ja mõtet arvestades, et ei saa väita justkui oleks tegemist olnud lihtsalt katsega avalikkuse meelt lahutada.
54.Ülaltoodud seisukoht ei ole õiguslikult põhjendatud ning on vastuolus Põhiseadusest (edaspidi: PS) ja IKS-st tulenevate põhimõtetega. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja põhiõiguste teostamine riivas oluliselt apellandi Põhiseadusega kaitstud õigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja enesemääratlemisele. PS § 19 lg 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid–piiramatuid põhiõigusi. Mis tahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus (RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I). Viidatud lahend kinnitab põhimõtet, et vaid apellandil endal õigus otsustada selle üle, kas ta soovib ennast kujutava videoklipi avaldamist IRLi poliitreklaamis või mitte.
55.Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et olles sattunud kord avaliku huvi orbiiti, pidi apellant edaspidi taluma madalamat eraelu puutumatuse kaitset. Siinjuures omab tähendust ka asjaolu, et apellandi puhul ei ole tegemist ametnikuga EIK ja Riigikohtu kohtupraktika kohaselt, vaid hoopiski eraettevõtjaga ning seega laieneb apellandile oluliselt suurem kaitse eraelule ja sellega seotud andmetele.
56.Maakohus asus 26.01.2015 kohtuotsuses üldsõnaliselt seisukohale, et TS andmete avalikustamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, kuid ei ole seisukohta kohtuotsuse põhjendanud, mis ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.
57.Maakohus, asudes seisukohale, et TS kujutist oli kasutatud ilma tema nõusolekuta, oleks pidanud tuvastama kujutise kasutamise õiguspärasuse ka muude otseselt asjassepuutuvate õigusnormide alusel, eelkõige IKS-st tulenevate materiaalõigusnormide ja RekS § 6 lg 1 alusel. Vaidlusaluse reklaamiklipi puhul on tegemist poliitilise reklaamiga, mis allub reklaamiseaduse sätetele. Reklaami legaalmõiste sätestab reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3, mille kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
58.Maakohus ei ole analüüsinud, kas antud reklaamklipi avalikustamine kahjustas ülemääraselt andmesubjekti õigusi või mitte.
59.Maakohus jättis käsitlemata apellandi nõuded kahju hüvitamiseks, kuna oli ekslikult leidnud, et TS isikuandmete töötlemine vastustaja poolt ilma tema nõusolekuta polnud õigusvastane.
60.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 ja 2 mõttes on kõnealuses poliitreklaamis kasutatud TS kujutist õigusvastaselt. Apellant on seisukohal, et teo õigusvastasust ei saa välistada VÕS § 1046 lg-le 2 tuginedes.
61.Apellandi isik on muudetud tema loata ja kujutise avaldamise läbi avaliku arutelu esemeks väga laia levikuga poliitkampaania raames. Poliitkampaania raames õigusvastase teo (apellandi isikuõiguste rikkumine apellandi kujutise loata avaldamise läbi) toimepanemisel ei saa vastustaja tugineda VÕS § 1046 lg 2.
62.Apellandil on õigus nõuda VÕS § 1055 lõike 1 alusel tema kujutist sisaldava reklaami avaldamise lõpetamist.
63.Apellandile on tekitatud kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, s.o seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega (isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta).
64.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus otsuse nr 3-2-1-159-14 punktis 12 rõhutanud, et piisab vaid ühest rikkumisest, et hagejal tekiks õigus saada kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja seisukoht
65.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
66.22.04.2015.a esitas kostja kohtule taotluse 17.04.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub jätta kostja protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Kohus leiab, et kostja protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud
67.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele.
68.Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Ringkonnakohtu seisukoht
69.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vastu rahuldatakse osaliselt.
70.Hageja ja MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vahel puudub vaidlus selles, et: - MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi ka kostja) tellis 20.10.2013 toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks videoklipi ja kostja soovil hakati seda 2013.a septembri keskpaigast alates avaldama erinevates telekanalites.
