K K hagi Saaremaa Piimatööstus AS ja Agentuur La Ecwador OÜ vastu autoriõiguse rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise ning kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
21 589,20 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: K K (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (Advokaadibüroo Cobalt, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141; tel: 665 1888; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja 1: Saaremaa Piimatööstuse AS (registrikood 10053871, Pikk tn 64, Kuressaare 93815; e-post: [email protected]); Kostja 2: Agentuur La Ecwador OÜ (registrikood 10282034, Vabaduse pst 60A, Tallinn 11612; tel: 617 1030; [email protected]); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Elise Vasamäe (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
28.11.2018 Hageja: K K Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur Kostja Saaremaa Piimatööstuse AS seaduslik esindaja: Ü K Kostja Agentuur La Ecwador OÜ seaduslik esindaja: H A Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Elise Vasamäe
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine kohtueelsete õigusabikulude nõudest 336 euro ulatuses.
Võtta vastu hageja loobumine nõudest kohustada kostjat AS Saaremaa Piimatööstus lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses reklaamikampaania „xxxx“ käigus loodud toote „xxxx“ (xxxx) pakendi, mille kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg, reprodutseerimine ja nimetatud juustupakendite levitamine; lõpetama K K teose xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja mistahes juustutoodete reklaammaterjalide kujundustes ja nimetatud
reklaammaterjalide levitamine; lõpetama K Ke teose „Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide kasutatuna mistahes materjalide kujunduses avalikkusele kättesaadavaks tegemine Saaremaa Piimatööstus AS veebilehel, hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus; lõpetama viivitamatult juustutoote „xxxx“ (xxxx) turustamine, mille pakendi kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg.
3.Võtta vastu hageja loobumine nõudest kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide mistahes viisil ja vormis kasutamine, levitamine ning avalikkusele kättesaadavaks tegemine Internetis ja hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus.
4.Lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-17-14515 menetlus punktides 1, 2 ja 3 märgitud loobutud nõuete osas.
5.Rahuldada hagi osaliselt.
6.Mõista kostjatelt Saaremaa Piimatööstuse AS-lt (registrikood 10053871) ja Agentuur La Ecwador OÜ-lt (registrikood 10282034) solidaarselt hageja K Ke kasuks välja 10 159 (kümme tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot, millest 2950 eurot on varalise kahju hüvitis, 4000 eurot on mittevaralise kahju hüvitis ja 3209 eurot on hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest.
7.Mõista kostjatelt Saaremaa Piimatööstuse AS-lt (registrikood 10053871) ja Agentuur La Ecwador OÜ-lt (registrikood 10282034) solidaarselt hageja K Ke kasuks välja kohtuotsuse tegemise päevaks (18.12.2018) sissenõutavaks muutunud viivisena 993,08 (üheksasada üheksakümmend kolm eurot ja 08 senti) eurot.
8.Mõista kostjatelt Saaremaa Piimatööstuse AS-lt (registrikood 10053871) ja Agentuur La Ecwador OÜ-lt (registrikood 10282034) solidaarselt hageja K Ke kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (19.12.2018) põhinõude summalt 10 159 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt Saaremaa Piimatööstuse AS-lt (registrikood 10053871) ja Agentuur La Ecwador OÜ-lt (registrikood 10282034) solidaarselt hageja K Ke kasuks menetluskuludena välja 15 258,50 (viisteist tuhat kakssada viiskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot, millest 15 204 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud ja 54,50 eurot on dokumentaalsete tõendite saamise kulud.
3.Mõista kostjatelt Saaremaa Piimatööstuse AS-lt (registrikood 10053871) ja Agentuur La Ecwador OÜ-lt (registrikood 10282034) solidaarselt hageja K Ke kasuks välja viivis menetluskulude summalt 15 258,50 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjat Saaremaa Piimatööstus AS lõpetama hageja õiguste rikkumise ehk tema majandus- ja äritegevuses teose Xxxx preesi kasutamine, sh reprodutseerimine, levitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine, eelkõige kostja toote „xxxx“ juustupakendil ja teiste toodete reklaamimisel, sh ja mitte ainult kostja veebilehel. Samuti palus hageja kohustada kostjat „xxxx“ õigusrikkumise teel kujundatud pakendite viivitamatu ja lõpliku kõrvaldamise turustusvõrgust ning kohustada kostjat Saaremaa Piimatööstuse AS hoiduma sellisest rikkumisest tulevikus.
2.Hageja palus kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ lõpetama hageja õiguste rikkumise, so kostja majandus- ja äritegevuses teose Xxxx preesi kividega sõlg kasutamine, sh avalikkusele kättesaadavaks tegemine kostja Agentuur La Ecwador OÜ veebilehel ning kohustada kostjat hoiduma sellisest rikkumisest tulevikus.
3.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitis autori varaliste õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest summas 2950 eurot ning hüvitis autori isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest summas 10 000 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hüvitise 3540 eurot kohtumenetluse eelsete õigusabikulude eest. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni seaduses sätestatud määras.
4.Hagiavalduse kohtaselt oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ läbi viinud reklaamikampaania. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kinnituse kohtaselt on ta võõrandanud teisele kostjale juustupakendi „xxxx“ kujunduse varalised õigused. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus kasutab pakendeid ja tema kodulehel on avaldatud ebaseaduslikult hageja teose reproduktsioonid. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kodulehel on reklaammaterjalid jätkuvalt avaldatud. Eeltoodu tõttu esitas hageja õiguste rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõude.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja ehtekunstnik ning loonud originaalteose Xxxx prees kividega sõlg. Teost ei ole hageja tiražeerinud ja tegemist oli ainueksemplariga, mis loodi kolmanda isiku eritellimusel ja viimase omandis. Tegu oli tarbekunstiteosega. Samuti tegi hageja oma ehtest foto, mis on fotograafiateosena autoriõiguse kaitstud. Foto oli avaldatud hageja veebilehel.
6.Hageja veebilehel on rubriigis „Valminud ja valmimisel ehted“ teose juures märge „Loodud inspireerituna muuseumi ehetest xxxx 1020:132 ainetel“. Märge informeerib, et kopeeritud ei ole ühtegi varasemat teost, vaid autor on loonud uue originaalse teose. Teose reproduktsioonil oli selgelt nähtav hageja meistrimärk. Samuti oli hageja veebilehel märge „Autor, K K fotod. Fotode autoriõigused on kaitstud ja kasutamine ilma autori loata on keelatud“. Hageja oli teinud kõik endast oleneva, et tema veebilehe külastajad saaksid selge ja ühese kinnituse, et teosed on autoriõigusefa kaitstud ning nende mistahes viisil, vormis ja mahus kasutamine on võimalik vaid autori eelneval nõusolekul.
7.2017. aasta aprilli keskel nägi hageja xxxx kesklinnas Saaremaa Piimatööstuse AS toodete reklaammaterjale (erilahendusega piilarid, billboardid), milliste kujunduses oli kasutatud hageja teost Xxxx preesi. Hagejalt ei ole keegi küsinud nõusolekut kummagi teose kasutamiseks. Kuna ehe Xxxx prees loodi eraisiku tellimusel ning on tellija eraomandis, oli reklaammaterjalide loojal
võimalik teost reprodutseerida reklaammaterjalide loomisel vaid hageja tehtud fotot kasutades. Avalikkusele oli kättesaadav preesist tehtud foto.
8.„xxxx“ pakendi ja muude reklaammaterjalide kujunduses moodustab hageja teose Xxxx preesi reproduktsioon olulise ja silmapaistva elemendi. Teose reproduktsioon kannab pakendikujunduses ja muudes materjalides eristusvõimelist osa. Seejuures on teose reproduktsiooni reklaammaterjalides kasutatud mitte ainult kesksel kohal kas eraldi või koos teiste juustupakenditega, vaid enamuse reklaammaterjalide taustakujunduses.
9.Hageja pöördus 26.04.2017 Saaremaa Piimatööstus AS poole kirjaliku nõudega seonduvalt hageja autoriõiguse rikkumisega. Hageja tegi ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ tunnistas algselt mitmel korral, et autoriõiguse rikkumine on toime pandud. Nii helistati hagejale 04.05.2017 telefonilt 505 83 77 (helistajaks kostja seaduslik esindaja H A) ja tunnistati, et autoriga on inetult käitutud ning sooviti teha ettepanekuid õigusrikkumise heastamiseks. Hageja palus võtta ühendust oma esindajaga. 02. juunil 2017 tuli hageja ateljeesse kostja töötaja T M, kes tutvustas hagejale ennast kui „autori preesi jama algatajat“ ning kes palus hagejal oma nõue tagasi võtta, sest vastasel juhul kaotab tema töö ning peab kogu kahju isiklikult hüvitama.
10.Kostja AS Saaremaa Piimatööstus hageja 26.04.2017 nõudekirjale ei vastanud, kuid hagejaga võttis ühendust kostja Agentuur La Ecwador OÜ. Hageja ja kostja esindajad kohtusid 11.05.2017, mille järgselt saatis kostja Agentuur La Ecwador OÜ 12.05.2017 kirjaliku ettepaneku ning reklaamide eksponeerimise plaani. Hageja eeldas, et AS Saaremaa Piimatööstus on volitanud teist kostjat ennast esindama. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. AS Saaremaa Piimatööstus teatas 30.05.2017, et ta ei ole varem teist kostjat volitanud, kuid volitab nüüd. 06.06.2017 vaidles AS Saarema Piimatööstus vastu hageja nõudele, leides muuhulgas, et teos pole originaalne ning kujunduses kasutatud kujutise on loonud iseseisvalt kostja Agentuud La Ecwador OÜ kujundaja.
11.Kuna hagejale üllatuslikult tõusetus 06.06.2017 vaidlus preesi ja foto autoriõigusega kaitstuses, oli hageja sunnitud kohtueelselt kulusid kandma ning tellima ekspertarvamused oma ala spetsialistidelt. Teose Xxxx preesi originaalsust ja autoriõigusega kaitstust tõendab hageja eksperdi K S 04.07.2017 ekspertarvamusega. Teiseks tõendab hageja teose originaalsust Eesti Käsitööliidu juhatuse liikmete ja oma ala spetsialistide L S, L V ja L M S ühisarvamusega. Hageja loodud foto originaalsust ja autoriõigusega kaitstust tõendab hageja K K ja M M arvamustega.
12.13.07.2017 saatis hageja kostjatele seisukoha, lisades kõik eelnimetatud arvamused, lõpetamaks vaidlust vähemalt selles osas, et teosed on autoriõigusega kaitstud. Hageja esitas uue kompromissettepaneku, suurendades kahju hüvitamise nõuet 10 000 eurole. Kohtueelsed õigusabikulud olid suurenenud summale 3400 eurot. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus tegi 08.08.2017 ettepaneku kohtuda ja kohtumine toimus 05.09.2017. Pooled kokkuleppele ei jõudnud ja kostjad olid valmis tasuma hagejale kogu kahju hüvitamiseks 5000 eurot. Hageja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja uue ettepanekuga tasuda õigusabikulude hüvitiseks 3400 eurot ja õiguste rikkumise eest 9000 eurot kostjad ei nõustunud.
13.„xxxx“ reklaamikampaania käigus on loodud erinevate reklaammaterjalide kujundused ning videoklipid, millistes on olulise kujunduselemendina kasutatud hageja teost Xxxx prees kividega sõlg. Kostjad on kasutanud teost kuni hagiavalduse esitamise ajani. Hageja viitas AutÕS § 46 lõikele 1, § 817 lg 1 p 1, VÕS § 1055, § 1037, § 1039. Loodud reklaammaterjale on reprodutseeritud, levitatud, eksponeeritud, edastatud ja tehtud avalikkusele kättesaadavaks, küsimata autorilt selleks nõusolekut ning maksmata autoritasu. Ilma loata on kasutatud ka hageja fotograafiateost, mida on ebaseaduslikult reprodutseeritud ning töödeldud. Teose Xxxx prees
reprodutseerimisel on jäetud märkimata autorinimi ning teost on muudetud. Kohtueelsete kompromissiläbirääkimiste käigus on asutud vaidlustama autorsust, mistõttu on rikutud hageja autorsust.
14.Hagejale teadaolevalt rikub kostja AS Saaremaa Piimatööstus jätkuvalt hageja kui autori õigusi, tootes vaidlusaluseid juustupakendeid, pakendades neisse toodet „xxxx“, turustades vaidlusalustesse pakenditesse pakendatud tooteid vähemalt üle Eesti. Mõlema kostja veebilehtedel reproduktsioonid hageja teosest ehk reproduktsioonid on tehtud üldsusele kättesaadavaks. Niisuguse tegevusega rikuvad kostjad hageja kui autori varalisi ja mittevaralisi õigusi jätkuvalt. Kuna kostja Agentuur La Ecwador OÜ on väidetavalt varalised õigused teisele kostjale loovutanud, võib arvata, et kostja kavatseb ka tulevikus hageja teoseid kasutada reklaammaterjalides. Seetõttu saab hageja nõuda mõlemalt kostjalt õigusvastase käitumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist tulevikus.
15.Hageja viitas AutÕS §-le 11 ja §-le 12. Kuna kostjad on eitanud hageja autorsust teostele, on rikutud autori isiklikku õigust esineda üldsuse ees teose loojana ning saada tunnustatud muuhulgas ka kostjate poolt, et tema on nimetatud konkreetsete teoste autor. Rikutud on ka õigust autorinimele. Hageja veebilehel avaldatud teoste puhul oli üheselt märgitud, kes on teoste autor. Lisaks oli Xxxx preesile kantud meistrimärk. Ühelgi reklaamikampaania käigus loodud reklaammaterjalil ei olnud näidatud autori nime, teose reproduktsioonilt oli meistrimärk eemaldatud, näidatud ei olnud teoste pealkirju ega avaldamisallikat. Rikuti ka õigust teose puutumatusele.
16.Reklaammaterjalides oli teoseid osaliselt muudetud (sh lehtede kuju, fotot oli vabakäeliselt töödeldud). Mistahes teos on selle autori maine ning selle moonutamine on autori maine kahjustamine. Hageja mittevaralisi õigusi rikuti ja hageja õiguste rikkumisele eelnev olukord ei ole ennistatav. Vaatamata hageja pöördumistele jätkus ulatuslik õiguste rikkumine.
17.Hageja leidis, et talle tekitatud mittevaralise kahju suurus on 10 000 eurot. Hageja leidis, et autori isiklike õiguste rikkumise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Hageja andis Xxxx preesi ostnud isikule lubaduse, et ta preesi ei tiražeeri. Kostjate õigusrikkumise tulemusena ei ole küll preesi reprodutseeritud ega levitatud originaalteosega samas vormis, kuid seda on tehtud väga ulatuslikult reklaamikampaania käigus loodud erinevates materjalides. Hageja on teose loonud originaalehtena ning hageja ei oleks ühelgi juhul üldse andnud nõusolekut selle reprodutseerimiseks ja levitamiseks kostjate kasutatud viisil ja vormis, rääkimata sellest, et hageja oleks andnud kostjatele loa teose muutmiseks ja reproduktsioonilt meistrimärgi ära jätmiseks ning autorinime märkimata jätmiseks. Autori meistrimärgi eemaldamine teosest näitab kostjate äärmist pahatahtlikkust.
18.Hagejale on tema kui autori isiklike õiguste rikkumisega tekitatud hingelist valu ja kannatusi, sügavat stressi ja unetust. Õigusrikkumisega tekitatud stressi on suurendatud sellega, et rikkumine on jätkuv, kostjad ei ole vabandanud ning teose originaalsuse algsest tunnistamisest on taganetud. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ esialgne kompromissettepanek oli hagejat solvav. Hagejale oli ja on vastuvõetamatu originaalteose ja ainueksemplari reproduktsiooni kasutamine toiduaine pakenditel, millised on toodetud tõenäoliselt kümneid tuhandeid.
19.Hageja hingevalu ja kannatused ei ole tõendatavad. Kuivõrd on tegemist reklaamikampaaniaga ja jätkuvalt sama juustupakendi kujunduse kasutamisega praktiliselt üle kogu Eesti, on autori isiklike õiguste rikkumine olnud väga ulatuslik ja jätkuv. Hageja viitas VÕS §-le 134. Hageja õigusi rikkuv tegevus oli intensiivne ning on kestnud alates vähemalt 2017. aasta algusest kuni tänaseni. AS Saaremaa Piimatööstus 2016. aasta majandusaasta kasum oli 71 804 eurot, kostja Agentuur La Ecwador OÜ 2016. aasta majandusaasta kasum oli 640 783 eurot. Mõlema kostja tegevus oli suunatud kasumi saamisele ja suurendamisele.
20.Kostjate käitumine pärast 26.04.2017 hageja nõudekirja saamist oli hagejat alavääristav ning üleolev, rikkumine jätkub tänaseni, hageja ees vabandatud ei ole. Kostjad on rikkunud hageja õigusi süüliselt. Hageja veebilehel avaldatud teoste kasutamiseks autori nõusolekut ei küsitud. Autori andmed olid teada, sest veebileht oli autori isiklik blogi. Meistrimärgi kõrvaldamine Xxxx preesi reproduktsioonilt oli teadlik ja pahatahtlik tegevus. Foto vahendusel oli modifitseeritud Xxxx preesi reproduktsiooni. Kuigi kostjad olid rikkumisest teadlikud, jätkasid nad rikkumist.
21.Hageja viitas AutÕS § 13 lõikele 1. Teoste vaba reprodutseerimine võib toimuda vaid isiklikel eesmärkidel (st füüsiliste isikute puhul) ja seaduses otseselt sätestatud teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Vaidlus peaks puuduma selles, et äriühingul ei ole isiklikke eesmärke, vaid on ärilised eesmärgid. Kostjad on rikkunud hageja õigust teose reprodutseerimisele mõlema teose osas. Samuti on rikutud õigust teose levitamisele. Kostjate õigusrikkumise tulemusena on hageja teost levitatud juustupakenditel, välimeedias (sh niisugustes väga rahvarohketes asukohtades nagu Kaubamaja, Vabaduse väljak ja Stockmann; bussiootepaviljonides vähemalt 25-s kohas), plakatitel, printreklaamina ajalehtedes Eesti Ekspress ja Postimees. Hageja leidis, et tegu oli laia ulatusega levitamisena erinevatel viisidel ja erinevates vormides.
22.Kostja rikkusid hageja õigust teose eksponeerimisele. Reklaamikampaania käigus loodud videoklippe on edastatud meediakanalites xxxx ja xxxx. Arvestades hagejale teadaolevaid esialgseid andmeid, edastati reklaamiklipid niisuguste laia vaatajaskonnaga saadetes nagu kanali xxxx seriaalis „xxxx“ ning kanalil xxxx saatesarjas „xxxx“. Kostjad rikkusid hageja õigust teose edastamisele, sest teadaolevalt on kanalid xxxx ja xxxx taasedastatavad kaabellevivõrgu kaudu. Kostjad rikkusid hageja õigust teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele. Internetis on reklaammaterjalid olnud üldsusele tehtud kättesaadavaks eelkõige kostja AS Saaremaa Piimatööstus veebilehel, kuid ka näiteks niisuguste kaupluste kettide kui xxxx ja xxxx kauplustes müügil olevate toodete reklaami läbi. Samuti on reklaammaterjalid olnud avaldatud xxxx suure läbiva bännerina ja bännerina galeriides. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kasutab oma veebilehel vaidlusaluse reklaamikampaania tutvustamisel materjale, milles on kasutatud teose ebaseaduslikku reproduktsiooni. Interneti keskkonnas avaldamise korral on kindlasti alus rääkida ebaseaduslike reproduktsioonide piiramatust levikust.
23.Arvestades reklaamikampaania ulatust, on hagejale tekitatud Xxxx preesi ebaseadusliku kasutamisega varalist kahju saamata jäänud tulu näol 2900 eurot ja foto ebaseadusliku kasutamisega varalist kahju 50 eurot. Kokku on hagejale tekitatud varaline kahju 2950 eurot. Hageja leidis, et sedavõrd ulatusliku ja pikaajalise ärilisel eesmärgil kasutamise eest oleks tulnud talle maksta autoritasu vähemalt 2900 eurot. Foto kasutamisõiguse minimaalseks autoritasuks oleks olnud 50 eurot. Selle summa pakkus ka ise kostja Agentuur La Ecwador OÜ. Tegu on minimaalse tavakohase litsentsitasuga analoogiliste fotode ühekordse kasutamisõiguse andmise eest (ühekordse kasutamisõiguse litsentsitasud on vahemikus 50 kuni 150 eurot).
24.Kostjad on süüdi hageja õiguste rikkumises, sest nad kasutavad ilma loata hageja teoseid. Kahju hüvitise määramisel tuleks aluseks võtta litsentsitasu suurus, mille rikkujad oleksid pidanud hagejale maksma, kui nad oleksid küsinud nõusoleku autori viie varalise õiguse kasutamiseks ja autori kolme isikliku õiguse teostamiseks. Kuna tegemist on intellektuaalse omandi ebaseadusliku kasutamisega, on kahju täpset suurust raske kindlaks määrata. Lähtuda ei ole võimalik varasematest litsentsilepingutest ja litsentsitasudest, sest hageja ei ole kunagi andnud ehtena loodud teose kasutusõigust ühelegi isikule. Kasutusõiguse tasu toiduainetööstuse toodete reklaamkampaanias (sh eraldi juustupakenditel) teoste kasutamiseks reklaammaterjalide kujundamiseks (seejuures läbiva olulise elemendina) ei ole võimalik tõendada, sest hinnakirju ei
eksisteeri. Ainuüksi olukord, kus originaalkunstiteost on kasutatud toiduaine ühekordsetel pakenditel ja toiduaine reklaamimisel, on täiesti tavatu.
25.Xxxx prees on reklaammaterjalide kujunduse oluline, visuaalselt domineeriv ja eristusvõimeline element mitte ainult juustupakendil või „S Ju“ reklaamivatel materjalidel, vaid kõigis reklaammaterjalides. Xxxx preesi reproduktsiooni on kasutatud reklaammaterjalides kõrvuti teiste toodete pakendite, aga samuti taustal. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada reklaamikampaania ajalist kestvust, juustupakendite kasutamist hagi esitamise seisuga enam kui poole aasta jooksul, reklaamikampaania laia levikut, erineval viisil ja erinevates vormides loodud reklaammaterjalide hulka ja erinevaid levikanaleid, teoste jätkuvat kasutamist hagi esitamise ajal. Arvestada tuleb, et teoseid kasutati ärilistel eesmärkidel.