Videoklippi edastasid telekanalid AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia. - Eelviidatud videoklipis kujutatakse ka hagejat TS. Hageja on endine kesklinna vanema asetäitja, kes on süüdi mõistetud pistise andmises. - Kõnealune videoklipp algab sõnadega: “S-le lähedalseisvad linnaametnikud on vangi pandid. Tallinn on kaotanud korruptsiooni tõttu miljoneid eurosid. S korruptsioon võtab igalt Tallinna perelt 1000 eurot aastas“. Selle videoklipi alguses sisaldub ka AS Delfi 30.03.2012 video, kus näidatakse kohtusaalis viibivat TS. TS kujutava filmilõigu allääres punase kastikese sees valges kirjas tuuakse esile lause: „S linnaametnikud vangis“. Reklaami pealelugeja lausub lause:“ S linnaametnikud vangis“.
71.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada delikti üldkoossesu elemendid: kostja tegu, põhjuslik seos teo ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju vahel, kostja teo õigusvastasus ja süü. Selle üle, et kostja tellis 2013.a kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks videoklipi, milles näidati hagejat ilma temalt luba küsimata ning see videoklipp edastati kostja soovil telekanalitele avaldamiseks, vaidlus puudub. Seega kostja tegu on tõendatud.
72.Kostja seisukoha järgi ei ole hageja kunagi väitnud, et vaidlusaluse videoklipi avalikustamine oleks tema õigusi ülemääraselt kahjustanud ning selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka apellatsioonkaebuses. Sisuliselt väidab kostja, et hageja ei ole väitnud temale kahju tekkimist. Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on kostja vastu esitanud hagi, milles leiab, et hagejale on tekitatud mittevaralist kahju sellega, et ilma tema loata on kostja tema kujutise avaldamise kaudu rakendanud ta oma poliitkampaania ette. Hageja väidab, et kostja reklaami korduva meediakanalites avalikustamisega on kahjustatud tema isikuõigusi. Sellega on hageja väitnud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju.
73.Kolleegium on seisukohal, et isiku tahte vastaselt tema kujutise kasutamine on isikliku õiguse rikkumine. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimeste psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kolleegiumi arvates on hageja väidetest tulenevalt kahju tekkimine tõendatud. Põhjuslik seos teo ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju vahel on kolleegiumi arvates samuti tõendatud, sest kui kostja poleks hageja kujutist ilma tema nõusolekuta oma videoklipis kasutanud ja seda avaldada lasknud, siis ei oleks saanud hagejale mittevaralist kahju tekkida.
74.Järgnevalt tuleb kontrollida kas kostja tegu oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-I (Isikuandmete kaitse seadus) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt lahend nr 3-2-1-16911, p 13; nr 3-2-1-80-13, p 31, 3-2-1-159-14, p13).
75.IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS-i eelnõu seletuskirja põhjendustel on seaduse tähenduses isikuandmed muu hulgas heli- ja pildiandmed, samuti biomeetrilised andmed sõltumata sellest, kas need andmed on digitaalselt või paberkandjal vm. Eeltoodust järeldub, et isikuandmeks IKS § 4 lg 1 järgi on ka isiku kujutis. -
76.IKS § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. IKS § 7 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlejaks juriidiline isik, kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et videoklipi tellijaks ja avaldamise soovijaks oli kostja. Seega on kostja hageja isikuandmete töötlejaks.
77.Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele.
78.Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Ka IKS § 11 lg 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.
79.Kolleegiumi arvates käesoleval juhul VÕS § 1046 lg-s 2 ja IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erisused ei kohaldu. IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas vaidluses kohaldub kolleegiumi arvates erinormina RekS § 6 lg 1 mille järgi reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta. Kuna nimetatud säte sätestab imperatiivse keelu kasutada reklaamis isiku kujutist ilma tema eelneva kirjaliku nõusolekuta, siis ei ole kostja seisukohad ja maakohtu otsuse põhjendused, et hageja kujutise kasutamine oli lubatav, kuna kostja reklaamklipp kannab ajakirjanduslikku eesmärki, kooskõlas seaduses sätestatuga. Maakohus on kolleegiumi arvates valesti kohaldanud materiaalõigusnorme.
80.Kostja leiab käesolevas asjas, et poliitilisele-ja/või valimisreklaamile RekS § 6 lg 1 ei kohaldu. Kolleegiumi arvates on kostja seisukoht ekslik. Reklaamiseadus ei tee erandeid valimisreklaamile. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 järgi on reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Vaidluse all oleva valimisreklaamiga üritas kostja 20.10.2013 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saada võimalikult rohkem hääli, et hiljem saaks oma poliitilisi ideid, vaateid ja eesmärke realiseerida. Kostja ise avaldas oma seisukohtades (II kd, tlk 43), et klipi eesmärgiks oli üles kutsuda valijaid eelistama valimistel kostjat, kui valimistel Tallinnas opositsioonis olevat erakonda. Seega on kolleegiumi arvates kostja poolt tellitud ja avaldamiseks antu näol tegemist teabega, mis avalikustati oma ürituse edendamise eesmärgil RekS § 2 lg 1 p 3 mõttes. Kostja väited selle kohta, et juhul, kui RekS § 6 lg 1 kohalduks ka poliitilisele- ja valimisreklaamile, siis välistaks see üldse võimaluse poliitiliste avaldustega kritiseerida oponente ja nende
ideid ehk piiraks oluliselt väljendusvabadust, ei ole põhjendatud. Viidatud reklaamiseaduse säte kehtib reklaami kohta, kuid ei välista arvamuse avaldamist üldiselt, sh debattides, arutelutes jne osalemise kaudu.
81.VÕS § 1050 lõige 1 sätestab kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsiooni, mis tähendab seda, et õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Kostja väidete kohaselt ei ole ta süüdi hageja õiguste rikkumises, kuna ta tellis vaidlusaluse reklaami vastava valdkonna majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatelt isikutelt, kes korraldasid vahetult selle avaldamise meedias.
82.Süü presumptsioon ei tähenda tahtluse või raske hooletuse eeldamist. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes peab kostja üldjuhul vastutusest vabanemiseks tõendama üksnes seda, et ta ei olnud hooletu. Isegi juhul, kui käesolevas vaidluses omaks süü olemasolu tähtsust, ei oleks kolleegiumi arvates kostja väited põhjendatud, kuna kostja ei saaks enda käitumist vabandada sellega, et ta tellis vaidlusaluse reklaami ja selle avaldamise kolmandatelt isikutelt. Kostja ei saaks ennast vabandada seaduse mittetundmisega. Käesoleva vaidluse lahendamisel pole siiski süü element oluline, sest kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud sellest sõltumata, kas ta soovis tekitada kahju või oli selles osas ettevaatamatu. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja rikkus IKS § 10 lg-t 1 ja RekS § 6 lg-t 1. Nende sätete eesmärgiks oli vältida isiku kujutise kasutamist reklaamis ilma tema nõusolekuta ning sellest tulenevalt vastutab kostja ka hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.
83.Kostja seisukoha järgi on hageja apellatsioonkaebuses esitanud uudse väitena selle, justkui oleks vaidlusaluse videoklipi avalikustamine vastuolus reklaamiseaduses sätestatud reklaami üldnõuetega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kogu vaidluse vältel nimetanud avaldatut reklaamiks/poliitiliseks reklaamiks, kostja videoks/videoklipiks. Kuigi VÕS § 1045 lg 1 p 7 rakendamiseks eeldatakse, et hageja tugineb võimaliku kaitsenormi rikkumisele, ei kuulu hagiavalduses või hilisemas menetluses viidatud materiaalõiguse normid hagi aluse hulka. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohus ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Sellest tulenevalt ei ole kostja väited põhjendatud.
84.Hageja esitas nõude kohustada kostjat lõpetama hageja kujutist sisalduva poliitreklaami avalikustamine telekanalites ning lõpetama edaspidi igasugune muu TS isikuandmete töötlemine, avalikustamine ja neile juurdepääsu võimaldamine seoses kõnealuse reklaamiga. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Õige on kostja väide, et nimetatud sätte rakendamise eelduseks on, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev võ, kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kostja väidete kohaselt on asja menetlemise käigus tuvastatud, et hagiavalduse esitamise hetkel oli vaatlusaluse videoklipi igasugune kasutamine juba lõpetatud. Kostja viitab 03.06.2014 kohtumäärusele kompromissi kinnitamise kohta ja hageja poolt 27.06.2014 esimese astme kohtule esitatud menetlusdokumendile ja apellatsioonkaebuse p-le 2.1.