26.Kuna litsentsitasu suurust ei ole võimalik tõendada, saab õigusrikkumiste korral rääkida hüpoteetilisest litsentsitasust. Alternatiivselt tugines hageja VÕS §-le 1037. Hageja palus hüvitise 2950 eurot kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kuna kostjad on õigusvastaselt rikkunud hageja autoriõigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 5), on hageja pidanud kostjatele esitama mitmeid õigusliku sisuga nõudekirju, milleks on olnud vajalik kasutada advokaadi õigusteenust. Samuti on hageja õigusabi kasutades astunud kostjatega heauskselt kompromisslepingu läbirääkimistesse. Kulud õigusabile on hageja varaline kahju. Hageja ehtekunstnikuna ei ole ise suuteline nõudekirju koostama. Kulud õigusabile olid mõistlikult vajalikud. Hageja on kandnud ka kulusid ekspertarvamustele. Õigusabi on hagejale osutatud hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 3540 eurot. Hageja viitas VÕS §-le 137 ja leidis, et kostjad panid rikkumise toime ühise tegutsemise tagajärjel. Seetõttu tuleb varaline kahju neilt välja mõista solidaarselt.
27.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja palus kostjat AS Saaremaa Piimatööstus AS lõpetama hageja õiguste rikkumine, st oma majandus- ja äritegevuses hageja teose Xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja toote „S J“ juustupakendi kujunduses ja nimetatud juustupakendite levitamine, K K teose Xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja muude juustutoodete reklaammaterjalide kujundustes ja nimetatud reklaammaterjalide levitamine, hageja teose Xxxx prees kividega sõl reproduktsioonide avalikkusele kättesaadavaks tegemine kostja veebilehel, viivitamatult ja lõplikult kõrvaldama turustusvõrgust juustutoote „S J“ õigusrikkumise teel kujundatud pakendid ning kohustada kostjat hoiduma sellisest rikkumisest tulevikus.
28.Hageja palus kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ lõpetama hageja õiguste rikkumine, so oma majandus- ja äritegevuses teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide levitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine kostja veebilehel ning kohustada kostjat hoiduma sellisest rikkumisest tulevikus.
29.Hageja palus mõista AS-lt Saaremaa Piimatööstus AS ja OÜ-lt Agentuur La Ecwador solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis autori varaliste õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest summas 2950 eurot. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis autori isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest summas 10 000 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hüvitis 3540 eurot kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude eest. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista seaduses sätestatud määras viivise põhinõudelt 16 490 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina kuni põhinõude tasumiseni.
30.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Xxxx prees on preesi kui ehte tüüp, mitte rahvaloominguteos nagu väidavad kostjad. Mõiste „rahvaloominguteos“ ei ole samastatav
mõistega „rahvapärane ehe“. Kostjate kasutatav mõiste „Xxxx rahvusprees“ ei tugine erialakirjandusele, selle allikas on näitamata ja sisu esitamata.
31.Hageja esitatud K S arvamuses on leitud, et hageja lõi oma teose rahvuslike preeside kujundusloogika alusel. Hageja viitas kunstiteadlase, kunstiajaloo professori K K kahele uurimustööle, mille väljavõtted ta kohtule esitas. Teose autor on uurinud Eesti rahvakunsti ajalugu, eriti ehete ajalugu ning märkinud üheselt, et prees kui selline on ehtetüüp, mitte rahvaloominguteos. Kui varasemalt ei ole rahvuslikke ehteid märgistatud autorimärgiga, on tegu anonüümselt avaldatud teosega. Hageja esitas ka kutsestandardi, milles oli avatud mõiste „rahvakunst“.
32.Isegi juhul, kui hageja teose näol on tegu tuletatud teosega, on see autoriõigusega kaitstud. Oma väidete esitamisel on kostjad jätnud tähelepanuta, et Xxxx preesi all mõistetakse ehtetüüpi, millel on oma iseloomulikud elemendid ja kujundusloogika. Xxxx preese on erinevaid ning need loetakse kuuluvaks ühte ehtetüüpi tulenevalt ühtsest kujundusloogikast. Xxxx preesi kui ehtetüübi alla kuuluvaid erinevaid preese on läbi aegade loetud teosteks. Hageja teos ei ole rahvaloominguteos. Autoriõigusega on AutÕS § 35 lg 4 kohaselt kaitstud ka teosed, mille autorid ei ole teada.
33.Kostjate esitatud asjatundjate arvamused nende väiteid ei tõenda. Arvamuste lähteülesanne on eksitavalt püstitatud. Arvamustes ei ole hinnatud hageja teose originaalsust, vaid on hinnatud preese üldiselt ja ebamääraselt. Küsimused 1, 2 ja 3 on näiliselt erinevatena esitatud, kuid sisult on need kokkulangevad. Kõik kolm küsimust on ebamäärased.
34.J R puudub disaini-, moe- ja tarbekunsti alane väljaõpe. Ta on sotsiaalteaduste magister kulutuurikorralduse erialal ja etnoloogia eriala doktorant. J R õpingud ja õppetöö ei näita, et tegemist oleks spetsialistiga, kes oleks pädev hindama teoste originaalsust. Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jm ning selle uurimise objektiks peetakse eri rahvaste kultuure. Sisuliselt on J R nõustunud, et preesid on rahvakunstina teosed.
35.Lähteülesande ebaõige esitamine nähtub ka U N arvamusest, milles on lähtutud eeldusest, et kõik 11 fotot on reproduktsioonid sajandeid tagasi loodud preesidest. Arvamuse andja ei ole süvitsi uurinud, ei ole saanud ettevalmistust ega tegutse pärandkultuuri valdkonnas, mistõttu ei saa teda pidada vaidluse eseme originaalsuse hindamisel asjatundjaks. U N väide, et ühegi preesi loojat ei ole kunstiajaloo raamatus eraldi välja toodud on vastuolus kunstiteadlase K K uurimistöödega. E M on aga leidnud, et kõik preesid erinevad detailide poolest ja nende kujunduslikud erinevused on autori loominguline valik. Asjaolu, et kõik preesid lähtuvad traditsioonilistest kujundusvõtetest, ei välista autorsust.
36.Kostjate väited, et välimeedia reklaamide kujundusi muudeti mitu kuud pärast kampaania lõppemist, on ebausaldusväärne. Hageja esitas foto välimeedias olnud reklaamist, mille taustal on xxxx kirik. Teisel hageja fotol on taustaks xxxx. Kostjate fotol on aga taustaks xxxx kirik. Kui kostjad väidavad, et reklaamis ei kasutatud hageja teost, on kostjad tõendit võltsinud. Tehniliselt oli võimalik veebilehe muutmine mitu kuud pärast kampaania lõppemist.
37.Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et teoste kasutamine nende poolt ja hageja õiguste rikkumine ei ole tõendanud. Kohtueelses kirjavahetuses tunnistas Agentuur La Ecwador OÜ hageja teoste kasutamist. Alles läbirääkimiste käigus asusid kostjad väitma, et hageja loodud ehe ja foto ei ole autoriõigusega kaitstud. Hageja nõustus, et tal puuduvad täielikud andmed reklaamikampaania ulatuse ja viiside kohta. Küll aga leidis hageja, et tema õiguste rikkumine on jätkuv, mille kohta ta esitas täiendavaid tõendeid.
38.09.04.2018 viitas hageja, et xxxx AS-lt saadud andmete kohaselt olid xxxx-s erineva pikkusega reklaamiklipid, milles oli hageja loodud preesi kasutatud. Klipid on olnud eetris ajavahemikul 27.03-19.04.2017 ning mitte ainult sarjas „xxxx“, vaid ka saadetes „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“. Kokku olid klipid eetris 39 korral kogupikkusega 450 sekundit. xxxx AS-lt xxxx kohta saadud vastusest nähtub, et Xxxx preesi kujutist sisaldav reklaam oli eetris 24.03-02.04.2017 kokku 32-l korral kogupikkusega 240 sekundit.
39.AS Saaremaa Piimatööstuse AS majandusaasta aruandest nähtub, et kostja turustab oma tooteid välisriikidesse. Aruandest ei nähtu, milliseid tooteid müüakse välisriikides. Samas on vaidlusaluse juustutoote „Xxxx“ (Xxxx) tagaküljel toote tutvustus eesti, rootsi, soome ja vene keeles. Teoste kasutamise litsentsitasud on tavakohaselt sõltuvuses mitte ainult kasutamise viisist ja kohast, vaid ka kasutamise mahust, territooriumist, sagedusest, kasutamise ajalisest ulatusest.
40.Hageja täpsustas oma nõudeid. Hageja täpsustas hagi nõuet 7 ja palus kohustada kostjat AS Saaremaa Piimatööstus lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses reklaamikampaania „xxxx“ käigus loodud toote „xxxx“ (xxxx) pakendi, mille kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg, reprodutseerimine ja nimetatud juustupakendite levitamine; lõpetama K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja mistahes juustutoodete reklaammaterjalide kujundustes ja nimetatud reklaammaterjalide levitamine; lõpetama K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide kasutatuna mistahes materjalide kujunduses avalikkusele kättesaadavaks tegemine Saaremaa Piimatööstus AS veebilehel; hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus; lõpetama viivitamatult juustutoote „xxxx“ (xxxx) turustamine, mille pakendi kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees „kividega sõlg.
41.Hageja täpsustas oma nõuet 8 ja palus kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ (registrikood 10282034) lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses K Ke teose Xxxx prees „kividega sõlg reproduktsioonide mistahes viisil ja vormis kasutamine, levitamine ning avalikkusele kättesaadavaks tegemine Internetis ning hoiduma K Ke teose „Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus.
42.Foto kasutamist puudutava litsentsitasu osas palus hageja võtta arvesse xxxx pakkumist, sest hagejal ei õnnestunud välja selgitada ühtegi Eestis tegutsevat fotopanka. Päringule oli lisatud teosele analoogilise toote foto ning päring oli esitatud vaidlusalusele reklaamikampaaniale analoogiste kasutusviiside osas (tootepakend, reklaamtahvlid, printreklaam, kommertstelevisioon) Eesti territooriumil seonduvalt toiduga. Samuti esitas hageja xxxx pakkumise.
43.Hageja möönis, et kui kostjad oleksid küsinud hagejalt nõusolekut foto kasutamiseks, siis eeltoodud pakkumistes märgitud litsentsitasus ei oleks pooled kokkuleppele jõudnud. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista 50 eurot. Kaupo Kikkase hinnangu kohaselt on analoogilise foto kasutamise hind 250 eurot + km. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ on kohtueelsete läbirääkimiste käigus kinnitanud, et foto kasutamise minimaalne tasu oleks 150 eurot.
44.Hageja loodud Xxxx preesi litsentsitasu on aga kõrgem foto kasutamise tasust ja on minimaalselt vähemalt sama, mis xxxx ja xxxx pakkumistes. Hageja muutis oma hüpoteetilise litsentsitasu nõuet. Hageja palus endiselt mõista kahe teose kasutamise eest välja 2950 eurot, millest 2800 eurot ta palus välja mõista preesi kasutamise eest ja 150 eurot foto kasutamise eest.
45.Preesi kasutamise hüpoteetilise litsentsitasu kujunemisel on võimalik lähtuda analoogiast (xxxx, xxxx), sest preesi kasutati tootepakendil, välimeedias, trükireklaamis ja telereklaamis, Internetis. Teost on kasutatud Eestis ja välisriikides ning suuremas mahus kui xxxx pakkumises
näidatud. Teos on ainueksemplar, loodud eratellimusel, loodud ehtena ja kaunistama inimest, mitte toiduaine pakendil kasutamiseks.
46.Mittevaralise hüvitise nõude puhul osundas hageja, et kostjad on rikkunud mitmeid hageja isiklikke autoriõigusi kahe teose puhul. Rikkumine toimus peaaegu ühe aasta jooksul väga suures ulatuses. Kasutatud juustupakendid muutuvad hiljem olmeprügiks. Hageja on ehtemeister ning tema maine, au ja väärikus on saanud väga sügavalt kannatada. Kostjate vastuväited hageja autorsusele on solvavad. Hageja esitas originaalteose ja reklaammaterjalidest lasertrüki meetodil võetud reproduktsioonid asetatuna üksteise peale, mille vaatlemine annab ühese kinnituse, et tegemist on ühe ja sama teosega.
47.22.05.2018 seisukohtades täpsustas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Hageja möönis, et senise õigusabikulude 3540 euro puhul on ekslikult arvestatud 366 euro ulatuses hagiavalduse koostamise kulu, mis on menetluski. Hageja vähendas kohtueelsete õigusabikulude nõuet summani 3 204 eurot.
48.Samuti nõustus hageja kostjate väitega, et viivisenõude arvestus on ebatäpne. Hageja täpsustas viivise nõuet ja palus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 16 154 eurot kindla summana arvates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina kuni põhinõude tasumiseni.
49.Hageja leidis, et kostjate esitatud K L ja V N arvamused ei ole pädevad. K L on tekstiilikunsti ja moedisaini eriala lõpetanud. Ka tema arvamuse sisu näitab ebapädevust. V N ei ole pädev, sest tema pädevus arvamusest ei nähtu ja see on sisult vastuoluline. V N hariduse ja teenistuskäigust ülevaate saamiseks esitas hageja tõendi, mille kohaselt juhendab V N TÜ xxxx ehtevalmistamise tehnilisi võtteid (algkursus, sepatöö kursus, vormitöö algkursus, kohrutustehnika algkursus jne). Ta on töötanud 1989-1990 vaimulikuna xxxx, 1991-1994 xxxx preestrina, 2007-2009 õpetajana xxxx, arvates 2014 EAÕK preester xxxx ja xxxx kogudustes.
50.Hageja palus ise arvamuse esitada metallikunstnikul ja xxxx esimehel J P, kes aga vastas, et on andnud kostjale Agentuur La Ecwador OÜ-le arvamuse kahel korral. J P saatis hagejale talle esitatud lähteülesande ning tema koostatud arvamused. J P on leidnud, et hageja loodu näol on tegu ainukordse teosega. T M joonistatud preesi on J P pidanud üks-üheselt hageja teosest maha joonistatuks.
51.Kostjate esitatud T M joonistest ei nähtu, millal on need tehtud. Joonised on üks-ühele koopiad hageja teosest. Kostjate väited on ümber lükatud K S ja J P arvamustega. Graafilise disaineri K T arvamus kostjate väiteid ei tõenda. Asjatundjale esitati küsimus, kas xxxx pakendil on kasutatud preesi originaalfotot. Arvamuse andja arvates on preesi illustratsioon käsitsi joonistatud ning fotot preesist ei ole pakendil kasutatud. Selline arvamus ei saa olla õige, sest kostjad said kasutada vaid hageja veebilehel olevat fotot, sest teose ainueksemplar on erakogus. Hageja esitatud võrdlev koopia tõendab üks-ühele sarnasust. Ka on kostja Agentuur La Ecwador OÜ lähteülesanne olnud ebatäpne ja suunatud. Nimelt loetakse fototöötluseks protsessi, mille käigus muudetakse varem tehtud fotosid.
52.Kostjate esitatud trükifailid ei tõenda, millal trükiti uue kujundusega pakendid ja millal need kasutusele võeti. 08.06.2017 e-kirjast tuleneb vaid kuupäev, millal kostjale AS-le Saaremaa Piimatööstus uus pakendikujundus saadeti. Hageja on tõendanud, et veel 2018. aasta jaanuaris olid kasutusel algsed pakendikujundused. Kostjate esitatud liblikadisaini pakkumine ei ole asjakohane, sest kostjad on jätnud lisamata reproduktsiooni sisuliselt masstoodanguks oleva toote kohta. Hageja esitas xxxx veebilehe väljavõtte, kust nähtub, et tegemist on väga laialt levinud nö liblikakujulise ehtega, mis on juba peaaegu aasta aega olnud tarbekunstiteosena
erinevate autorite looduna väga laialdaselt kasutusel. Pole üllatav, et massitiraažiga toote autor nõus oma tööd litsentseerima nii väikese tasu eest.
53.Kostjate väited, et nad ei kasutanud hageja loodud preesi, on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. T M võis käsitsi hageja loodud preesi reproduktsiooni viimistleda. See fakt ei anna alust väita, et T M on reklaammaterjalide (sh juustupakendi) kujunduses kasutatud preesi kujutise autor. Alusetu on kostjate väide, et nad ei ole fotot kasutanud, sest ilma foto kasutamisega ei oleks neil olnud võimalik saada hageja loodud preesi reproduktsiooni.
54.Alusetud on kostjate väited, et hageja teos on plagiaat. Plagiaat kui loomevargus on võõraste teoste või nende osade avaldamine enda omadena või nende ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Asjatundjate K S, J P ja E R ja K L spetsialistide arvamustega on tõendatud, et hageja teos on originaalne. Asjasse ei puutu kostja AS Saaremaa Piimatööstus väited, et ta ei ole rikkumises süüdlane, sest süü võib olla arvestatav solidaarvõlgnike vahel nende hüvitiskohustuse jagamisel.
55.Hageja teoste ebaseadusliku kasutamise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamisel on ebavajalik hinnata rikkuja süüd või süüastet. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus vastutab kahju eest deliktiõiguslikult. Isegi juhul, kui ta ei teadnud hageja õiguste rikkumisest reklaammaterjalide saamisel kostjalt Agentuur La Ecwador OÜ-lt, oli kostja teadlik hageja õiguste rikkumisest hiljemalt 26.04.2017, mil reklaamikampaania veel kestis. Kostja õigusrikkumine jätkus veel 2018. aasta jaanuaris. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ toimepandud õigusrikkumise, süü, kahju tekkimisega jm oluliste asjaoludega on kostjad sisuliselt nõustunud ja vastu on vaieldud teoste kaitstusele autoriõigusega.
56.Kostjate solidaarvastutuse aluseks on VÕS § 137 lg 1. Mõlema kostja poolt toimus õigusrikkumine läbi reklaamkampaania ja selle käigus loodud reklaammaterjalide. Kahju tekitajate teod ei pea olema toimunud samaaegselt, vaid võivad olla üksteisest eraldatud. Käesoleval juhul on siis ühisteks olulisemateks tegudeks reklaammaterjalide loomine ja reklaamkampaania läbiviimine.
57.Hagejale ei ole teada, kumb kostjatest ostis eetriaega reklaamiks telekanalites xxxx ja xxxx. See on kostjate siseküsimus. Kui reklaamikampaania korraldajaks oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ, kes välireklaamipinnad ja eetriaja ostis, siis tegi ta seda kostja AS Saaremaa Piimatööstus ärilistel eesmärkidel. Hageja nõue õigusi rikkuvast tegevusest hoidumiseks tugineb AutÕS § 817 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055, sh lg 3 p 1. Nõude esitamiseks ei pea hageja tõendama tulevikus aset leidva rikkumise tõenäosust. Hageja nõuded punktides 7a kuni 7e ei kattu. Punktis 7a on juttu pakendite reprodutseerimisest ja nende levitamisest. Punktis 7e on palutud kostjat AS Saaremaa Piimatööstus lõpetama juustutoodete turustamine, millised on pakendatud ja juba müügivõrgus või valmistoodangu laos. „Turustamine“ on tegevus, millega luuakse toote tootjalt tarbijale edasitoimetamise süsteem. Seega sisaldab mõiste „turustamine“ toodete müügiks pakkumist. „Levitamise“ all mõeldakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil.
58.Hageja loodud Xxxx preesi müügihind ega FIE majandusaasta tegevuse ülevaade ei oma hüpoteetilise litsentsitasu nõudmisel mingit tähendust. Omandi võõrandamise ja kasutamisõiguse tasud oma juba olemuslikult erinevad.
59.16.07.2018 seisukohtades selgitas hageja, et hagiavalduse lisa 2 lk 3 olevad kolm Xxxx preesi on kõik üksteisest erinevad originaalteosed. Käesoleva vaidluse esemeks oleva teose võõrandamise aja (loomeprotsess algas 2014. aastal) täpsustamiseks kontrollis hageja, kas tal on võimalik leida preesist tehtud fotosid. Hagejal ei ole preesist säilinud varasemat fotot, kui see, mis tehti ehte veebilehel eksponeerimise eesmärgil. Hageja esitatud tõendist nähtub, et foto
vaidlusalusest preesist oli loodud ja veebilehel avaldatud 19.04.2015. Seega oli prees kindlasti loodud hiljemalt 19.04.2015.
60.Hageja lõi kolm preesi ühe isiku tellimusel ja võõrandas talle 2014. aastal ühe preesi ning 2015. aastal kaks. Hageja esitas 2014. a ja 2015. a käibedeklaratsioonid. Tõenditest nähtub, et hageja ei ole kunagi oma teoseid litsentseerinud. Hageja käive FIE-na ei oma tähtsust ega tähendust hüpoteetilise litsentsitasu suuruse hindamiseks.
61.Samuti esitas hageja 16.07.2018 nõude vähendamise avalduse. 12.10.2017 menetlusdokumendis palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hüvitise 3540 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest. Hageja arvestas tasu suuruse ekslikult. Kohtueelselt vajas hageja õigusteenust tegelikult 3 204 euro ulatuses koos käibemaksuga. Hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt kohtumenetluse eelsete õigusabikuludena välja mõista 3 204 eurot.
62.27.08.2018 esitas hageja samuti osalise nõudest loobumise avalduse. Esmalt osundas hageja, et asjas ei oma tähtsust see, kellele hageja preesid võõrandas. Hageja veebilehel olid fotod kolmest originaalpreesist, mis on kõik eraisikule võõrandatud, mida tõendavad hageja esitatud tõendid. Hageja on tõendanud, et originaalteos oli loodud hiljemalt 29.04.2015. Kuna foto oli hageja veebilehel avaldatud, oli teos igal juhul loodud enne 2016. aasta sügist.
63.Hageja ei ole kunagi andnud litsentse oma teoste kasutamiseks ning vaidlusaluse teose puhul andis ta tellijale lisaks kinnituse, et ta teost ei tiražeeri ja see jääb ainueksemplariks. Seega ei saa hageja kui FIE maksudeklaratsioonidest üldse nähtuda litsentsitasud kui sellised. Vastates kostjate väidetele foto üleslaadimise aja kohta esitas hageja ekspertiisiakti. Aktist nähtub teose foto ning foto andmed, so EXIF andmed eraldatud failist programmis Irfan View. Failist eraldatud väärtustena on näidatud faili loome kuupäev 19.04.2015. Samuti nähtub aktist, et foto oli tehtud 19.04.2015 telefoniga SAMSUNG, mudel GT-19195. Hageja esitas arve nr 52861407, mis kinnitab, et ta ostis 18.12.2014 mobiiltelefoni SAMSUNG Galaxy S4 /19195.
64.Kostjad väitsid, et teoste kasutamine lõpetati 2017. aasta septembri alguses, mil AS Saaremaa Piimatööstus enam ei kasutanud vaidlusaluse pakendikujundusega Xxxxu pakendeid. Tõenditest nähtub, et kõnealused pakendid olid turul veel 24. jaanuaril 2018. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ on väitnud, et oma veebilehel on ta teinud muudatused ning eemaldanud reklaammaterjalid vaidlusaluse teosega juba 2017. aasta juunis. Asja materjalidest nähtub, et kostja veebilehel võidi teha muudatusi mitte varem kui 2017. aasta septembris.
65.Kumbki kostjatest ei teavitanud hagejat sammudest rikkmise lõpetamiseks. Eelmenetluses väitsid kostjad, et esialgset pakendi kujundust enam ei kasutata. Kostjate endi esitatud tõendist xxxx 19.09.2017 arvest nähtub, et uus pakendikujundus ei saanud olla kasutusel enne nimetatud kuupäeva. Seega on ümber lükatud kostjate väited, et pakendikujundust ja sellega seonduvaid reklaammaterjale muudeti juba 2017. aasta juunis.
66.Hageja leidis, et ta võib eeldada, et pärast 24.01.2018 on rikkumine lõppenud, sest pärast seda kuupäeva ei ole hageja leidnud rikkumise kohta tõendeid. Kuna aktiivne reklaamikampaania on lõppenud ning kujundatud on uus pakend, on tõenäoline, et hageja autoriõiguse rikkumine on tänaseks lõpetatud. Rikkumise lõpetamise tõendamiseks esitasid kostjad tõendeid alles 13.08.2018. Kohtuasja menetlus on kestnud peaaegu aasta.
67.Seetõttu loobus hageja hagiavalduse nõuete punktidest 7 ja 8. Nõuetest loobumine ei ole aluseks menetluskulude vähendamisele, sest hagi esitamise ajal olid nõuded põhjendatud ja kostjad esitasid asjakohased tõendid alles 13.08.2018. Hageja loobus nõudest kohustada kostjat AS Saaremaa Piimatööstus lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja
äritegevuses reklaamikampaania „xxxx“ käigus loodud toote „xxxx“ (xxxx) pakendi, mille kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg, reprodutseerimine ja nimetatud juustupakendite levitamine; lõpetama K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja mistahes juustutoodete reklaammaterjalide kujundustes ja nimetatud reklaammaterjalide levitamine; lõpetama K Ke teose „Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide kasutatuna mistahes materjalide kujunduses avalikkusele kättesaadavaks tegemine Saaremaa Piimatööstus AS veebilehel, hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus; lõpetama viivitamatult juustutoote „xxxx“ (xxxx) turustamine, mille pakendi kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg.
68.Hageja loobus nõudest kohustada kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide mistahes viisil ja vormis kasutamine, levitamine ning avalikkusele kättesaadavaks tegemine Internetis ja hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus.
69.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostjate poolt hageja teoste ebaseaduslik kasutamine on olnud laiaulatuslik ja pikaaegne. Hageja õigusi rikuti alates 2017. a märtsist kuni vähemalt 24.01.2018. Kokku 4 nädala jooksul näidati xxxx ja xxxx-s videoklippe kokku 79-l korral; klipid olid pikkusega 5,15, ja 30 sekundit. Neljakümnes erinevas Tallinna bussiootepaviljonis olid reklaamid üleval aprillis kahe nädala vältel, reklaammaterjalide formaat oli 1185x1750 mm. Kostjate väitel eksponeeriti neist Xxxxu kujundust 10 pinnal. xxxx juures, xxxx väljakul ja xxxx kaupluse juures olid välimeedia piilarid, millistel igal oli 3 suurt plakatit formaadiga 3 x 14 x 3 m, milliste kujundustes oli allääres ühena pakenditest xxxx juustu pakend ja millistest ühel oli kostjatte kinnituse kohaselt eraldi ülemises osas xxxx juustu reproduktsioon.
70.Reklaamikampaania käibus olid välimeedia billboardid formaadiga 6 x 3 m kahes asukohas (xxxx mnt ja xxxx mnt, kummaski kohas kaks nädalat, väidetavalt xxxx juustu pakend oli kujunduses ühena viiest pakendist). Trükimeedias avaldati reklaam ajalehe „xxxx“ esikaanel 29.04.2017 formaadiga 289 x 270 mm. Internetis avaldati xxxx.ee reklaami 3 kohas perioodil 13.-s nädalast kuni 17. nädalani ehk 5 nädala jooksul.
71.Kostjate poolt kohtumenetluse eelselt esitatud meediaplaanis oli toodud vähem andmeid, kui kohtu nõudel esitatud meediaplaanis. Nii on 2017. aastal esitatud meediaplaanis märgitud, et xxxx-s oli näidatud kokku 8 videoklippi ja telekanalis xxxx kokku 9 videoklippi 13.-14.nädalal. Kohtule esitatud meediaplaanis olid videoklippe nimetatud telekanalites kokku perioodil 12. nädalast kuni 15. nädalani, eksponeerimiste arv kokku 79. TV3 vastusest selgub, et klipid olid eetris mitte ainult kostjate nimetatud seriaalis „xxxx“, vaid ka saadete kordustes, sh saadetes „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „Suure tähe väike täht“. Kohtule esitatud meediaplaanis on erinevalt varasemast märgitud trükitud reklaami avaldamine ajalehes „xxxx“.
72.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et teose kasutamise mahu puhul tuleb videoklippidest pikkustega 5, 15 ja 30 sekundit võtta arvesse vaid 3 sekundit, kui näidati teose reproduktsiooniga pakendit. Videoklipp on tervik ning kompositsiooniliselt üles ehitatud tarbija tähelepanu juhtimisega juustutootele. Klipi algus on toote puhul nö sissejuhatav ja klipi kulminatsiooniks ehk toote tarbimise seisukohalt olulisimaks on konkreetne toode, mille tarbimisele vaatajat kutsutakse. Klipi erinevaid osi ei ole põhjust eraldada ja lähtuda tuleb reklaami eesmärgist.
73.Lisaks kostja esitatud meediaplaanis kajastatule oli hageja teose reproduktsiooniga kujundatud reklaammaterjale avaldatud erinevate kauplusekettide (xxxx, xxxx) Internetis avaldatud reklaamides. Kostjad ei ole tõendanud vaidlusaluste pakendite kasutamise lõpetamist 20.09.2017. Hageja ei pidanud usutavaks, et kostja AS Saaremaa Piimatööstus alustas uue
pakendi kasutamist arve esitamise päeval ja samal päeval hävitati varasemad pakendid. Varasemate pakendite hävitamine on tõendamata. Usutav ei ole, et AS Saaremaa Piimatööstus kontrolli all ei olnud varasemate pakenditega toodete müük. Kostja müüs vaidlusaluse pakendiga tooteid oma esinduskaupluses xxxx. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus tootis vähemalt 253 814 korral hageja õigusi rikkuvat pakendit. Rikkumine oli ulatuslik.
74.Kostjad panid hageja õiguste rikkumise toime ühise tegutsemise tulemusena ning hageja õiguste rikkumine jätkus veel pikka aega pärast seda, kui hageja oli kohtueelselt kostjate poole pöördunud. Teose ebaseadusliku kasutamise puhul ei pea hindama süüd. Teoste kasutamine toimus ärilisel eesmärgil. Hageja palus kostjatelt välja mõista varalise kahju. Mittevaralise kahjuna palus hageja kostjatelt välja mõista 10 000 eurot. Hagejale on tema kui autori kolme isikliku õiguse rikkumisega tekitatud hingelist valu ja kannatusi, sügavat stressi ja ka unetust. Õigusrikkumisega tekitatud stressi on suurendatud ka sellega, et rikkumine oli pikka aega jätkuv, kostjad ei ole vabandanud ning teose originaalsuse algsest tunnistamisest on taganetud. Hagejale on tekkinud hingelised vaevused.
75.Kõik menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei esitanud kõiki oma vastuväiteid koheselt, millega nad suurendasid menetluskulusid. Hageja palus kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista 17 262,20 eurot, millest lepingulise esindaja kulud olid 15 708 eurot koos käibemaksuga, tasutud riigilõiv 900 eurot ja muud kulud olid 654,20 eurot. Muudeks kuludeks olid K S ekspertiisikulu 600 eurot koos käibemaksuga, xxxx ekspertiisikulu 35 eurot koos käibemaksuga ja registripäringud kokku 16 eurot, millele lisandub käibemaks 3,20 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Lisaks palus hageja juurde arvestada 28.11.2018 istungil osalemise kulud.
76.Kostjate õigusabikulude osas märkis hageja, et kostjate õigusabikulud on olnud samas suurusjärgus võrreldes hageja kuludega, mistõttu on hageja kulud põhjendatud. Läbirääkimisi puudutavate kulude osas on kostjate kirjeldus ebatäpne. Kostjate tõenditega seotud kulud e iole põhjendatud, sest kohtumenetluses saab nõuda vaid nende kulude hüvitamist, mis on seotud kostjate poolt kohtule esitatud tõenditega. Xxxx OÜ arve ei ole põhjendatud, sest J P arvamuse esitas kohtule hagjea. xxxx OÜ arve ei ole seostatav kostjate väitega, et see esitati E M arvamuse eest. xxxx OÜ arve ei ole seostatav J R.
KOSTJATE VASTUVÄITED
77.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid hageja väitega, et kostja Agentuur La Ecwador OÜ on loonud kostja AS Saaremaa Piimatööstus jaoks reklaammaterjalid, sealhulgas juustupakendi, mille keskseks elemendiks on Xxxx rahvusprees. Kostjad leidsid, et prees ei ole hageja loodud autoriõigusega kaitstav teos. Hageja väidab alusetult, et ta on loonud rahvaloominguteosteks olevate Xxxx rahvuspreeside alusel uue originaalse preesi.
78.Kostjad leidsid, et Xxxx rahvusprees on rahvaloominguteos, mis ei ole autoriõigusega kaitstav. Kostjad viitasid AutÕS § 5 punktile 2, § 35 lõikele 3. Hageja ei ole rahvaloominguteoseks oleva Xxxx rahvuspreesi alusel loonud sellist uut ja originaalset teost, mis oleks loominguliselt iseseisev ja algsest teosest sõltumatu. Originaalsuskünnis on tuletatud teoste puhul kõrgem. Hageja prees ei erine olemasolevatest Xxxx rahvuspreesidest mitte ühegi erilise ega isikupärase elemendi poolest, mida tõendavad kostjate esitatud asjatundjate arvamused, mis on koostatud kostjate lähteülesande alusel.
79.Hageja prees on äravahetamiseni sarnane rahvaloominguteosteks olevate Xxxx rahvuspreesidega. Hageja modifikatsioonil Xxxx rahvuspreesist on võrreldes Xxxx
rahvuspreesidega üksnes vaevumärgatavad ebaolulised erinevused. Hageja ei ole Xxxx rahvuspreesi kohandanud ega töödelnud sellisel määral, et oleks tekkinud originaalne tulemus. Aktsepteeritav ei saa olla olukord, kus hageja on hakanud Xxxx rahvuspreesi pidama enda loodud originaalteoseks ning asunud õigusvastaselt keelama kõikidel teistel isikutel Xxxx rahvuspreesi kasutamist.
80.Reklaamikampaania jooksul tegi kostja Agentuur La Ecwador OÜ juustupakenditel kujutatud Xxxx rahvuspreesi kujutisele muudatusi. Üks taoline muudatus tehti AS Saaremaa Piimatööstus reklaamikampaanias kasutatud Xxxx rahvuspreesi kujutisele 2017. aasta juunis, peamiselt tulenevalt sellest, et hageja oli asunud esitama kostjatele alusetuid nõudeid. Seisuga 09.07.2017 oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ veebilehel kättesaadavaks tehtud reklaammaterjalides juba uuendatud Xxxx rahvuspreesi kujutis, mida tõendavad kostajte esitatud fotod „xxxx“ reklaampakendi 2017. juuni versioonist.
81.Kostjad leidsid, et hageja preesist tehtud fotod ei ole iseseisvateks autoriõigusega kaitstavateks teosteks, vaid pelgalt fotoreproduktsioonid. Fotod ei ole originaalsed, kuivõrd nende eesmärgiks on olnud üksnes visualiseerida preesi. Vaidlusalustes fotodes ei peegeldu hageja kui autori isikupära ega ilmne autori vabad ega loomingulised valikud fotode tegemisel. Seetõttu ei ole hageja preesist tehtud fotod autoriõigusega kaitstavateks teosteks, millele hagejal oleksid tekkinud isiklikud või varalised autoriõigused. Hagejal ei ole fotodele tekkinud autoriõigusi ja hageja nõue kostjate vastu on alusetu.
82.Kuna kostjad ei ole hageja teoseid kasutanud, on alusetud varalise ja mittevaralise kahju nõuded. Hageja ei ole tõendanud, et AS Saaremaa Piimatööstus toodetava juustu reklaammaterjalides oleks hageja preesi kasutatud. Tuvastatud ei ole, missuguse ja kui ulatuslikus osas preesi kopeerimine aset leidis ning kas see sai rikkuda hageja isiklikke ja/või varalisi autoriõiguseid.
83.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja tegi vastavalt saadud lähteülesandele agentuuri kliendi, so Saaremaa Piimatööstus AS jaoks tööjoonised erinevate juustupakkide kujunduse jaoks Xxxx ja xxxx traditsiooniliste rahvuspreeside järgi. Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja võttis tööjooniste tegemisel aluseks olevasolevad Xxxx ja xxxx rahvuspreesid, mis on rahvaloominguteosed. Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja ei võtnud xxxx reklaammaterjalide kujunduse teostamisel aluseks hageja preesi, vaid töötas ise välja rahvaloominguteosteks olevate Xxxx ja xxxx preeside järgi oma versioonid eelnimetatud preesidest, mida tõendavad tööjoonised. Agentuur La Ecwador OÜ ega Saaremaa Piimatööstus AS ei ole mitte kunagi omaks võtnud hageja autoriõiguste rikkumist.
84.09.05.2018 seisukohtades asusid kostjad väitma, et „xxxx“ pakendi kujundamisel on kasutatud kostja Agentuur La Ecwador OÜ kujunda enda loometöö tulemusena loodud preesi. Kujundaks oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ töötaja T M, kellele anti ülesandeks luua Xxxx ja xxxx kandist pärineva rahvusliku sõle kujutis, eesmärgiga sobitada see Xxxx rahvariideseelikuga. T M joonistas vastavalt lähteülesandele xxxx muuseumikogude veebilehel kättesaadavaks tehtud erinevate Xxxx ja xxxx rahvuspreeside fotode järgi perioodil 2016. a oktoobris omakäeliselt hariliku pliiatsiga tööjoonised.
85.T M kasutas Xxxx rahvuspreesi erinevaid kujunduselemente ja võttis aluseks mitu erinevat rahvaloominguteoseks olevat Xxxx preesi. Muuhulgas lähtus kujundaja oma töös preesidest allikaviitega xxxx 509:599 ja allikaviitega xxxx 509:7238. Seega on pakendikujunduses kasutatud preesi näol tegemist kujundaja enda intellektuaalse loometöö tulemusena loodud teosega, mille autoriks ta on. Vastupidist on kohustatud tõendama hageja.
86.Kokku lõi T M pakendi jaoks neli erinevat preesivarianti. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ saatis 24. oktoobril 2016 faili juustupakendite kujundustega AS-le Saaremaa Piimatööstus lõpliku valiku tegemiseks. AS Saaremaa Piimatööstus valis kujunduse, mis võeti kasutusele. Kostjate väiteid tõendavad kostjate endi koostatud võrdlused pakendikujunduses kasutatud preesi ja Xxxx rahvuspreeside elemenetide vahel. T M joonistatud preesil pärinevad kõik kujunduselemendid Xxxx traditsioonilistelt rahvuspreesidelt. Kostjad ei ole fotot hageja preesist kasutanud, mida tõendavad asjatundjate arvamused.
87.Kostjad vahetasid „xxxx“ vaidlusaluse pakendikujunduse täielikult välja juba 2017. a juunis tulenevalt sellest, et hageja hakkas esitama kostjatele nõudmisi ja kostjad soovisid saavutada õigusarahu. „xxxx“ uus pakendikujundus, mis võeti kasutusele 2017. a juunis, erineb täielikult esialgsest pakendikujundusest. Muudetud pakendikujunduse saatis kostjale AS-le Saaremaa Piimatööstus e-kirja teel Agentuur La Ecwador OÜ projektijuht M T 8. juunil 2017. Kostjad esitasid e-kirja manusena saadetud osad failid (3 faili), kuivõrd osade e-kirja manuseks olnud failide (so 2 faili) näol on tegemist spetsiifiliste kujundusfailidega, mille avamine ilma spetsiaalsete kujundusprogrammideta ja väljaprintimine ei ole võimalik.
88.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kasutas uut pakendikujundust juba 7. juunil 2017 oma uudiskirjas ning samaaegselt blogis, mida tõendavad väljaprindid. Uudiskirja ja blogi puhul on näha uudiskirja saatmise ja blogipostituse avaldamise kuupäev 07.06.2017.
89.Kostjad asusid oma menetlusdokumendis seisukohale, et hageja loodud prees ei ole tuletatud teos, vaid plagiaat. Kostjad viitasid AutÕS § 35 lõikele 1 ja lõikele 4. Vastupidiselt varasematele väidetele leidsid kostjad, et iseenesest ei ole välistatud, et hagejal tekkis autoriõigus sellele rahvaloominguteosest tuletatud preesile, kuid tuletatud teos peaks olema uus, loominguliselt iseseisev ning algsest teosest sõltumatu. Hageja prees ega foto seda ei ole.
90.Hageja prees ei ole loodud ainult hageja enda viidatud xxxx 1020:132 näite alusel, vaid hageja preesile on veelgi sarnasemad Xxxx rahvusprees allikaviitega xxxx 285:32 F ning Xxxx rahvusprees allikaviitega xxxx 509:599. Kostjate esitatud asjatundjate arvamused ja kostjate koostatud võrdlus tõendavad kostjate väiteid originaalsuse puudumise kohta.
91.Hageja ei ole välja toonud, kuidas on kumbki kostja oma käibekohustust rikkunud. AS Saaremaa Piimatööstus tellis reklaamikampaania terviklahenduse teostamise Agentuurilt La Ecwador OÜ-lt, kes on pikaajalise kogemusega professionaalne reklaamiagentuur. AS Saaremaa Piimatööstus ei töötanud ise välja ühtegi reklaamikampaanias pakendikujundust ega viinud reklaamikampaaniat ellu. AS Saaremaa Piimatööstus ei saanud ega pidanud eeldama või kahtlustama, et Agentuur La Ecwador OÜ väljatöötatud reklaamikampaania üks osa võiks rikkuda kolmandate isikute autoriõiguseid. On tavapärane, et reklaamiagentuuri klient ei kontrolli ega peagi kontrollima, kas reklaamikampaanias kasutatud materjalid on vastavuses AutÕS-s sätestatuga, kuivõrd reklaamiagentuuri klient põhjendatult eeldab reklaamikampaania läbiviimise ja reklaamikampaania kõikide reklaammaterjalide õiguspärasust.
92.AS Saaremaa Piimatööstus omandas Agentuur La Ecwador OÜ-lt varalised autoriõigused kõikidele reklaamikampaanias kasutamist leidnud autoriõigusega kaitstud teostele. See asjaolu võimaldas AS-l Saaremaa Piimatööstus üheselt ja kahtlusteta järeldada, et kõik varalised autoriõigused olid Agentuur La Ecwador OÜ-l olemas. AS Saaremaa Piimatööstus oli enne reklaamikampaania algust teinud kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku selleks, et tagada, et teiste isikute õigused (sh autoriõigused) ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. Arvestada tuleb, et pärast hageja nõuetest teada saamist oli AS Saaremaa Pimmatööstus nõus välja vahetama kõik vaidlusalused pakendid ja võtma kasutusele uue kujunduse. Puudub AS Saaremaa Piimatööstus süü.
93.Kostjad ei vastuta hageja ees solidaarselt. Kostjad ei ole ühiselt tegutsenud ning hageja väide on tõendamata. Agentuur La Ecwador OÜ mõtles välja ja teostas AS Saaremaa Piimatööstus tellimusel reklaamikampaania terviklahenduse, mille üheks marginaalseks osaks oli „Xxxxu“ pakendikujundus. AS Saaremaa Piimatööstus oli reklaamikampaania tellijaks, kes ei tegelenud mitte mingil määral ise Xxxxu pakendikujunduse tegemisega. AS Saaremaa Piimatööstus tegeles pakendite trükkimise ja toodete turustamisega.
94.Kostjad leidsid, et hageja kahju hüvitise nõue on põhjendamatult suur. Kui kostjad oleksid hageja teost kasutanud, ei saaks hüpoteetiline litsentsitasu olla 2950 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalust preesi või sellest tehtud fotot kellelegi reklaamikampaanias kasutada andnud. Hageja ei ole tõendanud, et tema preesi ja preesist tehtud foto kasutusõiguse väärtus oleks 2950 eurot. Kostjate esitatud tõendid tõendavad tavapäraseid litsentsitasu määrasid reklaamikampaaniates.
95.Mitte ükski Eesti ehtekunstnik ei ole teinud oma originaalehte laiaulatuslikuks kasutamiseks reklaamikampaanias hinnapakkumist, mis ületaks 500 eurot. Litsentsitasu kolme Eesti tuntud ja tunnustatud ehtekunstniku poolt tehtud hinnapakkumisel ehte kasutamise eest sarnase ulatusega reklaamikampaanias on keskmiselt 316,66 eurot. Kostjate esitatud tõenditest nähtu, et litsentsitasu preesi ja foto kasutamise eest kokku ei oleks ületanud 500 eurot.
96.Asjakohatud on hageja viited teose kasutamisele väljaspool Eestit, sest selline kasutamine ei ole toimunud suuremas mahus, kui hageja esitatud xxxx. Pakkumises. Arvestada tuleb hoopis seda, et kostjatel puudus tahe ja vajadus kasutada pakendikujunduses hageja preesi. „xxxx“ pakend oli üks üheksast juustupakendist ja reklaamikampaania ei olnud keskendunud „xxxx“. „xxxx“ pakendit näidati reklaamiklipis samaaegselt kaheksa teise juustupakendiga üksnes väga põgusalt. Prees ei olnud reklaamikampaanias kesksel kohal ega omanud selles kandvat rolli.