85.Kostja poolt viidatud dokumentidest nähtub, et vaidluse all ei ole enam see, et algselt kostjateks olnud isikud on vaidlusaluse reklaami näitamise lõpetanud. Need ei ole aga ainukesed isikud, kelle kaudu vaidlusalust reklaami või selle fragmente avalikustada saab. Meediavahendeid on palju ja hageja nõue on suunatud sellele, et tema andmeid kõnealuse reklaamiga seoses enam ei avaldataks. See, et vahepeal ei ole vaidlusalust reklaami näidatud, ei tähenda, et hageja ei saaks nõuda tema isikuandmete osas selle reklaami mitteavaldamist. IKS § 21 lg 2 p-de 1-3 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete
avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist. Seega tuleb hageja nõue, kohustada kostjat lõpetama hageja kujutist sisalduva poliitreklaami avalikustamine telekanalites ning lõpetama edaspidi igasugune muu TS isikuandmete töötlemine, avalikustamine ja neile juurdepääsu võimaldamine seoses kõnealuse reklaamiga, rahuldada.
86.Hageja esitas ka nõude mittevaralise kahju hüvitise saamiseks kohtu enda äranägemisel. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab, lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, lg 6 kohaselt isiku kujutise õigustamatu kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes see juures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
87.Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on varem selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17;
22.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 20–22, 25–29).
88.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on pistise andmises süüdi tunnistatud. Seega tuleb tal taluda oma teost tulenevalt negatiivset hinnangut. Siiski ei anna see asjaolu, et tema andmed seoses kriminaalasja arutamisega tõusid avalikkuse huviorbiiti ja sellega seoses avalikustati ilma tema nõusolekuta, kohustust taluda andmete avalikustamist piiranguteta ja korduvalt. Teatud juhul võib siiski olla õigustatud, et hageja teo tõttu avalikustatakse tema andmeid ilma tema nõusolekuta korduvalt. Selleks peavad aga olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, näiteks IKS § 11 lg-s 2 sätestatud tingimused. Käesolevas asjas need tingimused täidetud ei ole. Kolleegium tuvastas, et kostja rikkus RekS § 6 lg-t 1. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kostja rikkumist VÕS § 134 lg 2 mõttes pidada kahjuhüvitise määramist õigustavaks asjaoluks. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada kolleegiumi arvates sellega, et hageja kujutist edastati mitmes üleriikliku levikuga telekanalis ja korduvalt. Arvestada tuleb ka hageja kujutise kasutamise konteksti. Arvestades kõnealuse reklaami sisu, oli selle üheks eesmärgiks tutvustada 20.10.2013 toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks üldsusele, ja kitsamalt valijatele, kostja tõekspidamisi, poliitilisi ideid, eesmärke jne muuhulgas selle kaudu, et kritiseeritakse teist erakonda. Selle erakonna kritiseerimiseks võeti kasutusele hageja kujutis. Seega on õige hageja väide, et tema kujutis rakendati kostja valimiskampaaniasse, kusjuures viisil, et tema kujutise kasutamisega viidati negatiivses tähenduses tervele teisele erakonnale. Arvestades reklaami sisu, oli reklaami avaldamise eesmärgiks kasu saamine ehk võimalikult suure hulga valijate poolt valituks osutumine. Kostja ei ole väitnud, et kahjuhüvitise määramine halvendaks oluliselt tema majanduslikku olukorda. Arvestades hageja kujutise kasutamise eesmärki, viisi ja ulatust, leiab kolleegium, et kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot.
89.Hagis esitas hageja nõude tuvastada TS kujutist sisaldava reklaami avaldamise õigusvastasus MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit poolt. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegium on seisukohal, et kostja teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Kuna kostja teo õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole iseseisev tsiviilõiguslik nõue TsMS-i mõttes, mida saaks iseseseivalt menetleda, siis tuleb see nõue jätta läbi vaatamata tsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Menetluskulude jaotus
90.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vaidluse asjaolusid, leiab kolleegium, et TS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 70 % ulatuses hageja kanda. Ülejäänud TS menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
Otsus parandatud 20.05.2015 määrusega
RESOLUTSIOON:
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 213-45204 viga ja lugeda õigeks otsuse resolutsiooni p. 6 ja põhjendava osa menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine järgmiselt: „Jätta TS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud TS menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda“.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.