97.Hüpoteetiline litsentsitasu, mida hageja nõuab, peab olema mõistlikult seostatav tema ettevõtluse aastakäibe ja kasumiga. On põhjendamatu eeldada, et hageja teose kasutusõigus maksaks 2950 eurot olukorras, kus see tasu moodustab 25% või 50% hageja aastasest kogukäibest või kasumist. Hageja müüb enda valmistatud preese hinnaga suurusjärgus 120 kuni 160 eurot. Vastavalt reklaaminduses tavapärasele praktikale arvutatakse autoriõiguste litsentsitasusid objektide reklaamis kasutamise eest mõnikord protsendina töö hinnast. Tarbekunstiteoste litsentsitasu ühes reklaamikampaanias on vahemikus 5% kuni 15% kuni selle tarbekunstiteose ehk olemasoleva teose tavahinnast.
98.Hageja mittevaralise kahju nõuet pidasid kostjad alusetuks. Mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata. Isiklike õiguste rikkumise tulemusena see hüvitamisele ei kuulu. Preesi kasutamine pakendites ei kahjustanud hageja au ja väärikust. „xxxx“ näol ei ole tegemist ebasündsa või ebaväärika tootega, millega seostamine hagejat kahjustada saaks. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus on soliidne ettevõtte, mis väärtustab kõrgelt Eesti päritolu toiduained. Kostjad ei pidanud eluliselt usutavaks, et toote ostjad või reklaamikampaania adressaadid oleksid aru saanud, et pakendil on kasutatud Xxxx preesi. Kahju hüvitise suurus ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga.
99.Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vaidlesid kostjad vastu. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ise ei võtnud AS-ga Saaremaa Piimatööstus ühendust. Hagejal ei oleks siis tekkinud õigusabikulusid ja kostjad oleksid saanud kiiremini reageerida. Kostjad on alati olnud valmis hagejaga kokkulepet sõlmima, kuigi nad ei ole hageja õigusi rikkunud. Agentuur La Ecwador OÜ seaduslik esindaja H A pakkus hagejale mitmel korral kohtumist, kuid hageja keeldus sellest jäigalt ja soovis läbirääkimisi pidada üksnes advokaadi osalusel, mis omakorda kasvatas hageja kohtumenetluse-eelseid õigusabikulusid. H A on hagejalt varasemalt ehteid tellinud, mistõttu teadis H A hageja telefoninumbrit.
100.Kohtueelsed õigusabikulud 3540 eurot on ebamõistlikud ja ebavajalikud. Kostjad selle eesti ei vastuta. Kostjad saaksid vastutada vaid põhjendatud ja vajalike kulude eest. Kahe asjatundja arvamuse tellimine oli samuti ebavajalik. Tavapäraselt jäävad autoriõigusalastes asjades kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud maksimaalselt 1000 euro ringi, seejuures on kohtud pidanud põhjendatuks kulusid 800 euro ulatuses. Kulude kujunemine ei ole selge.
101.Hageja viivisenõue on alusetu ja ebaselge. Hageja ei ole välja toonud, milliselt summalt ta viivist saada soovib. Puudub viivise arvestus.
102.Kostjad leidis, et televisioonis edastatud reklaamiklipis näidati „xxxx“ pakendit ekraanil üksnes 3 sekundit. Edastamise kogupikkus xxxx vahendusel oli 3 sekundit x 39 ehk 117 sekundit, mitte 450 nagu hageja on ebaõigesti väitnud. xxxx AS vahendusel oli „xxxx“ pakendi üldsusele edastamise kogupikkus 96 sekundit (3 sekundit x 32 ehk üksnes 96 sekundit), mitte 240 sekundit nagu hageja on ebaõigesti väitnud. Pakendit näidati telereklaamiklipis samaaegselt kõrvuti kaheksa teise juustupakendiga. Sisuliselt ei olnud pakendikujunduses kasutatud preesi reklaamiklipi vaatajatel võimalik adekvaatselt tuvastada. Alusetud on hageja väited teose ulatuslikust kasutamisest. Asjakohatud on hageja viited teose kasutamise kohta väljaspool Eestit. Autoriõigus on territoriaalse iseloomuga. Hageja ei ole tuginenud tema õiguste rikkumisele väljaspool Eestit.
103.Kostjad tegid hagejale 21.03.2018 e-kirja teel ettepaneku, milles nad nõustusid hüvitama varalise kahju summas 2000 eurot, kohtueelsed õigusabikulud summas 1000 eurot, mittevaralise kahju summas 1000 eurot ja kohtumenetlusega seonduvad hageja menetluskulud summas 3500 eurot (so kokku 7500 eurot), lisaks eeltoodule oleksid kostjad olnud nõus kandma kõik endal käesoleva tsiviilasjaga kaasnenud menetluskulud. Hageja keeldus 05.04.2018 saadetud e-kirjas kompromissettepanekust.
104.13.08.2018 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kas üldse, millal ja millise hinnaga hageja vaidlusalusele preesi väidetavalt kolmandale isikule müünud. Hageja Swedbank AS konto väljavõttest nähtub üksnes, et tuvastamata maksja (on kandnud hageja arveldusarvele kahe maksega kokku 204 eurot. Mõlema makse selgituseks on märgitud pelgalt „prees“. Hageja Swedbank AS konto väljavõttest perioodi 01.01.2015 kuni 31.12.2015 kohta nähtub, et tuvastamata maksja on kandnud hageja arveldusarvele kahe maksega kokku 522 eurot. Ühe makse selgituseks on märgitud pelgalt „2 preesi“ ja teise makse selgituseks „puuduv osa“. Hageja blogist nähtuvalt on hageja teinud hulgaliselt erinevaid preese. Eksitav on hageja väide, et vaidlusaluse preesi näol oli tegu ainueksemplariga, sest ainueksemplari pole võimalik mitu korda müüa.
105.Hageja ühe preesi võõrandamise hind on olnud 200 kuni 250 eurot. Tarbekunstiteoste litsentsitasu ühes reklaamikampaanias on vahemikus 5% kuni 15% kuni selle tarbekunstiteose tavahinnast. Seega saaks hüpoteetiline litsentsitasu hageja preesi reklaamikampaanias kasutamise eest olla maksimaalselt kas 30 eurot (so 15% 200 eurolt) või 37,50 eurot (so 15% 250 eurolt).
106.Tuludeklaratsioonidest nähtub, et 2014. aastal sai hageja tulu 290 eurot ja 2015. aastal 2086 eurot. 2017. aastal sai hageja kahjumit 4407 eurot. Kui hageja keskmine aastatulu oli 2014. ja 2015. aastal 1188 eurot, ei saa hageja hüpoteetilise litsentsitasu nõue olla põhjendatud.
107.Hageja ei ole tõendanud, et ta lõi oma preesi 2014. aastal ehk enne, kui kostja kujundaja lõi oma kujutise. Kostjad pidasid võimalikuks, et hageja lõi preesi pärast seda, kui nägi kujutist juustupakendil.
108.Hageja õigusabikuludest osalise loobumisega olid kostjad nõus. Tegu ei ole nõudega, mida hagejal oleks õigust kostjate vastu uuesti esitada. Kostjad palusid hagejalt välja mõista loobumisega seotud menetluskulud. Samas leidsid kostjad, et hageja nõue 3 204 eurot ei ole põhjendatud, sest see sisaldab kulusid, mis ei ole kohtueelsed õigusabikulud ehk kulusid asjatundjate arvamustele.
109.Kostjad esitasid kohtule 17.02.2017 xxxx Oy arve, millest nähtub, et vaidlusaluse kujundusega „xxxx“ pakendeid trükiti 6 400 meetrit. 24.04.2017 väljastatud xxxx Oy arvest nr 2190041737 nähtub, et vaidlusaluse kujundusega pakendeid trükiti 10 600 meetrit. Seega trükiti selle kujundusega pakendikilet kokku 17 000 meetrit, millest sai teha kokku 253 814 pakki Xxxxu.
110.Uue kujundusega „xxxx“ pakend tarniti AS-le Saaremaa Piimatööstus 2017. a septembri alguses. Arve trükitöö eest väljastati 19.09.2017. Seega alates 2017. a septembri algusest ei kasutanud kostja AS Saaremaa Piimatööstus enam vaidlusaluse pakendikujundusega pakendeid. Hagi esitamise hetkeks 29.09.2017 oli kostja lõpetanud vaidlusaluse kujundusega pakendite kasutamise.
111.Kostjad esitasid kohtule uue võrdluse, millest nähtub, et hageja prees on elementide kaupa äravahetamiseni sarnane Xxxx rahvuspreesidega. Samamoodi sarnaneb selle elementide järgi Xxxx rahvuspreesidega kostja kujundaja T M loodud prees. T M joonistatud preesi lehekujund erineb hageja preesi lehekujundist oma kujult ja joonte asetuselt. Hageja preesi lehekujund on kujult ja vormilt identne rahvuspreesi lehekujundile.
112.10.09.2018 seisukohtades palusid kostjad lõpetada menetluse nende nõuete osas, millistest on hageja loobunud ning mõista hagejalt nende osas välja menetluskulud. Kostjad on tõendanud, et vaidlusaluse pakendi kasutamine lõpetati 2017. a septembri alguses. AS Saaremaa Piimatööstus müüs kõik vaidlusalusesse pakendikujundusse pakitud tooted ära juba 01.02.2017 kuni 20.09.2017. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
113.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ lõpetas vaidlusaluse kujunduse kasutamise juunis 2017, mil ta tegi „xxxx“ uue kujunduse ja saatis kujundusfailid AS-le Saaremaa Piimatööstus. Kujundus vahetati ümber ka kostja veebilehel. Pärast 08.06.2017 ei kasutanud Agentuur La Ecwador OÜ kujundust ühelgi viisil.
114.Kohtuvaidluse seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Hageja teos saab teoreetiliselt olla vaid tuletatud teos, kuid prees ei vasta originaalsuse nõuetele. Kõik elemendid on üks-ühele võetud Xxxx rahvuspreesidelt. Kui hageja loodud prees on teos, on loominguliselt iseseisev ja autoriõigusega kaitstud ka Tiina Maripuu loodud prees.
115.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 14 478,33 eurot ilma käibemaksuta. Kostjatele on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis. Õigusabi osutati 103 tunni ja 25 minuti ulatuses. Lisaks palusid kostjad hagejalt välja mõista tõenditega seotud kulud. Kostjad on tasunud asjatundjate arvamuste esitamise eest 550 eurot. Kogumis palusid kostjad hagejalt välja mõista 15 028,33 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Kogu kohtuvaidluse on põhjustanud hageja alusetute nõuete esitamine. Hageja nõuded õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks olid alusetud, sest mõlemad kostjad olid vaidlusaluse pakendi kasutamise lõpetanud enne hagi esitamist. Menetluskuludele palusid kostjad lisada viimasel istungil osalemise ajakulu.
116.Hageja menetluskulude osas palusid kostjad selle igal juhul 1 428 euro osas jätta rahuldamata. Põhjendamatu on ajakulu 18.09.2017 nõupidamisele xxxx, xxxx ja xxxx-ga, sest see toimus enne hagi esitamist ega ole vaidlusega seotud. Alusetu on ajakulu 22.09.2017 projekti
koostamisele, sest see ei ole seotud vaidlusega ja toimus enne hagi esitamist. Alusetu on e-kirja vahetuse ajakulu Agentuur La Ecwador OÜ-ga 26.09.2017, sest see toimus enne hagi esitamist. Alusetu on ajakulu hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Alusetu on vähemalt 2 tunni ulatuses ajakulu K K teostega tutvumisele. Alusetu on 3 tundi ajakulu 05.04.2018 tõendite komplekteerimisele, sest ebaselge on, mis tõendeid on komplekteeritud. Alusetu on 15.05.2018 ajakulu keelamise nõude analüüsile, sest selle analüüsi oleks pidanud tegema enne hagi esitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
117.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
118.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on ehtekunstnik, kes avaldas oma kodulehel foto enda loodud Xxxx preesist; 2) kostja Agentuur La Ecwador OÜ on reklaamiagentuur, kes kujundas kostja AS Saaremaa Piimatööstus tellimusel nimetatud ettevõtte juustutoodetele uued pakendid ning viis läbi reklaamikampaania; 3) kostja Agentuur La Ecwador OÜ loodud kostja AS Saaremaa Piimatööstus toote „xxxx“ pakendil on kujutatud hageja Xxxx preesiga sarnane kujutis; 4) hageja ja kostjate vahel ei olnud kokkulepet hageja loodud Xxxx preesi või foto kasutamiseks.
119.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja loodud Xxxx preesi ja sellest tehtud foto näol on tegemist autoriõiguste kaitstavate teostega, mida kostjad kasutasid ilma loata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid solidaarselt ja süüliselt hageja kui autori varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kas nad on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju. Hageja osaline nõuetest loobumine
120.Käesoleva asja menetluse käigus on hageja osaliselt nõuetest loobunud. Algses hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude eest 3540 eurot. 16.07.2018 esitas hageja antud nõude osas vähendamise avalduse ja tõi välja, et esialgses hagiavalduses oli nõude summa ebaõigesti märgitud. Õige nõude summa kohtueelsete õigusabikulude osas on 3 204 eurot koos käibemaksuga. Hageja loobus õigusabikulude nõudest summas 336 euro ulatuses.
121.27.08.2018 esitas hageja samuti osalise nõudest loobumise avalduse. Algses hagiavalduses nõudis hageja kostjatelt rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Kuna hageja ei ole peale 24.01.2018 leidnud rikkumise kohta täiendavaid tõendeid, võib eeldada, et tema õiguste rikkumine on lõppenud. Hageja loobus seetõttu hagiavalduse nõuetest 7 ja 8.
122.Hageja loobus nõudest kohustada kostjat AS Saaremaa Piimatööstus lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses reklaamikampaania „S Ju Viilupakendid“ käigus loodud toote „xxxx“ (xxxx) pakendi, mille kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg, reprodutseerimine ja nimetatud juustupakendite levitamine; lõpetama K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reprodutseerimine kostja mistahes juustutoodete reklaammaterjalide kujundustes ja nimetatud reklaammaterjalide levitamine; lõpetama K Ke teose „Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide kasutatuna mistahes materjalide kujunduses avalikkusele kättesaadavaks tegemine Saaremaa Piimatööstus AS veebilehel, hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus;
lõpetama viivitamatult juustutoote „xxxx“ (xxxx) turustamine, mille pakendi kujunduses on kasutatud K Ke teost Xxxx prees kividega sõlg.
123.Hageja loobus nõudest kohustada kohustada kostjat Agentuur La Ecwador OÜ lõpetama hageja õiguste rikkumine, st lõpetama oma majandus- ja äritegevuses K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsioonide mistahes viisil ja vormis kasutamine, levitamine ning avalikkusele kättesaadavaks tegemine Internetis ja hoiduma K Ke teose Xxxx prees kividega sõlg reproduktsiooni mistahes viisil ja vormis kasutamisest tulevikus. Kostjad nõustusid nõuetest loobumisega ja palusid loobutud nõuete osas menetluse lõpetada.
124.Kohus leiab, et nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
125.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõuetest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostjate õigusi. Vastupidi, kostjad on palunud kohtul nõuetest loobumine vastu võtta.
126.Hageja jäi menetluses varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete juurde. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitise varaliste õiguste rikkumise eest 2950 eurot, mittevaralise kahju hüvitise isiklike õiguste rikkumise eest 10 000 eurot ja hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 3 204 eurot. Hageja lõi ainueksemplarina ajalooliste Xxxx preeside näidete alusel originaalse ehte ehk Xxxx preesi kividega sõlg. Hageja teos on tarbekunstiteos. Ehtest tegi hageja omakorda originaalse teosena foto, mis oli avaldatud hageja kodulehel alates 19.04.2015 ja mida kostjad kasutasid, sest ehe ei olnud kostjatele kättesaadav.
127.Ehtele oli kantud hageja meistrimärk ja hageja veebilehel oli märge, et hageja on autor, kelle loata ei ole teoste kasutamine lubatud. Alates 2017. aasta aprillist on kostjad kasutanud hageja preesiga äravahetamiseni sarnast kujutist toote „xxxx“ pakendil, samuti selle toote reklaamikampaanias trükimeedias, digitaalmeedias ja välimeedias ning televisioonis. Hageja pöördus kostjate poole ning algselt tunnistas kostja Agentuur La Ecwador OÜ ja viimase töötaja T M rikkumise toimepanekut. Hiljem asusid kostjad hageja autorsust vaidlustama. Kostjad rikkusid autori varalisi ja isiklikke õigusi.
128.Mittevaralise kahju tekkimist hagejale tuleb eeldada. Hagejal olid hingelised kannatused. Hageja õigusi rikuti laiaulatuslikult ja intensiivselt, kostjate tegevus oli suunatud majandusliku kasu saamisele. Kostjad rikkusid hageja õigusi süüliselt, sest autori andmed olid neile teada ja
rikkumist jätkati pärast hagejalt nõude saamist. Hagejale tekkinud varaline kahju preesi osas on 2900 eurot ja foto osas 50 eurot. Tegemist on hüpoteetilise litsentsitasu nõudega. Alternatiivselt tugines hageja VÕS §-le 1037. Kulud õigusabile on hageja varaline kahju.
129.Kostjad leidsid, et hageja ei ole rahvaloominguks olevate ajalooliste Xxxx preeside alusel loonud uut originaalset teost. Hageja loodud preesil puuduvad originaalsed elemendid. Hageja tehtud foto ei ole originaalne, sest selle eesmärgiks oli ainult preesi kujutada. Hageja õiguste rikkumine ei ole tõendatud. Samas väitsid kostjad, et Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja T M lõi iseseivalt originaalse kujutise, mida kasutati tootepakendil. Muuhulgas lähtus kujundaja oma töös preesidest allikaviitega xxxx 509:599 ja allikaviitega xxxx 509:7238. Seega oli pakendil kasutatud kujutis kostja töötaja originaalne teos ning vastupidist peab tõendama hageja.
130.Alates 09.07.2017 oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ kodulehel avaldatud uued pakendid, kus hageja loodud preesiga sarnast kujutist ei kasutatud. Pakendid vahetati välja 2017. a juunis, kui hageja hakkas esitama alusetuid nõudeid. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus ei ole rikkunud käibekohustust, sest ta ei pidanud eeldama, et Agentuur La Ecwador OÜ reklaamikampaania üks osa võib rikkuda kolmandate isikute õigusi.
131.Kahju nõuet pidasid kostjad alusetult suureks. Vaidlusalune pakend oli üks üheksast pakendist ja reklaamikampaania ei keskendunud ühele tootele. Tarbekunstiteoste litsentsitasu ühes reklaamikampaanias on 5% kuni 15% selle teose hinnast. Prees ei omanud kampaanias keskset rolli. Hüpoteetiline litsentsitasu peab olema seotud hageja aastakäibe ja kasumiga, samuti müüdavate preeside hinnaga. Mittevaralise kahju nõue ei kuulu autori isiklike õiguste rikkumise tõttu rahuldamisele. Õigusabikulusid oleks hageja saanud vältida, kui ta oleks ise kostjate poole pöördunud.
132.Esitatud nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hagejale kuuluvad autoriõigused tema loodud Xxxx preesile ja sellest tehtud fotole. Kohtu hinnangul ei ole kostjad autoriõiguste puudumist põhistanud ega tõendanud. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostjad on kasutanud hageja teoseid. Iseenesest ei ole kostjad menetluse käigus kordagi väitnud, et neil oleks olnud hageja teoste kasutamiseks luba. Kuivõrd luba teoste kasutamiseks ei olnud, tuleb järgnevalt hinnata, kas kostjate rikkumine oli solidaarne ja süüline ning kas hagejale on tekkinud tema väidetud ulatuses varaline ja mittevaraline kahju. Hageja teoste kaitstus autoriõigusega
133.AutÕS § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Muuhulgas loetakse autoriõigusega kaitstud teosteks AutÕS § 4 lg 3 p 15 järgi tarbekunstiteoseid, punkt 16 järgi disaini- ja moekunstiteoseid ning punkti 17 järgi fotograafiateoseid.
134.AutÕS § 4 lg 6 näeb ette, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Eeltoodust tuleneb, et kostjad, kes vaidlustasid hageja teoste kaitstust autoriõigustega, pidid oma väiteid tõendama.
135.AutÕS § 7 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus teose loomisega ning § 7 lg 2 järgi loetakse teos looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud käesolevas asjas, et ta
lõi Xxxx preesi hiljemalt 19.04.2015, mil ta tegi sellest veebilehel avaldatud foto.
136.AutÕS § 9 lg 1 näeb ette, et teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Vaidlus puudub iseenesest selle üle, et hageja avaldas oma veebilehel Xxxx preesist loodud foto ning veebilehel oli avaldatud, et tegemist on hageja kui autori teostega. Seega oli hageja oma teosed avaldanud.
137.AutÕS § 28 lg 1 näeb ette, et autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti. Teose autoriks on AutÕS § 28 lg 2 kohaselt füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. AutÕS § 29 lg 1 sätestab, et isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Kuna hageja avaldas teosed oma nime all, lasus kostjatel kohustus tõendada autorsuse ja autoriõiguste puudumist. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et hageja pidi vastupidiselt tõendama, et juustupakenditel kasutatud kujutise autori ei ole T M. Kostjad asusid alles menetluse kestel väitma, et pakenditel kasutatud kujutise lõi Agentuur La Ecwador OÜ töötaja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pakendil kasutatud kujutise avaldamisel oleks kordagi viidatud T M kui kujutise autorile ja sarnast järeldust ei saa teha ainuüksi asjaolust, et kostja Agentuur La Ecwador OÜ kodulehel oli viidatud T M kui kujundajale. Igal juhul avaldas kostja viite T M kui kujundajale ligi aasta pärast seda, kui hageja teosed olid avaldatud. Seetõttu ei saanud kostja Agentuur La Ecwador OÜ tugineda AutÕS § 29 lõikest 1 tulenevale eeldusele.
138.AutÕS § 6 kohaselt ei saa teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust see, millisel eesmärgil või milliseks otstarbeks lõi hageja Xxxx preesi ning foto. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on tarbekunsti ja fotograafiateosega, ei andnud kostjatele õigustust jätta teoste autoriõigustega kaitstust arvestamata ega õigust kasutada teoseid ilma autori loata. Alusetud on kostjate väited, et kuivõrd tegemist oli rahvusliku sõlega, mis oli loodud rahvakunsti valdkonnas, ei olnud sõlg kaitstav autoriõigusega. Kostjad on alusetult samastanud mõiste „rahvakunst“ mõistega „rahvalooming“.
139.AutÕS § 29 lg 2 näeb ette, et anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. Seega ei tulene autoriõiguse seadusest, et kui mõne teose autor ei ole teada, on tegemist automaatselt objektiga, mis ei ole autoriõigusega kaitstud. AutÕS § 5 p 2 sätestab, et autoriõiguse seadust ei kohaldata rahvaloominguteostele. Antud sättest on kostjad teinud eksliku järelduse, et kuna Xxxx prees kuulus rahvakunsti valdkonda ning oli loodud varasemate muuseumis säilitatavate preeside ainetel, milliste autorid ei olnud teada, oli hageja teose näol tegemist automaatselt autoriõigusega mittekaitstava teosega.
140.Eesti autoriõiguse seadus ei defineeri mõiste „rahvalooming“ sisu. Eesti on ühinenud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mille artikli 2 lõike 2 kohaselt võib liitu kuuluvate riikide seadusandlus ette näha, et teoseid üldse või kindlaksmääratud teoste liike ei kaitsta, kui nad ei ole fikseeritud mingis materiaalses vormis. Antud sätte kohaselt võib liikmesriik jätta teostena kaitsmata rahvaloominguteosed ehk inglise keeles „works of folklore“. Selle sätte alusel on võimalik autoriõigusliku kaitse alt välja jätta selliseid rahvaloominguteoseid, mida on ühelt generatsioonilt teisele üle antud suuliselt või tantsudena, mida ei ole kunagi
eraldiseisvalt fikseeritud1.
141.Seega on kohus seisukohal, et rahvakunstnike loodud teosed, sealhulgas ehted, millised on fikseeritud konkreetses vormis ja millistest osadel on võimalik tuvastada konkreetne autor, ei kujuta endast rahvaloominguteoseid. Tegemist võib olla teostega, milliste autor kas ei ole teada või milliste osas on autoriõiguse kehtivus lõppenud. Kohus selgitas kostjatele 07.03.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 31-36), et kui viimased on vaidlustanud hageja teoste kaitstuse autoriõigusega, tuleb neil seda põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kostjad on läbisegi kasutanud mõisteid rahvalooming ja rahvakunst ning on neid mõisteid ekslikult samastanud. Kohus palus põhistada kostjatel oma väiteid originaalsuse puudumise kohta.
142.AutÕS § 35 lg 1 sätestab, et teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. AutÕS § 35 lg 3 näeb ette, et isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud. Kooskõlas AutÕS § 35 lõikega 4 kohaldatakse AutÕS § 35 lg 1 sätteid ka teostele, mille autorid ei ole teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata (§ 5).
143.Eeltoodust tuleneb selgelt, et kui hageja lõi uue teose nende rahvuslike preeside alusel, mille autorid ei olnud teada, tekkis hagejal sellele vaatamata autoriõigus enda loodule. Hagejal oleks tekkinud autoriõigus enda loodule isegi siis, kui hageja oleks oma teosed loonud seni fikseerimata vormis rahvaloominguteoste alusel. Kostjate väited, milliste kohaselt kohalduvad tuletatud teostele nn tavateostega võrreldes kõrgemad originaalsuse nõuded, on jäänud põhjendamata. Kohtu hinnangul ei ole kostjad hageja teostel originaalsuse puudumist tõendanud. Ühtlasi osundab kohus, et kostjate väited on menetluse kestel olnud vastuolulised. Ühest küljest on kostjad väitnud, et hageja loodud preesil ja sellest tehtud fotol puudus originaalsus, kuid teisest küljest on kostjad väitnud, et Agentuur La Ecwador OÜ töötaja lõi iseseisvalt hageja preesiga äravahetamiseni sarnase kujutise, mis oli originaalne ja autoriõigusega kaitstud iseseisev teos. Kuna kostjate väited on vastuolulised, ei ole need kohtu jaoks usutavad. Kohus juhtis 28.05.2018 eelistungil kostjate tähelepanu vastuoludele nende väidetes (toimiku 2. kd, lk 162-171).
144.Seoses hageja tehtud fotoga on iseenesest õige kostjate viide, et autoriõigusega kaitstakse vaid sellist fotot, mis on algupärane ja on autori enese intellektuaalne looming (C-5/08, p 35, C145/10). Autori loominguga on tegu siis, kui autor on loomingulisi valikuid rakendades saanud teose loomisel väljendada oma loomingulisi võimeid. Autor võib valida taustakujunduse, valgustuse, võttenurga ja kaadri valiku. Autoriõigusega kaitsmise peamine eelis seisneb selles, et see hõlmab üksnes teose individuaalset väljendust ning jätab seega teistele autoritele vajaliku vabaduse luua sarnaseid teoseid tingimusel, et esimest teost ei kopeerita (C-406/10, p 41). Alles kasutatud elementide valik, asetus ja kombineerimine võimaldab autoril väljendada oma loomevõimet algupäraselt (samas, p 67). Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid fotol originaalsuse puudumisest. Tegemist ei ole fotoga, mis oleks olnud pelgalt Xxxx preesi jäädvustus, sest autor on foto tegemisel valinud sobiva tausta, valgustuse ja võttenurga.
145.Hageja esitas kohtule enda tehtud foto, milles oli kajastatud hageja loodud ehet „Xxxx prees, kividega sõlg“ (toimiku 1. kd, lk 14). Hageja kodulehe väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 1516, 2. kd, lk 117) nähtub, et hageja loob rahvuslikke ehteid. Kodulehel on avaldatud hageja tehtud fotod hageja ehetest. Kodulehel on märge, et fotode autoriõigused on kaitstud ja nende
kasutamine ilma autori loata keelatud. Vaidlusaluse Xxxx preesi foto on avaldatud hageja kodulehel koos märkega, et teos on loodud inspireerituna muuseumi ehetest xxxx 1020:132 ainetel.
146.Hageja esitas kohtule ka väljavõtte oma kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 201 pöördel – 202), millest nähtuvalt oli foto vaidlusalusest preesist tehtud 19.04.2015. xxxx AS (xxxx) ekspertiisiaktist (toimiku 3. kd, lk 51-52) tuleneb, et hageja tehtud foto preesist oli loodud 19.04.2015. Foto oli loodud telefoniga Samsung GT I9195, mille hageja oli ostunud 18.12.2014 (toimiku 3. kd, lk 52 pöördel).
147.Seega saab asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja oli vaidlusaluse Xxxx preesi loonud hiljemalt 19.04.2015, mil ta tegi sellest foto. Samuti saab asjas kogutud tõenditest järeldada, et prees ja sellest tehtud foto olid avaldatud teosed ning teoste avaldamisel oli selgelt viidatud hagejale kui autori nimele. Preesile endale oli kantud autorimärk. Hageja esitas kohtule xxxxx sertifikaadist (toimiku 1. kd, lk 17, tõlge lk 97), mille kohaselt on hagejale väljastatud meistrimärk. Sama märk on nähtav hageja tehtud fotolt. Kuna nii prees kui foto avaldati hageja kui autori nimele viidates ja preesile oli kantud hageja autorimärk, tuleb hageja autorsust eeldada ja vastupidist pidid tõendama kostjad.
148.Hageja esitas kohtule doktor K S ekspertarvamuse (toimiku 1. kd, lk 40-48). Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga. Doktor K S näol on tegu ehtekunstniku, disaineri, graafiku, õppejõu ning teaduriga, kes on xxxx juhatuse ja xxxx liige. K S on arvamuses märkinud, et sõna „prees“ kasutatakse eesti keeles erialase terminina ainult ühe sõle tüüpi ehte liigi kohta. Arvamuse koostaja on xxxx õpetanud omaloominguliste preeside valmistamist alats 1990.ndatest aastatest. Arvamuses on kirjeldatud, et üks võimalus preesi loomisel on luua uus teos muuseumides ja erakogudes olevate preeside kujundusloogika alusel.
149.K S arvamuses on kirjeldatud, mis on prees ja millised on tavapäraselt selle ehte elemendid. Arvamuse koostaja on leidnud, et hageja on valmistanud kaasaegse preesi. Nõel on kinnitatud ehte keha külge läbi alusplaadile saetud augu, mis erineb rahvakunsti preeside kinnitusviisist. Preesi kujundamisel on hageja kasutanud rahvapärase preesi valmistamise tehnilisi võtteid ja samu kujundusprintsiipe. Teos on jagatud kuue-kiirelise kujundusloogika alusel. K S hinnangul viitavad klaasist kantlihviga „silmad“ saartel leitud silmadega preesidele, kuid ei ole ühegi olemasoleva, sealhulgas xxxx 1020:132 koopia ega tuletus. K S arvamuse kohaselt on tegemist sama idee, kuid täiesti erineva teostusega.
150.Arvamuses on K S võrreldnud hageja teost rahvusliku preesiga xxxx 1020:132 ning on kahte preesi pidanud erinevaks. K S on leidnud 7 olulist erinevust. Kokkuvõttes on arvamuses leitud, et hageja prees on kujundatud muuseumides ja erakogudes olevate preeside kujundusloogika alusel ja on originaalne. Teos erineb rahvakunstist selle poolest, et autor on loonud originaalse mustri, kasutades rahvaloomingut inspiratsiooni allikana.
151.Samas arvamuses on võrreldud hageja loodud preesi kostjate reklaammaterjalides kasutatud preesi kujutisega. Arvamuse koostaja ei ole tuvastanud olulisi erinevusi, kuid on tuvastanud hulgaliselt detailseid sarnasusi. Muuhulgas on reklaammaterjalides kasutatud joonistatud preesil olemas hageja teosele omased originaalsed detailid, mis rahvaloomingulistel preesidel puuduvad, sh triibulised märkpuntsliga löödud templid ja rahvakunstiteosele omase kinnitusaugu puudumine. Samuti ei ole preesi silmade kastikute kuju omane mitte rahvakunsti preesile, vaid hageja loodud teosele. K S on juhtinud tähelepanu, et kostjate kasutatud joonistatud preesi kujutisel asub silmade vari samas asukohas ja on sama kujuga, nagu hageja tehtud fotol. Kostjate kasutatud preesi kujutisel on põiki-triibulised kaldristi kujulised märgid, mida ei kasutata rahvakunstis, kuid on kasutatud hageja teosel.
152.Kokkuvõttes on K S leidnud, et reklaammmaterjalides kasutatud preesi kujutis on hageja teose kujutis, sest selgelt on näha kahe kujutise sarnasused. K S ei ole pidanud võimalikuks, et tegu oleks reklaamiagentuuri enda poolt iseseisvalt välja joonistatud kujutisega, sest preesi „silmade“ kuju, proportsionaalne suhe, kinnituskrappide kuju, tihedus ja isegi väikesed nn käsitöö vääratused on selgelt näha kostjate kujutisel. Äratuntavad on hageja fotol klaasist silmade läigete asukohad, valguse ja varjude proportsioonid. K S hinnangul oli tahtlikult jäetud kujutamata meistrimärk. Kohtu hinnangul tõendab K S arvamus seda, et hageja loodud Xxxx prees kividega sõlg on originaalne ja autoriõigusega kaitstud teos, mida kostjad kasutasid oma toodete pakenditel.
153.xxxx on koostanud arvamuse (toimiku 1. kd, lk 49-50), mille on allkirjastanud kolm liidu juhatuse liiget. Arvamuse kohaselt on hageja näol tegu tunnustatud ehtemeistriga, kes valmistab kihelkondlikke ehteid vanade leidude põhjal. AS Saaremaa Piimatööstus juustupakendil on kergesti äratuntav K Ke valmistatud silmadega prees. Arvamuse kohaselt viitab sellele kõige otsesemalt klaastahukate kinnitamise tehnoloogia, kus nelja kroonlehega õis on pinnale kantud nn kahekordselt. Kostjate pakendi kujutuses on kasutatud arvamuse kohaselt hageja autoriehte reproduktsiooni, mille loomisel on saadud inspiratsiooni silmadega preesist xxxx 632:72.
154.Hageja esindaja ja metallikunstnik J P vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku 2. kd, lk 151 pöördel – 152) nähtub, et J P koostas kostjale Agentuur La Ecwador OÜ-le arvamuse, mida viimane kohtule ei esitanud. Kostja saatis J P lähteülesande (toimiku 2. kd, lk 152 pöördel – 156), milles ta palus koostada hageja ja T M preeside võrdluse xxxx, tuues välja erinevused. J P näol on tegemist ehtekunstniku ja xxxx esimehega, kes on muuhulgas lõpetanud 1982. aasta xxxx kujutava- ja tarbekunstiteaduskonna ehtekunstnikuna.
155.J P leidis oma arvamuses (toimiku 2. kd, lk 157-159), et Xxxx silmadega prees on ehtetüüp, mida on erinevad meistrid mitu sajandit käsitööna valmistanud. J P on kirjeldanud Xxxx preesi iseloomulikke tunnuseid ja leidnud, et kuna neid preese ei ole valmistatud massitiraažis, on iga ese ainukordne teos. J P hinnangul on hageja oma töös teemat edasi arendanud. J P peab silmatorkavaks erinevuseks varasemate preesidega hageja teoses silma kivi kinnituseks mõeldud krappe ja mustrisse topeltringi moodustava kahe punsli kasutamist. Mustris on kasutatud uut lisapunslit, mis lisab suurema ristatud kuuseokste elemendi sisemise spiraaliga ääristatud ava ümber. Samuti on arvamuses viidatud lisatud meistrimärgile.
156.J P on leidnud, et T M prees on ilmselgelt hageja töölt maha joonistatud ja kujutisel esinevad kõik need erisused, mis on hageja tööl ja mis eristavad hageja teost ajaloolistest esemetest. Samuti on J P juhtinud tähelepanu, et varjud joonistusel on identsed preesi fotoga võrreldes. Kas tähelepanematusest või teadlikult on kujutamata jäetud hageja meistrimärk. J P on avaldanud arvamust, et sellisel viisil maha joonistamisel oleks pidanud küsima algse teose autori nõusolekut.
157.Kohtu hinnangul tõendavad seega kolm usaldusväärset arvamust ehk K S, xxxx ja xxxx ning J P arvamused, et hageja loodud Xxxx prees oli originaalne ja ajaloolistest ehetest erinev teos. Kostjad on nende arvamuste kohaselt kasutanud juustu pakendil nimelt hageja teost ehk täpsemalt preesist tehtud foto alusel maha joonistatud kujutist. Kolm esitatud arvamust välistavad võimaluse, et kostjate poolt 2017. aastal kasutusele võetud kujutis oleks Agentuur La Ecwador OÜ töötaja T M originaalne ja hageja teosest sõltumatult loodud teos. Kohtu hinnangul on kõik kolm arvamust usaldusväärsed, sest nende koostajad omavad vastavas valdkonnas märkimisväärset pädevust ning kõigis kolmes arvamuses toodud seisukohad on põhistatud ja loogiliselt järgitavad.
158.Kõigi kolmes arvamuses toodud seisukohti toetavad väljavõtted erialakirjandusest. Hageja esitas kohtule väljavõtte K K raamatust „Eesti rahvapärased ehted. 13. sajand – 20. sajandi
algus“ (toimiku 2. kd, lk 16-20). Raamatus on märgitud, et mõiste „rahvapärane ehe“ eksisteerib üksnes võrdluses „mitterahvapärane ehe“. Kohtule esitatud uurimistöö allikmaterjalide kirjelduses on toodud, et uurimuse peamiseks allikmaterjaks olid originaalteosed ehk eesti rahvapärased ehted. Samas uurimuses on leitud, et preesiks tuleks nimetada ainult 17.- 19. sajandini Eestis levinud lahedat ja sakilise servaga ehet, mille üldkujundus on tuletatnud akantusest või õiemotiividest. Uurimistöö autori sõnul kanti Xxxxs arvukalt preese ja valdavalt silmadega preese, kuid nimetust „prees“ Xxxxs ei tuntud, vaid ehteid kutsuti „väikesteks sõlgedeks“ või „kividega sõlgedeks“. Raamatus on välja toodud, et Xxxx ehtemeistrid ei ole oma ehteid märgistanud ja seetõttu jäävad Xxxxs valmistatud preeside autorid saladuseks.
159.K K teosest „xxxx“ (toimiku 2. kd, lk 21-25) nähtub, et preeside loojaid tuleb lugeda autoriteks ja uurimistöös on käsitletud ja uuritud erinevate ehtemeistrite töid, mis nähtub raamatus toodud ehtemeistrite nimekirjadest ja meistrimärkide tabelist. Samas teoses on K K viidanud erinevatele kunstnikele, kes on rahvapäraseid ehteid loonud. Raamatus on märgitud: „Eesti sõled on üks imposantsemaid esemeliike eesti rahvakultuuris. Saanud oma kunstilise ilme rahvusvahelise professionaalse kunsti ja kohaliku rahvaloomingu elementide segunemisel, on nad huvitavaks vahevormiks rahvakunsti ja professionaalse kunsti vahel.“ Eelviidatud erialase kirjanduse väljavõtetest saab järeldada, et ajalooliselt on preeside näol olnud tegemist rahvuslike ehetega, mis olid konkreetses vormis fikseeritud ja milliste puhul on vähemalt osaliselt autorid tuvastatavad. Xxxx rahvuspreeside näol ei saa järelikult olla tegu rahvaloominguteostega.
160.Hageja esitas kohtule kutsestandardi „xxxx II, III, IV, V“ (toimiku 2. kd, lk 25 pöördel – 26), mille kohaselt mõistetakse kutsestandardis rahvakunstina inimese loovat tegevust, mis on seotud tarbeliste ja/või dekoratiivsete esemete valdavalt käsitööndusliku valmistamisega ja esitab loovalt mingi inimgrupi traditsioone. Rahvakunst võib omada tuntavaid seoseid traditsioonidega, kuid rahvakunstnikku võib inspireerida tänane maailma ja elukeskkond. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostjate käsitlus, et kui loodud teos kuulub rahvakunsti valdkonda, ei ole tegemist originaalse loometegevusega ning teos ei ole kaitstav autoriõigusega.
161.Seoses foto originaalsuse tõendamisega esitas hageja kohtule professionaalne fotograafi, Eesti foto kooli ja stuudio juhataja ning Eesti Kunstiakadeemia külalislektori K K arvamuse(toimiku 1. kd, lk 51). K K hinnangul on hageja loodud foto näol tegemist fotograafiateosega, millest annavad märku sobiliku tausta valik, valguse valik ja kompositsioonilised võtted. Kohus nõustub nende järeldustega ja leiab, et arvamuse näol on tegemist usaldusväärse tõendiga, sest tegemist on vastavas valdkonnas pädevust omava arvamuse andjaga.
162.Vabakutseline fotograaf, xxxx ja xxxx õppejõud, kasutajakogemuse ekspert M M on oma arvamuses (toimiku 1. kd, lk 52-54) leidnud, et hageja veebilehel avaldatud fotod on hoolikalt ja asjatundlikult loodud tööd, mitte lihtsalt reproduktsioonid autoriehetest. Fotode professionaalsele tasemele viitab kunstiline valguse kasutus, kompositsioon ja esemete sidumine kontekstiga. Arvamuse andja on pildistatud ehete puhul pidanud väga oluliseks lisaväärtuseks nende kaasnevat etnograafilist tausta. Ehet on pildistatud peamise objektina. Kokkuvõttes on M M leidnud, et hageja loodud foto näol on tegu fotograafiateosega, mis on avaldatud autori veebilehel. Foto oli autori loomingulise tegevuse tulemus. Seega on kohtu hinnangul kahe eelviidatud arvamusega tõendatud, et hageja tehtud foto preesist on originaalne ja autoriõigusega kaitstud teos.
163.Kostjad esitasid kohtule oma asjatundjate arvamused koos nendele saadetud lähteülesandega. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ koostatud lähteülesandele (toimiku 1. kd, lk 176-183, lk 184-188) olid lisatud fotod erinevatest preesidest ning fotol nr 4 oli kujutatud hageja vaidlusalune prees. Kostja palus enda valitud isikutel vastata, kas mõni fotodel kajastatud preesidest erineb teistest sellel määral, et seda saaks pidada originaalseks teoseks. Kohtu
hinnangul olid lähteülesandes püstitatud küsimused suunavad, mis juba ainuüksi seetõttu välistab esitatud arvamuste usaldusväärsuse. Küsimuses „Kas käesolevale lähteülesandele lisatud fotodel olevatest preesidest erineb mõni teistest preesidest sellise määral, et seda saaks pidada originaalseks (uueks teoseks)“ on arvamuse andjal sisuliselt palutud lähtuda eeldusest, et enamik fotodel kajastatud preese ei ole originaalsed ega autoriõigusega kaitstud teosed. Kostjad on lähtunud ekslikust eeldusest, et Xxxx preesideks nimetatud rahvuslikud ehted iseenesest ei ole autoriõigusega kaitstud. Lisaks nõustub kohus hageja etteheitega, et arvamuse andjatel ei ole palutud eraldiseisvalt ja selgelt hinnata, kas hageja teos on originaalne.
164.Lisaks lähteülesande ebaõigele püstitamisele ei tõenda kostjate esitatud arvamused kostjate väiteid seetõttu, et ühelgi arvamuse koostanud isikul ei ole piisavat pädevust tarbekunsti, ehtekunsti ja rahvakunsti valdkonnas ning ühegi arvamuse koostanud isiku pädevus ei vasta K S, J P või xxxx nimel arvamuse koostanud isikute pädevusele.
165.Arvamuse esitanud J R (toimiku 1. kd, lk 151-159) on xxxx etnoloogia doktorant, kellel puudub disaini-, moe- ja tarbekunstialane väljaõpe, kes on hariduselt ajaloolane ning kellel on sotsiaalteaduste magistrikraad kultuurikorralduse erialal. J R on pidanud kõiki fotodel kajastatud preese rahvakunsti näideteks ja on leidnud, et rahvakunsti puhul ei peeta autorsust ja originaalsust oluliseks. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendamatu ja selgelt eksliku arvamusega, kus selle esitaja on viidanud küll ajalooliselt tarbekunsti kujunemisele, kuid ei ole hinnanud sisuliselt talle esitatud fotodel kujutatud esemeid ega ole arvestanud autoriõiguse seadusest tulenevat. J R arvamus on vastuolus vastava valdkonna erialakirjanduse ehk K K teostes tehtud järeldustega.
166.Samas on J R möönnud, et fotodel kujutatud preesid erinevad üksteisest tehniliste elementide poolest. J R on viidanud, et fotol nr 4 kujutatud prees ehk hageja tehtud prees erineb teistest detailide poolest. Kokkuvõttes on arvamuse andja leidnud, et preeside puhul ei ole tegemist tänapäevases mõttes autoriloominguga vaid rahvakunstiga. Arvamus on kohtu hinnangul põhjendamatu, sest selle andja ei ole hinnanud talle esitatud fotosid lähtuvalt eeldusest, et mõni preesidest võib olla loodud kaasajal konkreetse autori poolt. Arvamuse andja on pädevuse puudumise tõttu ekslikult järeldanud, et ükski ajalooline Xxxx prees ei ole mõne konkreetse autori loodud originaalne teos. Pädevuse puudumise tõttu vajalikus valdkonnas ei loe kohus arvamust usaldusväärseks. Kostjad on esitanud täiendavalt J R elulookirjelduse (toimiku
3.kd, lk 37), millest nähtub, et antud isik on lõpetanud xxxx sotsiaalteaduste magistrina kultuurikorralduse alal ning on viimastel aastatel töötanud xxxx OÜ projektijuhina.
167.U N on arvamuses (toimiku 1. kd, lk 160-167) avaldanud, et ta on õppinud metalliehistöö eriala ning töötanud vabakutselise metallikunstnikuna. Seega ei ole tegemist isikuga, kes omaks erialalist haridust rahvakunsti valdkonnas. U N on preese pidanud üldmuljelt sarnasteks. Vaatamata erinevustele detailides on ta leidnud, et fotodel kujutatud preesidel puudub autori omapoolne panus. Kohus ei loe U N pädevuse puudumise tõttu arvamust usaldusväärseks. Arvamuse koostaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et kuna tegu on rahvakunsti esemetega, ei ole need autoriõigusega kaitstud.
168.E M on esitatud arvamuse (toimiku 1. kd, lk 168-175) kohaselt lõpetanud xxxx ehtekunsti eriala ning on xxxx xxxx rahvusliku metallitöö eriala lektor ja programmijuht. Tema hinnangu kohaselt on talle esitatud fotodel preesidel sarnased ja tavapärased kujunduselemendid ning fotode pinnalt ei ole ta ühtegi teost lugenud teisest originaalsemaks. Samas on ta möönnud, et fotode põhjal tehtud analüüs annab kaudsema tulemuse võrreldes originaalsete esemete endi võrdlemisega. Teisalt on E M arvamuses viidanud fotol nr 4 kujutatud preesi paljude detailide erinevustele, millistest osasid on ta pidanud suisa unikaalseks erisuseks. Kostjad esitasid E M elulookirjelduse (toimiku 3. kd, lk 32-33), mille kohaselt on antud isik lõpetanud xxxx ehtekunsti eriala alles 2014. aastal. Kohus leiab, et kuigi E M on iseenesest olemas pädevus ehtekunsti
erialal, ei ole tema arvamusest võimalik järeldada, millisel põhjusel ei pidanud ta vaatamata unikaalsete erinevuste olemasolule hageja loodud preesi originaalseks teoseks. E M arvamuses välja toodud erinevused on vastuolus arvamuse üldise järeldusega.
169.Kostjad esitasid kohtule K L kui asjatundja arvamuse (toimiku 2. kd, lk 90-91). K L on avaldanud, et ta on õppinud xxxx tekstiilikunsti ning seejärel läbinud kursuse xxxx moedisaini alal. Hiljem on ta töötanud disainerina, lektorina ja omab ajaloo eriala bakalaureuse kraadi. Seega ei ole tegemist ehtekunsti, tarbekunsti või fotograafia alal pädevust omava isikuga. Arvamuse andjal puudub kohtu hinnangul piisav pädevus. Kostjad esitasid kohtule K L elulookirjelduse (toimiku 3. kd, lk 38), mille kohaselt on antud isik õppinud xxx ajalugu, xxxx tekstiilikunsti ja läbinud magistriprogrammi xxxx. K L on leidnud talle esitatud preeside fotode alusel, et kõigil preesidel on kasutatud samu kujunduselemente. Tema hinnangul on preesid väga sarnased kompositsioonilt ja väliselt kujult. Pädevuse puudumise tõttu ei tõenda antud arvamus erinevalt hageja esitatud arvamustest hageja teosel originaalsuse puudumist.
170.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ esindaja on koostanud lähteülesande (toimiku 2. kd, lk 92-94), kus on küsinud asjatundja pädevuse kohta fototöötluse valdkonnas ja on küsinud, kas on juustu pakendil on kasutatud originaalfotot. Kohus nõustub hageja väitega, et lähteülesande küsimused ei ole esitatud asjakohaselt, sest fototöötluse valdkonnas pädevuse omamine ei ole käesolevas asjas oluline. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid töödelnud tema loodud fotot. Kostjad kasutasid hageja tehtud fotot selleks, et joonistada selle alusel käsitsi Xxxx preesi kujutis. Ainuüksi seetõttu on teine lähteülesandes esitatud küsimus kohtu hinnangul eksitav. AS Saaremaa Piimatööstus juustupakendil kasutatud kujutis on ilmselgelt joonistatud ning tegemist ei ole hageja foto tehnilise töötlemise tagajärjel loodud kujutisega. Seda ei ole hageja menetluses väitnud. Asjatundjalt ei ole küsitud, kas joonistatud kujutis sarnaneb või erineb mingis osas fotolt nähtuva preesi kujutisega.
171.Kostjad on esitanud oma väidete tõendamiseks graafilise disaineri K T arvamuse (toimiku
2.kd, lk 95-96). Arvamuse andja on märkinud, et pakendil kasutatud kujutis on käsitsi joonistatud, mille tõttu on ta väitnud, et fotot kasutatud ei ole. Iseenesest on õige asjatundja järeldus, et joonistatud kujutist ei ole võimalik fotost saavutada ühegi fototöötluse programmiga, kuid käesolevas menetluses arvamus kostjate väiteid ei tõenda. Arvamus ei tõenda, et kujutise joonistamisel ei võtnud kostja kujundaja aluseks hageja loodud ja tema kodulehel avaldatud fotot preesist. Arvamus ei tõenda, et hageja loodud foto ei ole originaalne. Kostjad esitasid kohtule K T elulookirjelduse (toimiku 3. kd, lk 34), mille kohaselt on antud isikul xxxx omandatud bakalaureusekraad graafilise disaini erialal. Tegemist on ühe reklaamiagentuuri kunstilise juhiga. K T ei oma pädevust fotograafia valdkonnas.
172.Oma väidete tõendamiseks esitasid kostjad kohtule V N e-kirja (toimiku 2. kd, lk 120). Ekirjast ei ole võimalik järeldada, mida täpselt asjatundja on võrrelnud. V N on talle esitatud fotode pinnalt pidanud teistest erinevaks preesi 11, kuid ei ole seda pidanud autoriehteks. Kostjate väide, et isikule saadeti sama lähteülesanne, mis on kohtule esitatud, on paljasõnaline. V N elulookirjeldusest (toimiku 2. kd, lk 151, toimiku 3. kd, lk 41) nähtub, et antud isik on õppinud xxxx arhitektuuri ja metallehitustööd, kuid on pikaajaliselt töötanud vaimuliku ja õpetajana. Alates 2011. aastast on ta olnud metallitöö meister ja alates 2013. aastast metallitöö lektor xxxx. Kuna V N e-kirjast ei saa järeldada, mida ta on võrrelnud ning kuidas oma järeldusteni jõudnud, ei tõenda e-kiri kostjate väiteid hageja loodud Xxxx preesil originaalsuse puudumise kohta.
173.Kokkuvõttes leiab kohus, et mitte ükski kostjate esitatud arvamus ei tõenda hageja loodud Xxxx preesi ja foto originaalsuse puudumist ehk asjaolusid, mis välistaksid teoste kaitstavuse autoriõigusega. Kohus selgitas kostjatele 07.03.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 31-36) vajadust põhistada ja tõendada väiteid hageja teoste autoriõigusega mittekaitstavuse kohta. Kohus selgitas kostjatele vajadust põhistada, miks on arvamused koostanud isikud pädevad.
28.05.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 162-171) juhtis kohus taas kostjate tähelepanu vajadusele oma väiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad vastuväiteid tõendanud.
174.Kostjad esitasid kohtule Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja T M loodud joonised (toimiku 2. kd, lk 100-102). Joonistest ei saa järeldada nende koostamise aega. Kohus nõustub asjatundja K S arvamuses esitatud väitega, et jooniste loomisel on ilmselgelt aluseks võetud hageja preesist tehtud foto. Vaatamata vähestele erinevustele üksikutes detailides on samad kõik preesi olulised elemendid ja proportsioonid. Joonistel on üks-üheselt korratud fotolt nähtuvaid varje ning valguse langemist.
175.Samad järeldused võib teha hageja esitatud tõendist (toimiku 2. kd, lk 173), kus on hageja preesist tehtud foto asetatud kohakuti Agentuur La Ecwador OÜ kujundaja joonisega. Valguse ja varjude asetused on täielikult samad, mis ei saa kohtu hinnangul olla juhuslik. Täpselt samad on kõigi teiste detailide asetused ja kompositsioon tervikuna.
176.Kostjad esitasid kohtule enda sõnul analoogilise tõendi 28.05.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 175), kuid kostjate tõend on kohtu hinnangul eksitav. Kostjate võrdlus on saadud ilmselt kahe kujutise üksteise peale asetamisel ja mõningasel nihutamisel. Kostjate pilt kujutab vaid preesi ühte nurka. Kuigi sellel on üritatud näidata erinevusi lehe asetuses ja ringide asetuses, ei ole sarnaseid erinevusi võimalik tuvastada hageja analoogilisest tõendist (toimiku 2. kd, lk 173). Küll aga nähtub kostjate esitatud tõendist, et T M on kujutise maha joonistanud hageja teosest tehtud fotost, sest ta on joonistuses korranud fotolt nähtuvaid varje ja valguse peegeldust. Kohus selgitas kostjatele 28.05.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 165 pöördel), et tõend ei tõenda selliseid erinevusi joonistuse ja hageja foto vahel, mis võimaldaksid T M joonistust pidada originaalseks ja iseseivalt loodud teoseks.
177.Täiendavalt esitasid kostjad enda koostatud dokumendi (toimiku 3. kd, lk 29-31), milles nad on võrrelnud hageja, T M ja erinevate xxxx kodulehel avaldatud preeside detailide erinevusi ja sarnasusi. Kohtu hinnangul ei ole tegu dokumentaalse tõendi, vaid kostjate seletusega. Üksikute detailide erinevus ja sarnasus hageja ning T M joonistuse ja kolmandate preeside vahel ei tõenda kohtu hinnangul, et T M lõi iseseisvalt uue teose, mis juhuslikult oli äravahetamiseni sarnane hageja teosega tervikuna ning sarnane nendes detailides, mida ajaloolistel preesidel ei ole.
178.Kostjad esitasid enda koostatud võrdluse joonistatud preesi ja xxxx vahendusel nähtavate preeside kujutistest (toimiku 2. kd, lk 108). Kohtu hinnangul ei ole ka antud võrdluse puhul tegemist dokumentaalse tõendi, vaid kostjate seletusega. Kuigi kostjad on leidnud mitmeid sarnaseid elemente, ei tõenda seletus kohtu hinnangul ühelgi viisil kostjate väiteid, et T M lõi hageja preesiga äravahetamiseni sarnase kujutise iseseisva loomingulise töö tulemusena. Ainuüksi sarnasusest erinevates detailides seda järeldada ei saa. Hageja esitatud asjatundjate arvamustega on tõendatud, et kostjate kasutatud kujutisel esinesid ka need detailid, mis olid unikaalsena olemas vaid hageja loodud teosel. Mitte ükski võrdluses toodud prees ei ole vaatamata üksikute detailide sarnasusele üldmuljelt sarnane kostjate joonistatud preesi kujutisega. Üldmuljelt ja detailidelt on Tiina Maripuu joonistatud kujutis äravahetamiseni sarnane hageja loodud preesiga.
179.Lisaks läheb kostjate loodud võrdlus vastuollu nende endi 09.05.2018 menetlusdokumendis esitatud väitega, mille kohaselt olevat T M kasutanud oma kujutise loomisel vaid kahte näidist ehk preese allikaviitega xxxx 509:599 ja xxxx 509:7238. Kohus osundab, et viimati märgitud allikat ei ole kostjate endi koostatud võrdluses üldse kajastatud. Kohus osundab, et kuna T M on oma joonistes üks-ühele korranud hageja fotolt nähtuvat valguse ja varjude asetust ning ainult hageja preesile omaseid unikaalseid detaile, ei lükka ükski kostjate võrdlus ümber hageja asjatundjate järeldusi.
180.Kostjad esitasid kohtule väljavõtted veebilehelt xxxx preeside xxxx 285:32F ja xxxx 509:599 kohta. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja on eksitanud avalikkust või kohut oma kodulehel inspiratsiooniallikale viitamisel. Kuigi kostjate esitatud preeside kujutised on üldjoontes hageja loodud teosega sarnased, on neil siiski olulisi erinevusi. Prees xxxx 285:32F on sarnane vaid väliselt kujult ja silmade asetuselt. Ülejäänud preesi kujunduselemendid erinevad hageja loodud teosest oluliselt. Prees xxxx 509:599 sarnaneb mitmete kujunduselementide poolest, kuid erineb väliselt kujult ja silmade asetuselt. Kostjate esitatud tõendid ei tõenda hageja loodud preesil originaalsuse puudumist.
181.Kostjad esitasid kohtule veel ühe enda koostatud võrdluse (toimiku 2. kd, lk 121), milles nad on võrrelnud hageja loodud preesi erinevate Internetist, sealhulgas veebiportaalist xxxx leitud preesidega. Vaatamata üksikute kujunduselementide sarnasusele ei ole ükski võrreldav prees hageja loodud teosega identne või äravahetamiseni sarnane. Detailide sarnasusele vaatamata erineb hageja teos teistest üldmuljelt ja kompositsioonilt. Kostjate esitatud võrdlus ei ole hinnatav dokumentaalse tõendina, vaid kostjate seletusena.
182.28.11.2018 istungil tunnistajana ütlusi andnud T M (toimiku 3. kd, lk 113-114) kinnitas, et ta on kostja Agentuur La Ecwador OÜ töötaja, kes on ise koostanud kostjate eest kostjate seletustena hinnatavad eelviidatud võrdlused. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja näol tegemist isikuga, kes on olnud huvitatud vaidluse lahendamisest ühe poole kasuks ning kes on osalenud vaidluses tõenditena esitatud dokumentide loomises. Eeltoodu valguses ei saa tunnistaja ütlused olla kohtu jaoks usaldusväärsed.
183.Lisaks on tunnistaja kostja Agentuur La Ecwador OÜ töötaja, millest tulenevalt on tal selge isiklik huvi vaidluse lahendamiseks ühe poole kasuks. Hageja esitas kohtule kostja Agentuur La Ecwador OÜ seadusliku esindaja H A e-kirja (toimiku 3. kd, lk 76), milles viimane on muuhulgas märkinud: „Lõpliku kahju hakkab hüvitama ilmselt disainer, kes töö vormistas. Kui lähme kohtusse ja määratakse kahjutasu, siis ilmselt võtab kohus arvesse ka seda, et tal ei ole võimalik kogu summat korraga maksta ja koostatakse maksegraafik“. Seega on tunnistaja tööandja vähemalt kohtumenetluse eelsel ajal pidanud võimalikuks nõude esitamist töötaja vastu.
184.Tunnistaja T M väitis, et ta ise joonistas prossi kujutise, mida kasutati tootepakenditel. Tunnistaja väiteil kasutas ta näidiste otsimiseks otsingusõna „prees“, sest sellega leidis ta rohkem tulemusi. Antud tunnistaja väide ei ole kohtu jaoks usutav, sest tunnistaja ei osanud seletada, kas pross ja prees on üks ja seesama ese. Tunnistaja sõnul kasutas ta oma joonistuse tegemisel kõiki elemente, mis on preesidele tüüpilised, kuid antud osas on tunnistaja ütlused vastuolus J P ja K S arvamustega, milliste kohaselt on joonistusel hageja preesi üks-üheselt kopeeritud, kopeeritud on fotolt nähtuvaid varje ja kujutisel on näha neid detaile, mis on unikaalsetena omased vaid hageja preesile. Tunnistaja eitas, et ta hageja ateljee külastamisel võttis omaks hageja teose kasutamise. Kokkuvõttes leiab kohus, et tunnistaja T M ütlused ei tõenda kostjate väidet, et Agentuur La Ewcador OÜ töötaja lõi iseseisva loomingulise tulemusena kujutise, mis on kajastatud juustutoodete pakenditel.
185.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et AS Saaremaa Piimatööstus toote „xxxx“ pakendil oli kasutatud hageja originaalse teose Xxxx prees kividega sõlg kujutist. Hageja preesi kujutist kasutasid kostja hageja tehtud foto vahendusel. Kujutise kasutamisel on algset teost töödeldud. Vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et kostjatel ei olnud hageja kummagi teose kasutamiseks luba. Hageja teoste kasutamine ilma autori loata
186.AutÕS § 11 lg 1 kohaselt tekib teose autoril teose loomisega autoriõigus sellele teosele.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. AutÕS § 11 lg 2 kohaselt on autori isiklikud õigused autori isikust lahutamatud ega ole ülevantavad. Autori varalised õigused on AutÕS § 11 lg 3 kohaselt üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
187.AutÕS § 12 lg 1 p 1 järgi on teose autoril õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele). AutÕS § 12 lg 1 p 2 järgi on autoril õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele). Autoril on AutÕS § 12 lg 1 p 3 kohaselt õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele).
188.Kohus nõustub hageja väidetega, et tema teoseid kasutati ilma tema nimele viitamata ja autorimärgi eemaldamisega, mistõttu on tegemist autorinime õiguse rikkumisega. Kohus nõustub, et kuna hageja teoste kasutamisel ei ole kostjad tunnustanud hagejat üldsuse ees teose loojana, on tegu autorsuse õiguse rikkumisega. Samuti nõustub kohus, et kostjad on teinud hageja teoses muudatusi ehk joonistanud hageja teosest foto vahendusel pildi, milles esinevad originaalse teosega võrreldes mõningad erinevused ja kust on eemaldatud autorimärk, mistõttu on tegemist teose puutumatuse õiguse rikkumisega. Kohtu järeldused põhinevad asjas esitatud tõenditel.
189.AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. AutÕS § 13 lg 1 p 1 kohaselt kuulub autorile õigus lubada ja keelata oma teost reprodutseerida (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna kostjad on loonud joonistuse vahendusel koopia hageja Xxxx preesist ja sellest tehtud fotost, on tegemist hageja teoste reprodutseerimisega.
190.AutÕS § 13 lg 1 p 2 kohaselt kuulub autorile õigus lubada ja keelata oma teost või selle koopiaid levitada (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna kostjad on asetanud hageja teoste reprodutseerimise tulemusena saanud kujutise juustutoote pakendile ning on tooteid jaemüügis müünud, on tegemist hageja teoste koopiate levitamisega.
191.AutÕS § 13 lg 1 p 8 kohaselt kuulub autorile õigus lubada ja keelata oma teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna hageja teoste reprodutseerimise tulemusena saadud kujutist on üldsusele näidatud välireklaami eksponeerimise vahenditel, on tegu hageja teoste eksponeerimisega. Teoste eksponeerimisega oli tegu ka juhul, kui teoseid näidati televisiooni vahendusel läbi telereklaami.
192.AutÕS § 13 lg 1 p 9 sätestab, et autorile kuulub õigus lubada ja keelata oma teos edastada raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 91 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele). Kohus nõustub hageja väitega, et kuivõrd tema teoste reprodutseerimise tulemusena saadud kujutist on kasutatud kostjate telereklaamis, on
tegemist hageja teoste edastamisega.
193.AutÕS § 13 lg 1 p 91 sätestab, et autorile kuulub õigus lubada ja keelata teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele). Kohus nõustub, et kuna hageja teoste reprodutseerimise tulemusena saadud kujutist on kasutatud kostjate reklaamis, mis oli kättesaadav Interneti vahendusel või kujutis oli avaldatud kostjate veebilehtedel, oli tegemist hageja teoste üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Kohus tugineb eelviidatud järelduste tegemisel asjas kogutud tõenditele.
194.Vaidlus puudub selle üle, et ühegi eelnimetatud toimingu tegemiseks kostjatel hageja nõusolekut ei olnud. AutÕS § 14 lg 1 sätestab, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. AutÕS § 14 lg 2 näeb ette, et autoritasu, sealhulgas rendi suurus ning selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga). AutÕS § 14 lõikest 3 tuleneb, et kuni ei ole saavutatud lõikes 2 märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. Ka AutÕS § 46 lõike 1 järgi ei lubata teose kasutamist teiste isikute poolt teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kuna hageja teoste näol oli tegemist originaalsete teostega ning kostjate ja hageja vahel puudus kokkulepe teoste kasutamiseks ja kasutamise eest tasu maksmiseks, ei olnud kostjatel õigust teoseid kasutada.
195.AutÕS § 16 lg 1 näeb ette, et autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. AutÕS § 57 lg 2 sätesb, et kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teoste kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Eeltoodud sätteid arvesse võttes on asjakohatud kostjate viited sellele, et hageja on tema loodud Xxxx preesi originaalteosena võõrandanud kolmandale isikule. Ainuüksi ehte kui teose materiaalse objekti võõrandamisest tulenevalt ei saanud kostjad väita ega järeldada, et hagejal puuduvad teosele autoriõigused.
196.Hageja esitas kohtule fotod kostja Saaremaa Piimatööstus AS välireklaamidest (toimiku 1. kd, lk 18-21), milles on näha AS Saaremaa Piimatööstus juustupakendid. „xxxx“ pakendi kujutistelt on nähtav hageja teostega äravahetamiseni sarnane joonistatud Xxxx kividega preesi kujutis. Sama kujutis on näha juustupakendi taustakujundusest (toimiku 1. kd, lk 18, lk 18 pöördel, lk 19, lk 19 pöördel, lk 21). Kostja Saaremaa Piimatööstus AS veebilehe kuvatõmmiselt seisuga 09.07.2017 (toimiku 1. kd, lk 22-24) on näha, et toote „xxxx“ pakendil on kasutatud hageja teostega äravahetamiseni sarnane joonistatud preesi kujutis. Hageja esitas kohtule trükitud kujul avaldatud kostja AS Saaremaa Piimatööstus reklaamid (toimiku 1. kd, lk 25), kust samuti nähtub „xxxx“ pakend, millel on kasutatud hageja loodud teostega äravahetamiseni sarnast kujutist.
197.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kodulehe väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 60-62) nähtub, et kostja töötas 2016. aastal välja Saaremaa Piimatööstuse AS uue viilujuustude pakendite kontseptsiooni, mis vahetas 2017. aasta kevadel senised pakendid välja. Kodulehel avaldatu kohaselt oli kampaania osaks telereklaam, välimeedia billboardid, reklaam digimeedias ja trükitud meedias. Kodulehelt nähtuvad fotod reklaamidest, sealhulgas „Xxxxu“ pakendist koos hageja preesiga äravahetamiseni sarnase preesi kujutisega. Seega oli kostja Agentuur La Ecwador OÜ loonud pakendikujunduse, milles kasutati hageja teoseid ning viinud läbi reklaamikampaania, kus samuti hageja teoseid kasutati. Pakendi kujundus tehti ja reklaamikampaania viidi läbi kostja AS Saaremaa Piimatööstus majanduslikes huvides.
198.Hageja esitatud fotodest (toimiku 1. kd, lk 63-69 , toimiku 2. kd, lk 27-30, toimiku 2. kd, lk 66 pöördel – lk 67) nähtub, et hageja teostega äravahetamiseni sarnase kujutisega juustupakendid olid jaemüügis 17.07.2017, 05.08.2017, 22.08.2017, 07.09.2017, 15.09.2017, 19.10.2017, 08.12.2017, 13.12.2017, 23.12.2017 ning ka 24.01.2018. Sama kujutisega pakendid on nähtavad Selveri kodulehelt 09.07.2017 tehtud ekraanitõmmiselt (toimiku 1. kd, lk 69) ja veebilehelt kriisis.ee (toimiku 1. kd, lk 70). Seega võib hageja esitatud tõenditest järeldada, et tema teoseid kasutati juustupakenditel alates 2017. aasta juulist kuni 2018. aasta jaanuarini.
199.12.05.2017 saatis kostja La Ecwador OÜ seaduslik esindaja H A hagejale e-kirja (toimiku
1.kd, lk 30), millele lisatud reklaamikampaania meediaplaan (toimiku 1. kd, lk 31), mis kajastas reklaamide avaldamist televisioonis, Internetis, trükimeedias ja välimeedias. Seega kasutasid kostjad hageja teoseid reklaamiks televisioonis, Internetis, trükimeedias ja välimeedias.
200.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ poolt kohtule viimase nõudel esitatud meediaplaanist (toimiku 3. kd, lk 24-26) nähtub, et see on allkirjastatud 13.08.2018. Millal on dokument tegelikult koostatud, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Tabeli kohaselt pidi reklaamklippi näidatama xxxx-s kokku 32 korral saates „xxxx“ ning xxxx-s 24 korral seriaalis „xxxx“. Lisaks pidi 23 klippi näidatama mõlemal kanalil tavaplaneeringu korras. Reklaamid pidi avaldatama xxxx bussiootepaviljonis, lisaks pidid olema kolm suurt piilarit xxxx juures, xxxx väljakul ja xxxx juures. Billboardid pidid olema xxxx mnt-l ja xxxx mnt-l. Trükitud reklaami avaldamine pidi toimuma ajalehes xxxx. Kohus nõustub hageja viitega, et kohtu nõudel koostatud meediaplaan sisaldab rohkem andmeid, kui kohtumenetluse eelselt hagejale saadetud meediaplaan. Samuti nõustub kohus hageja väitega, et meediaplaanis kajastatud andmed telereklaamide edastamise kohta ei ühti telekanalite endi koostatud andmetega.
201.Hageja esitas kohtule xxxx koostatud andmed AS Saaremaa Piimatööstuse reklaamikampaania „xxxx“ kohta (toimiku 2. kd, lk 52-53, lk 54, 71-72). Andmetest nähtub, et reklaamiklipid olid eetris ajavahemikul 27.03.2017 kuni 16.04.2017. Eetrisse läinud reklaamiklipid olid erineva pikkusega alates 30 sekundist kuni 5 sekundini. Reklaamiklipid olid eetris teleseriaali „xxxx“ (sealhulgas selle korduse, mis on läinud eetrisse nimega „xxxx“) ajal ning saadete „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx“ ajal. Seega edastati xxxx eetris telereklaami tegelikult suuremas ulatuses, kui oli märgitud kostja Agentuur La Ecwdor OÜ kohtu nõudel koostatud meediaplaanis. Samuti esitas hageja kohtule xxxx-lt saadud andmed (toimiku
2.kd, lk 55-56) sama telereklaami kohta. Andmetest nähtub, et telereklaami edastati ajavahemikul 24.03.2017 kuni 02.04.2017 reedeti ja pühapäeviti saate „xxxx“ ajal. Klipid olid 5 kuni 15 sekundit pikad.
202.Kohtule on esitatud eetris olnud telereklaamiklipid (nähtavad kohtute infosüsteemide vahendusel). Telereklaamide klippides on hageja preesiga äravahetamiseni sarnase kujutisega juustupakend nähtav iga klipi lõpus koos teiste kostja AS Saaremaa Piimatööstus toodete pakenditega. Eraldi ei ole hageja preesiga sarnase kujutisega pakend üheski klipis välja toodud või fokusseeritud. Vastav kujutis ilmub nähtavale vaid iga klipi lõpus ajalise kestvusega maksimaalselt 3 sekundit. Iseenesest võib nõustuda kostjate väitega, et kujutisele erilist tähelepanu pöörav keskmine tarbija ei eristaks klipist hageja loodud preesi kujutist ning kohus nõustub kostjate väidetega, et hageja teoste kasutamise ajaks ei saa lugeda kogu reklaamiklippide kestvuse aega. Samas on hageja teoseid televisiooni vahendusel siiski selgelt kasutatud ning seda on tehtud alates 27.03.2017.
203.Kostjad esitasid kohtule Agentuur La Ecwador OÜ 24.10.2016 e-kirja AS-le Saaremaa Piimatööstus, millega saadeti reklaamiagentuuri kliendile uued pakendite kujutised, millistest klient pidi välja valima sobivad (toimiku 1. kd, lk 103). Kostjale AS-le Saaremaa Piimatööstus saadetud uuel „xxxx“ pakendi kujundusel oli kasutatud hageja teoseid (toimiku 1. kd, lk 103 pöördel).
204.AS Saaremaa Piimatööstus 2016. aasta majandusaasta aruande väljavõttest (toimiku 2. kd lk 58 pöördel – 60) nähtub, et kostja müüb oma tooteid mujal Euroopa Liidus väljaspool Eestit ning väljaspoole Euroopa Liitu. Samas ei nähtu aruandest, kas või milliseid tooteid kostja väljaspool Eestit müüs. 2016. aasta majandusaasta aruandest ei saa järeldada, kas kostja AS Saaremaa Piimatööstus levitas hageja teostega äravahetmiseni sarnaste kujutistega pakendeid 2017. aastal ka väljaspool Eestit.
205.Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja on tõendanud kostjate poolt suures ulatuses tema teoste ilma loata kasutamist ning teoste reprodutseerimist, levitamist, eksponeerimist, televisioonid edastamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist. Hageja teoseid kasutati ulatuslikus reklaamikampaanias ning levitati toodete pakenditel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja teoste kasutamist alustati 24.10.2016 (kui hageja teoseid kasutati kujunduses) ning see kestis kuni 24.01.2018 (mil jaemüügis olid veel hageja teoste kujutistega pakendid). Kostjate väited, et hageja teoste kasutamine lõpetati koheselt pärast temalt nõude saamist 2017. aasta juunis või septembris, ei ole kohtu hinnangul tõendatud.
206.Kostjad esitasid kohtule väljavõtte Agentuur La Ecwador OÜ veebilehel väidetavalt juunis 2017 avaldatud „xxxx“ pakenditest (toimiku 1. kd , lk 202), kus teisel fotol oleva sõle kujundus erineb esimesel fotol olevast kujundusest. Väljavõttest ei saa kohtu hinnangul järeldada, millal muutusid jaemüügis olevad pakendid ja millal uus kujundus kostja kodulehel tegelikult avaldati.
207.Kostjad esitasid kohtule teise väljavõtte Agentuuri La Ecwador OÜ kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 112-113). Väljavõttest ei saa kohtu hinnangul järeldada, millal lõpetati kodulehel vaidlusaluste pakendite avaldamine. Väljavõttest nähtub üksnes, et kostja uudiskiri avaldati kodulehel 07.06.2017. Sama kostja veebilehe väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 114) võib järeldada, et uute pakendite kujutised olid üles laetud alles septembris 2017.
208.Kostjad esitasid kohtule Agentuur La Ecwador OÜ esindaja 08.06.2017 e-kirja kostjale ASle Saaremaa Piimatööstus (toimiku 2. kd, lk 109-111), millega saadeti uued trükifailid. Trükifailina saadeti uus sõle kujutis. Samas ei saa e-kirjast järeldada, millal tegelikult võeti kasutusele uus kujundus ja lõpetati vaidlusaluste pakendite kasutamine. Kostjate esitatud AS Saaremaa Piimatööstus veebilehe ekraanitõmmiselt (toimiku 2. kd, lk 122) nähtub, et veebilehel oli avaldatud „xxxx“ uus pakend, mis enam hageja teostega äravahemiseni sarnast kujutiste ei sisaldanud. Millal muudatus veebilehel tehti, kohtule esitatud tõendist ei nähtu.
209.xxxx Oy esitas kostjale AS-le Saaremaa Piimatööstus arve 17.02.2017 (toimiku 3. kd, lk 8) tavalise xxxx 6400 meetri pakendimaterjali eest. 08.06.2017 esitas sama ettevõte teise arve (toimiku 3. kd, lk 9) sama materjali 10 600 meetri eest. 17.07.2017 on kostja AS Saaremaa Piimatööstus töötaja saatnud sama ettevõtte teistele töötajatele e-kirja (toimiku 3. kd, lk 10 pöördel-11), millega ta saatis uue kujunduse ja soovis teada saada, kui palju on pakendite jaoks vaja teha uusi trükiplaate. A K xxxx Oy-st vastas 17.07.2017 (toimiku 3. kd, lk 10), et muudatusega seoses peab tegema 4 uut trükiplaati ja ühe hind on 300 eurot. Täiendavalt on A K teatanud 18.07.2017 e-kirjas (toimiku 3. kd, lk 10), et seoses uue kile saamisega on vaja kinnitada disaini muudatus ja teha uued trükiplaadid, mistõttu hankeaeg läheb septembri alguseses. Viidatud e-kirjadest ei saa kohus siiski teha järeldusi selle kohta, millal tegelikult alustati uue kujundusega pakendite kasutamisega ja millal lõpetati vana kujundusega pakendite kasutamine.
210.Kostja AS Saaremaa Piimatööstus koostas kohtu nõudel 13.08.2018 ülevaate andmetest (toimiku 3. kd, lk 12). Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud hageja teostega äravahetamiseni sarnast kujutist sisaldanud pakendite arvu. Samas on kirjas väidetud, et vaidlusaluse pakendi tootmiseks osteti kilet kokku 17 000 meetrit, millest 6400 meetrit
17.02.2017 arve alusel ja 10 600 meetrit 24.04.2017 arve alusel. Pakendi kilesse pakiti kirja kohaselt perioodil 01.02.2017 kuni 20.09.2017 253 814 toodet. Kirjast ei nähtu, kui palju kilet kulus ühe pakendi tootmiseks.
211.Uue kujundusega pakendi tellis kostja oma seletuse kohaselt kohaselt juuli keskel. Kirjas on märgitud, et uue kujundusega pakend tarniti kostjale 2017. aasta septembri alguses. Kostja väidete kohaselt müüdi kõik tooted edasimüüjale AS-le xxxx ja tooteid müüdi ainult Eestis. Kostja kinnitas, et kirja koostamise ajal ei ole tema laos ladustatud ühtegi vaidlusaluse pakndiga toodet. Kohus osundab, et esitatud andmetest ei saa järeldada, millal tegelikult kostja lõpetas vaidlusaluste pakendite kasutamise ja kui palju oli tal olemas senise kujundusega pakkematerjali ajal, kui telliti uus kujundus. Kohus ei pea võimalikuks hinnata kostja AS Saaremaa Piimatööstus 13.08.2018 pöördumist mitte kirjaliku tõendi, vaid kostja seletusena. Kirjaliku seletusena läheb dokument vastuollu hageja esitatud tõenditega, milliste kohaselt jätkas kostja vaidlusalustes pakendites toodete müüki kuni 2018. aasta jaanuarini.
212.Kostjad esitasid kohtule xxxx Oy arve 03.11.2017 (toimiku 3. kd, lk 113) 9 446 meetri tavalise Xxxxu pakendi eest, kuid arvest ei saa järeldada, millise kujundusega pakendikilega tegu oli. Arve ei tõenda, et kostja AS Saaremaa Piimatööstus lõpetas vaidlusaluse pakendi kasutamise 2017. aasta septembri alguses. AS Saaremaa Piimatööstus müügiaruande väljavõte (toimiku 3. kd, lk 14-15) on koostatud seisuga 08.08.2017 ja näitab, et AS-le xxxx oli müüdud ajavahemikul 01.02.2017 kuni 20.09.2017 253 814 pakki juustu. Väljavõttest ei saa teha järeldusi selle kohta, milline oli müüdud toodete pakendite kujundus ja millise pakendikujundusega tooteid müüs kostja AS Saaremaa Piimatööstus alates 20.09.2017. Kokkuvõttes ei tõenda kostjate esitatud ükski tõend seda, et hageja teoste mistahes viisil kasutamine oleks ühe või teise kostja poolt täielikult lõpetatud 2017. aasta juunis või septembris. Hageja esitatud tõendid tõendavad selgelt, et tema teoste kasutamist tootepakenditel jätkati juni 2018. aasta jaanuarini ning hageja väiteid ei ole kostjad ümber lükanud.
213.Kohus selgitas kostjatele korduvalt vajadust tõendada väiteid selle kohta, et nad lõpetasid hageja teoste kasutamise koheselt siis, kui hageja nõuetest teada said. Kohus selgitas kostjatele 07.03.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 31-36) vajadust tõendada, millal nad muutsid pakendit ehk alates millisest ajast ei kasutatud hageja loodud teostega äravahetmiseni sarnast kujutist. 28.05.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 162-171) juhtis kohus kostjate tähelepanule hageja esitatud tõenditele, mille kohaselt olid vaidlusaluse pakendiga tooted müügil veel 2018. aasta jaanuaris. Kohus selgitas kostjatele vajadust oma vastuväiteid tõendada. 31.10.2018 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 78-81) selgitas kohus taas kostjatele, et nende tõenditest ei nähtu, millise kujundusega olid pakendid, mida kasutati alates 2017. aasta septembrist. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid ei tõendanud.
214.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja AS Saaremaa Piimatööstus kasutas hageja teoseid oma toodete pakendamisel ja levitamisel, samuti reklaamimisel alates 24.10.2016 (mil kostja valis välja uue kujundusega pakendi) kuni 24.01.2018 (mil vana kujundusega pakend oli endiselt müügis). Kostja Agentuur La Ecwador OÜ alustas hageja teoste kasutamist 2016. aasta oktoobris, mil tema kujundaja T M joonistas hageja teoste kujutise maha reklaamikliendile pakutavale tootepakendile. Kostja Agentuur La Ecwador OÜ kasutas hageja teoseid hiljemalt kuni 2017. aasta septembrini, mil tema kodulehele laeti üles uue kujundusega tootepakendid. Kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja teoste kasutamine lõpetati enne hagiavalduse esitamist. Mõlemad kostjad kasutasid seega hageja teoseid ilma tema loata pika aja vältel. Samas ei kestnud intensiivne reklaamikampaania mitte terve aasta jooksul. Meediaplaanidest ja telekanalite esitatud andmetest nähtub, et reklaamikampaania kestis kuni 2017. aasta aprillini. VÕS § 137 lg 2 näeb ette, et VÕS § 137 lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega tuleb
kostjate omavahelises suhtes arvestada, milline oli kummagi kostja rikkumise raskus ja õigusvastase käitumise laad. Käesolevas asjas ei ole kumbki kostjatest esile toonud või tõendanud asjaolu, mis tema vastutuse kahju eest hageja ees välistaks. Hageja kahju hüvitamise nõue varaliste autoriõiguste rikkumise eest
215.Kuna kostjad on rikkunud hageja varalisi autoriõigusi ja kasutanud hageja teoseid ilma tema kui autori loata, asub kohus järgnevalt hindma, kas või millises ulatuses kuulub rahuldamisele hageja varalise kahju nõue. Kohtu hinnangul on hageja varaliste õiguste rikkumisega tõttu tekkinud hagejale põhjuslikus seoses kahju, mis seisneb hüpoteetilises litsentsitasus, mida kostjad teoste seaduslikul kasutamisel oleksid pidanud tasuma.
216.AutÕS § 817 lg 1 p 1 sätestab, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 AutÕS § 817 lg 1 p 3 kohaselt võib autor ka nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.
217.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühtlasi tuleneb VÕS § 137 lõikest 1, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
218.Riigikohus on autoriõiguste rikkumist puudutavas vaidluses leidnud süü küsimuses, et kohtutel tuleb selgeks teha, kas kostjad rikkusid endal lasuvat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (RK TKo 2-14-56641, p 18.4). Kui kostjad jätsid tegemata toimingud, mille tegemist saab vastavas valdkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoiduda oma tegevusega teiste isikute autoriõiguste rikkumisest, saab neile ette heita käibekohustuse rikkumist ja välist hooletust (samas, p 18.5).
219.Kohus leiab, et kumbki kostjatest ei ole tõendanud süü puudumist ega seda, et nad oleksid objektiivset hoolsuskohustust täitnud. Kohus on käesolevas asjas kogutud tõendeid hinnates juba tuvastanud, et kostja Agentuur La Ecwador OÜ töötaja T M joonistas „xxxx“ pakendil kasutatud ja hageja teostega äravahetamiseni sarnase kujutise maha hageja veebilehel avaldatud fotolt. Hageja veebilehel oli foto avaldatud oluliselt varem, kui T M oma kujutise joonistas ning lisaks oli ta kujutises üks-üheselt maha joonistanud fotolt nähtuva valguse ja varjud, samuti hageja preesile ainuomased detailid. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et T M oleks saanud oma joonistuse tegemiseks kasutada originaalehet ja kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes, et originaalehe oli võõrandatud eraisikule enne vaidlusaluste sündmuste toimumist. Seega pidi kostja töötaja külastama hageja veebilehte, millest pidi talle selgelt nähtuma, et tegemist on hageja autoriõigusega kaitstava teosega, mille kasutamine ilma hageja nõusolekuta ei olnud lubatud. Tegemist oli tahtliku rikkumisega.
220.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ vastutab oma töötaja tegevuse eest VÕS § 1054 lg 1 alusel. VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja seaduslik esindaja H A on vastutust kostja töötaja eest möönnud hagejale kohtumenetluse eelselt saadetud e-kirjas (toimiku 3. kd, lk 76).
221.Kohus ei nõustu kostja AS Saaremaa Piimatööstus väidetega, et viimane täitis oma hoolsuskohustust ega rikkunud süüliselt hageja autoriõigusi, sest reklaamiagentuuri kliendina oli kostjal õigus eeldada, et tema jaoks kujundatud tootepakendid ei riku kolmandate isikute õigusi Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis juba 26.04.2017 kostjale AS-le Saaremaa Piimatööstus kirja (toimiku 1. kd, lk 26-28), milles avaldas, et kostja reklaamikampaania käigus on rikutud hageja autoriõigusi. Kirjast nähtuvalt soovis hageja lahendada vaidlust kokkuleppel. Kostja AS Saaremaa Piimatööstus sai kirja kätte, sest asjas kogutud tõenditest nähtuvalt edastas ta selle kostjale Agentuur La Ecwador OÜ-le, kes 04.05.2017 e-kirjas hagejale (toimiku 1. kd, lk 29) kirja saamist tunnistas. Seega pidi kostja AS Saaremaa Piimatööstus alates 26.04.2017 olema teadlik sellest, et ta rikub hageja autoriõigusi. Vaatamata sellele nähtub asjast kogutud tõenditest, et kostja AS Saaremaa Piimatööstus jätkas hageja teoste ilma loata kasutamist kuni 24.01.2018 ehk rikkumist jätkati pärast kohtumenetluse algust.
222.Hageja autoriõiguste rikkumist puudutavatele pöördumistele vastas kostja AS Saaremaa Piimatööstus asemel kostja Agentuur La Ecwador OÜ (e-kirjas 11.05.2017, toimiku 1. kd, lk 30, 12.05.2017 e-kiri, toimiku 1. kd, lk 30), pidades hageja kahju nõudeid liialt suurteks. 18.05.2017 saatis hageja korduva nõudmise mõlemale kostjale, seahulgas AS-le Saaremaa Piimatööstus (toimiku 1. kd, lk 32-34). Alles 30.05.2017 vastas kostja AS Saaremaa Piimatööstus hageja pöördumisele ja teatas, et volitab teist kostjat enda nimel läbirääkimisi pidama (toimiku 1. kd, lk 35-36). Poolte hilisemas kirjavahetuses (toimiku 1. kd, lk 37-39, lk 55-57, lk 58-59) mistahes viisil kokkuleppele ei jõutud ning kostja AS Saaremaa Piimatööstus asus vaidlustama hageja autoriõigust. Kohus leiab, et kuna kostja AS Saaremaa Piimatööstus oli teadlik hageja nõudest ning talle olid edastatud käesolevas kohtumenetluses esitatud asjatundjate arvamused, mis hagejale autoriõiguste kuulumist tõendasid, ei täitnud kostja objektiivset hoolsuskohustust, vaid jätkas hageja teoste kasutamist süüliselt ning õigusvastaselt.
223.VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
224.Riigikohus on leidnud (RK TKo 2-14-56641, p 20), et kahjuhüvitise kindlaksmääramisel hüpoteetilise litsentsitasuna ei ole vajalik täpselt kindlaks teha seda, kas ja kui palju kostjad rikkumisega teenisid. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse arvestamisel VÕS § 127 lg 6 tähenduses tuleb lähtuda konkreetsest teosest ja selle kasutusõiguse väärtusest. Tähtsust ei ole sellel, kas kostjale oleks olnud kättesaadav ka mõni teine teos ning milline oleks olnud selle kasutamise eest makstav hind. Autoril on ainuõigus otsustada, kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada.
225.Hageja palus kostjatelt kahe teose kasutamise eest hüpoteetilise litsentsitasuna välja mõista 2950 eurot, millest 2900 eurot palus ta välja mõista Xxxx preesi ja 50 eurot foto kasutamise eest. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule xxxx pakkumise (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 60 pöördel – 64), kus kujutise kasutamisel tootepakendil Eestis jaemüügi toiduainete jaoks oleks tulnud tasuda litsentsitasu 800 eurot. Kujutise kasutamiseks kuni 1 kuu ulatauses kuni viiel reklaamtahvlil oleks tulnud tasuda litsetsitasu 1000 eurot. Kujutise kasutamisel trükireklaamis ajalehtedes ja ajakirjades ringlusega kuni 50 000 ja ajalise kestvusega 1 päev oleks tulnud tasuda litsentsitasu 200 eurot. Kujutise kasutamisel telereklaamis toidu reklaamimiseks 1 kuu jooksul ja kestvusega alla 90 sekundi oleks tulnud tasuda litsentsitasu 2000 eurot. Hageja lähtus hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määratlemisel eeskätt
nimetatud pakkumisest.
226.Samuti esitas hageja kohtule xxxx pakkumise pildi kasutamiseks pakendil, TV meedias, ajakirjanduses ja TV reklaamiks ühe aasta jooksul summas 5 280 eurot (toimiku 2. kd, lk 64 pöördel).
227.Fotograaf K K on vastuseks päringule selle kohta, kui palju tuleks tasuda hageja loodud fotoga analoogilise foto kasutamise eest jaemüügis toote pakendil ja reklaamimisel teles, reklaamtahvlitel ja trükimeedias märkinud, et hinna osas mängib suurt rolli fotol oleva eseme unikaalsus ja selle pildistamise lihtsus või keerukus (toimiku 2. kd, lk 65-66). Analoogilise foto tegemisel lusikast tuleks tasu maksta 250 eurot, millele lisanduks käibemaks ning see hõlmaks kasutamist Eestis.
228.Kostjad esitasid kohtule OÜ xxxx tegevjuhi e-kirja (toimiku 2. kd lk 97-98), milles on märgitud, et litsentsitasu olemasoleva teose kasutamisel puhul reklaamis on 5 % - 15 % teostatud töö tavahinnast. E-kirjas on väidetud, et tarbekunstiteose kasutamise puhul reklaamikampaanias ongi hind 5-15% teose tavahinnast. Kohus osundab, et antud e-kirjast ei nähtu, mida pakutud hinnaga reklaamikampaania võiks endas sisaldada ja kui kaua see peaks kestma. Samuti ei ole pakkumises hinnatud, milline oleks unikaalse teose kasutamise tasu toote jaemüügi pakenditel.
229.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ esindaja e-kirjade vahetusest T V (toimiku 2. kd, lk 123124) nähtub, et ehete loojalt küsiti litsentsitasu suurust tingimusel, et tema loodud ehtest tehtud foto alusel joonistab kunstnik pakendile kujutise. Pakkumist küsiti muuhulgas aastase reklaamikampaania jaoks. T V on vastuses pidanud sobivaks tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas on ta viidanud, et selline tasu on sobiv tingimusel, et joonistatakse modell koos ehtega ning kostja ei kasuta otseselt kunstniku brändi oma maine jaoks. Kohus osundab, et tegemist on erineva olukorraga võrreldes vaidlusaluse teose kasutamisega. Samuti ei ole T V iga ehe unikaalne teos ega ole seetõttu võrreldav hageja teosega. Kunstniku isiku tuntus ei oma kohtu hinnangul hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määratlemisel tähtsust ning T V on rõhutanud, et litsentsitasu on sobiv vaid siis, kui tema brändi ära ei kasutata.
230.Kostja Agentuur La Ecwador OÜ esindaja e-kirjade vahetusest (toimiku 2. kd, lk 125) xxxx esindajaga nähtub, et liblika disaini kasutamise litsentsitasu on 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostjad ei ole tõendanud, et tegemist on hageja teosega sarnase unikaalse disainiga ehte kasutamisega. Hageja esitas kohtule väljavõtte xxxx veebilehest (toimiku 2. kd, lk 160-161), kust nähtub, et ettevõttel on mitmeid sarnase kujundusega tooteid ning litsentsitasu suurus ei hõlmanud endas unikaalse ehte kasutamist. Kui kostja litsentsitasu pakkumist küsis, ei ole ta viidanud teose kasutamisele telereklaamis ega seda, millises ajalises ulatuses teost kasutatakse.
231.Kostja esindaja e-kirjade vahetusest R A (toimiku 2. kd, lk 126) nähtub, et kostja esindaja soovis teada, kui palju maksab foto kasutamine tootepakendil ühe aasta jooksul, kusjuures kasutamine hõlmab reklaamikampaaniat. Fotograaf vastas, et kui foto on juba olemas, on õiguste hind ühele pildile ligikaudu 600 kuni 900 eurot. Samuti esitasid kostjad väljavõtte Adobe Stock pildipangast (toimiku 2. kd, lk 127-128), kus prossidest tehtud fotode litsentsitasud on 63,99 eurot. Litsentsitasu hõlmaks piiramatu arvu koopiate tegemist, kasutamist toodetel ja reklaamis.
232.Kostjad esitasid kohtule ka loovagentuuri xxxx kinnituse 09.08.2018 (toimiku 3. kd, lk 3940), mille kohaselt tasus agentuur kompromissina välismaisele autorile M F tema teoste kasutamise eest pakendites 1700 eurot. Kinnituse kohaselt olid pakendid müügil ühe aasta jooksul ning tootele tehti reklaami telemeedias ja digimeedias. Samas on kinnituses märgitud, et kompromisskokkulepe oli konfidentsiaalne, mistõttu ei olnud võimalik seda esitada. Tõendist ei saa kohus järeldada seda, milliseid nõudeid autor esitas tema õiguste rikkujale ja milliseid autori
õigusi täpselt rikuti. Samuti ei saa kinnitusest järeldada, kas tegemist oli kohtuvaidluse tulemusena sõlmitud kokkuleppega ning kas autori teost kasutati eelneva kokkuleppe alusel või mitte ning kas autorile oli varasemalt midagi tasutud.
233.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja loodud unikaalse ehte Xxxx prees kividega sõlg kasutamise hüpoteetilise litsentsitasu nõue autori varaliste õiguste rikkumise eest summas 2900 eurot ja foto kasutamise hüpoteetilise litsentsitasu nõue 50 eurot on põhjendatud. Asjasse ei puutu kostjate esitatud tõendid selle kohta, et mõne teise foto või mõne teise ehte kasutamisel toote pakenditel ja reklaamis oleksid nad võinud tasuda palju väiksemat litsentsitasu. Kohus lähtub hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määratlemisel VÕS § 127 lõikest 6. Kohus nõustub Riigikohtu eelviidatud seisukohaga, et hüpoteetilise litsentsitasu hindamisel ei oma tähtsust see, kas kostjale oleks olnud kättesaadav mõni teine teos ning milline oleks olnud selle kasutamise eest makstav hind. Autoril on ainuõigus otsustada, kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et tema nõutud litsentsitasu suurus ei ole ebatavaliselt suur. Hageja loodud teos oli ainulaadne ning analoogilise teose kasutamise võimalust oluliselt soodsama litsentsitasu eest toodete pakenditel ja ulatuslikus reklaamikampaanias ei ole kostjad tõendanud. Kostjad kasutasid hageja Xxxx preesi hageja tehtud foto vahendusel ning kohus nõustub, et kõige olulisemaks ja eristuvamaks osaks fotol oligi ehe ise, mistõttu on põhjendatud suurema litsentsitasu nõue just ehte enda kasutamise eest.
234.Kostjate viited selle kohta, millise hinnaga hageja ise oma ehteid müüs ja kui palju ta sellega tulu teenis, ei ole asjakohased. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole kunagi andnud litsentse ehete kasutamiseks toiduainete jaemüügipakenditel ega nende reklaamis. Ehete omandiõiguse võõrandamisega ostjatele ei ole hageja üle andnud kellelegi autoriõigusi oma teostele ja vastupidist ei ole kostjad tõendanud.
235.xxxx veebipoe väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 129-132) nähtub, et hageja loodud väärismetallist sõlgede müügihind on 128 eurot. Kostjate esitatud fotost hageja loodud preesidega (toimiku 2. kd, lk 133) ei nähtu, milline on olnud preeside müügihind. Kostjad esitasid kohtule väljatrüki hageja blogist (toimiku 3. kd, lk 16-23) nähtub, et hageja on loonud mitmeid erinevaid ehteid, sealhulgas erinevaid preese. Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 202 pöördel – 203) tuleneb, et hagejale on 03.06.2014 preesi eest tasutud 204 eurot. 20.04.2015 ja 16.05.2015 on hagejale kahe preesi eest tasutud 522 eurot. Seega on hageja nõutud litsentsitasu suurus varaliste õiguste kasutamise eest tõepoolest oluliselt suurem, kui ehete jaemüügi hind, kuid teose materiaalse objekti väärtus ei oma kohtu hinnangul tähtsust autoriõiguste rikkumisega tekitatud varalise kahju hindamisel.
236.Hageja kui FIE 2014. aasta tuludeklaratsioonist (toimiku 2. kd, lk 203 pöördel – 206) tuleneb, et hageja tulu nimetatud aastal ettevõtlusega seotud kauba müümisest oli 16 165 eurot. Ettevõtluse tulu pärast kulude mahaaarvamist oli 290 eurot. 2015. aasta deklaratsiooni järgi (toimiku 2. kd, lk 206 pöördel – 214) oli 13 083 eurot ning tulu pärast kulude mahaarvamist 2086 eurot. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostjate väited, nagu ületaks nõutav litsentitasu kordades hageja tavapärast sissetulekut ehete müügist, on alusetud. Kostjad on alusetult samastanud ehete müügist saadud tulu hageja maksutuluga. Iseeneest ei oma kohtu hinnangul aga hageja aastaste sissetulekute ulatus 2015. ja 2015. aastal sisulist tähtsust hagejale tekitatud kahju ulatuse kindlaksmääramisel. Kostjad rikkusid hageja õigusi 2016., 2017. ja 2018. aastal ning VÕS § 127 lg 6 ei näe ette, et autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda autori aastasest sissetulekust.
237.Kokkuvõttes kuulub hageja varaliste õiguste rikkumise eest esitatud hüpoteetilise litsentsitasu nõue rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 2950 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja antud nõude, ei pea kohus hindama, kas hageja alternatiivne nõue VÕS § 1037 alusel oleks kuulunud rahuldamisele.
Hageja kahju nõue autori isiklike õiguste rikkumise eest
238.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostjad rikkusid hageja kui autori isiklikke õigusi. Hageja palus isiklike õiguste rikkumise eest välja mõista mittevaralise kahju nõude summas 10 000 eurot. Kohus selgitas hagejale 07.03.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 31-36) vajadust kaaluda, kas tema soovitud mittevaralise kahju hüvitis on kooskõlas senise kohtupraktikaga.
239.Riigikohus on leidnud, et kui varasem autoriõiguse seaduse sõnastust võimaldas autoril nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, on kehtiv AutÕS § 817 lg 1 p 1 viiteline norm ja autoriõiguste rikkumisel saab mittevaralist kahju nõuda vaid VÕS §-des 1043 ja 1045 ettenähtud juhtudel (RK TKo 2-14-56641, p 21.1). Riigikohus on asunud seisukohale, et autoriõiguste rikkumise puhul on tegemist omandiga sarnase absoluutsete õiguste rikkumisega, mille puhul VÕS § 134 mittevaralise kahju hüvitamist ette ei näe. Samuti on Riigikohus leidnud, et autori isiklikud õigused ei ole hinnatavad VÕS §-s 1046 toodud isiklike õigustena (RK Tko 2-1456641, p 21.2).
240.Vaatamata eeltoodule ei ole Riigikohus erinevalt kostjate käesolevas menetluses esitatud väidetest välistanud autoriõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamist. Riigikohus viitas Euroopa Kohtu lahendile C-99/15 punktile 26, mille kohaselt peab kahju täielikuks hüvitamiseks olema õiguse omajal võimalus nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest, mis talle võis tekkida. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus asunud seisukohale, et VÕS § 127 lg 6 alusel saab kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks sellele tasule, mida rikkuja oleks pidanud õiguste kasutamiseks maksma, ka autorile tekkinud mittevaralist kahju, sest hüpoteetiline litsentsitasu seda ei hõlma (RK TKo 2-14-56641, p 21.5).
241.Lisaks on Riigikohus osundanud, et mittevaraline kahju on hüvitatav vaid juhul, kui sellise kahju ärahoidmine oli hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatud kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et autoriõiguse seaduses sätestatud autori isiklike õiguste kaitset reguleerivate sätete eesmärgiks on kaitsta autorit sellise kahju eest, mis isiklike õiguste rikkumisest tuleneb. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostjad on rikkunud hageja kui autori isiklikke õigusi ehk kostjad rikkusid hageja õigust autorinimele, autorsusele ja teose puutumatusele. Kohtu hinnangul on hageja kui autori isiklike õiguste rikkumisega põhjuslikus seoses tekitatud hagejale mittevaraline kahju, mida ei hõlma hüpoteetiline litsentsitasu. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja isiklike õiguste rikkumise eest nõutav mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud osaliselt. Osaliselt omab autori isiklike õiguste rikkumise eest kompensatsioonilist iseloomu juba kohtulahend ise, millega on tuvastatud hageja autorsus ja tema isiklike õiguste rikkumine.
242.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RK TKo 3-2-1-18-13, p 26, 3-2-180-13, p 20). Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist summas 10 000 eurot, kuid sellises suuruses mittevaralise kahju hüvitist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks oluliselt teistsugustel asjaoludel. Nii on kohtupraktikas peetud põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks isiku tervise kahjustamist olukorras, kus isikule on tekkinud 80% töövõimetus (tsiviilasi nr 2-1152651). Hüvitist summas 12 000 eurot on peetud põhjendatuks selliste jalaluumurdude tekitamisel, millest taastumine võttis aasta aega (tsiviilasi nr 2-14-2625). Raamatus isiku delikaatsete isikuandmete avaldamisel (tsiviilasjas nr 2-13-3196) ja isikuandmete lubamatul töötlemisel poliitreklaamis (tsiviilasi nr 2-13-45204) on peetud põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitist summas 3000 eurot. Tuntud advokaadi kohta raamatus ebaõigete andmete avaldamisel on peetud põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot (tsiviilasi nr 2-1325867). Ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava raamatu avaldamisel on peetud põhjendatuks hüvitist 5000 eurot (tsiviilasi nr 2-14-52721). Üksnes ühel korral on ajalehes tuntud poliitiku korruptandiks nimetamisel peetud põhjendatud mittevaralise kahju
hüvitiseks 10 000 eurot (tsiviilasi nr 2-14-58990).
243.Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kui autori isiklike õiguste rikkumise eest välja VÕS § 127 lg 6 alusel täiendavalt mittevaralise kahju hüvitise summas 4000 eurot. Kohus arvestab hüvitise suuruse hindamisel seda, et hageja kui autori isiklike õiguste rikkumine oli pikaajaline ning õiguste rikkumist ei lõpetatud koheselt isegi kohtumenetluse alustamise järgselt. Kostjad on jätnud avaldamata hageja kui autori nime, nad on eemaldanud hageja autorimärgi ning teost on muudetud. Kostjate rikkumine oli süüline. Hageja teost kasutati kummagi kostja poolt ära üksnes majanduslikel eesmärkidel ärilise kasu saamiseks ning kostjad alusid alusetult vaidlustama hageja autorsust. Samas ei ole tegemist olukorraga, kus hageja kui teose autori isiklike õiguste rikkumine oleks kujutanud endast mõnda hageja kui isiku isikliku õiguse rikkumist VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Kumbki pooltest ei ole välja toonud, et hageja õiguste rikkumine oleks pälvinud avalikku tähelepanu või et avalikkus oleks seostanud hagejat kui autorit kostjate reklaamikampaania või toodetega. Hageja kui isiku või kui autori maine kahjustada ei saanud. Seetõttu peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks hüvitise suuruseks, arvestades varasemat kohtupraktikat, 4000 eurot. Hageja varalise kahju nõue tulenevalt kohtueelsetest õigusabikuludest
244.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtueelsete õigusabikuludena 3209 eurot. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et tavapäraselt on kohtupraktikas peetud autoriõiguse vaidluste puhul põhjendatud kohtueelsete kulude suuruseks 1000 eurot, mistõttu on hageja nõut kulud igal juhul ülemäära suured. Kostjad ei ole oma väite esitamisel ühelegi kohtulahendile viidanud.
245.VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust lähtub, et kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda kulude mõistlikkusest, mitte ühiskonna üldisest heaolu tasemest või teistes vaidlustes põhjendatuks peetud kulude suurusest. Samuti ei nõustu kohus kostjate väidetega, et hageja oleks saanud kulusid kokku hoida, kui ta advokaadi abi ei oleks kasutanud ning kostjad olid valmis kokku leppima. Kohtuväliselt kostjad hagejaga kokkulepet ei sõlminud ja kostjad ise kasutasid kohtueelsetes läbirääkimistes advokaadi abi.
246.Riigikohus on asunud seisukohale (RK TKo 2-14-56641, p 22), et VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja autoriõiguse seaduse sätete eesmärgiks on kaitsta autorit ka sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest, sealhulgas kohtuväliselt. Selliste kulude kandmine autoriõiguse rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav. Olukorras, kus on tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on kohtul VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud.
247.Kohus leiab, et hageja kui autori varaliste ja isiklike õiguste rikkumise tõttu on hagejal põhjuslikus seoses kostjatele etteheidetava rikkumisega tekkinud kahju tulenevalt vajadusest kasutada kohtueelselt nõuete esitamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks õigusabi. Kahju tulenevalt õigusabi kasutamisest pidi olema kostjatele ettenähtav.
248.Hageja esitas kohtule õigusabi arvete loetelu (toimiku 1. kd, lk 73), mille kohaselt on õigusabi seisnenud kohtuväliste pöördumiste koostamises, läbirääkimistel osalemises ja ekspertarvamustega tutvumises. Advokaadibüroo Cobalt AS teatise kohaselt (toimiku 1. kd, lk
73 pöördel) on hagejale esitatud õigusabi osutamise eest arveid summas 2 732,40 eurot, millest teatise koostamise ajaks oli tasumata 42 eurot. EHEsummatavet OÜ esitas hagejale ekspertarvamuse eest arve summas 600 eurot (toimiku 1. kd, lk 74 pöördel), mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 75).
249.Hageja esitas kohtule Advokaadibüroo Cobalt õigusabi arved (toimiku 1. kd, lk 99-104). 08.05.2017 arve summas 590,40 eurot on esitatud hagejaga nõupidamise ja kostjale nõudekirja saatmise eest. 06.06.2017 arve summas 882 eurot on esitatud kostjaga läbirääkimiste, e-kirjade vahetuse, hagejaga telefoni teel nõupidamise ja kompromissettepanekut sisaldava kirja koostamise eest. 07.07.2017 arve summas 378 eurot on esitatud kostjate esindajaga peetud nõupidamise, eksperdile võrdlusmaterjalide esitamise ja hagejaga peetud e-kirjade vahetuse eest. 07.08.2017 arve summas 882 eurot on esitatud ekspertarvamusega tutvumise, hageja nõustamise ja AS-le Saaremaa Piimatööstus vastuse koostamise eest. 11.09.2017 arve summas 42 eurot on esitatud kostja vastusega tutvumise ja hagejaga peetud nõupidamise eest. 03.10.2017 arve summas 4086 eurot on esitatud 1,25 tunni ulatuses kompromissläbirääkimiste pidamise ja 0.,75 tunni ulatuses ekspertidele kirjade saatmise eest. Ülejäänud osas kajastab arve hagiavalduse koostamisega seotud õigusabi.
250.Kogumis nähtub esitatud tõenditest, et hageja tasus kohtueelsete õigusabikulude ja K S asjatundja arvamuse eest kokku 3209 eurot. Kohus peab hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid tervikuna mõistlikeks ja põhjendatuteks. Hageja pöördus kohtuväliselt kostjate poole selleks, et õigusrikkumist lõpetada ja sõlmida kokkulepet. Hageja esindaja oli läbirääkimiste pidamisel korduvalt sunnitud koostama kostjatele uusi pöördumisi ning osalema nõupidamistel. Kuna kostjad vaidlustasid hageja autorsuse, oli hageja sunnitud pöörduma arvamuse saamiseks asjatundja poole. Vaatamata sellele ei nõustunud kostjad hagejaga kokkulepet sõlmima ega lõpetanud hageja õiguste rikkumist. Eeltoodut kokkuvõttes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kohtueelsete õigusabikuludena välja mõista 3209 eurot. Kogumis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 10 159 eurot, millest 2950 eurot on varalise kahju hüvitis, 4000 eurot on mittevaralise kahju hüvitis ja 3209 eurot on hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest. Viivise nõue
251.Lisaks põhinõuetele palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise välja mõistetavalt põhinõude summalt seaduses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemisena ja edaspidi protsendina kuni põhinõude tasumiseni.
252.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
253.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõuded kokku summas 10 159 eurot, kuulub rahuldatud põhinõude ulatust arvestades rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 29.09.2017 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 18.12.2018 (kaasa arvatud) põhinõude summalt 10 159 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk kokku summas 993,08 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (19.12.2018) tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude summalt 10 159 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud
254.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätta kostjate kanda. Kohus rahuldas täielikult hageja varalise kahju hüvitise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise. Hageja mittevaralise kahju hüvitise rahuldas kohus osaliselt ehk summas 4000 eurot. 31.10.2018 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 78-81) tegi hageja kostjatele kompromissettepaneku, et viimased tasuksid talle varalise kahju hüvitisena 2000 eurot, mittevaralise kahju hüvitisena 4000 eurot, kohtueelsete õigusabikuludena 3000 eurot ning samuti hüvitaks hageja menetluskulud. Kostjad hageja ettepanekuga ei nõustunud.
255.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et agi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas tuleneb TsMS § 163 lõikest 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna hagi rahuldati osaliselt üksnes mittevaralise kahju nõudes ning samas ulatuses, nagu oli hageja pakkunud kompromissina, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostjate kanda, sest kostjad kompromissiga ei nõustunud.
256.Lisaks loobus hageja menetluse käigus osaliselt kohtueelsete õigusabikulude nõudest ja täielikult õiguste rikkumise lõpetamise ning õiguste edasisest rikkumisest hoidumise nõuetes. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on kohus lugenud tõendatuks, et kostjad lõpetasid hageja õiguste rikkumise alles pärast hagi esitamist. Kostjate väited selle kohta, et AS Saaremaa Piimatööstus lõpetas hageja teoste kasutamise 2017. aasta septembri alguses ning kostja Agentuur La Ecwador OÜ 08.06.2017, käesolevas asjas tõendamist ei leidnud. Hageja loobumine õigusabikulude nõudest osas, milles see oli ekslikult esitatud hagiavalduse koostamise ajakulu eest, ei olnud küll seotud kostjate poolt nõude täitmisega, kuid kostjad ei esitanud nõudele viidatud ulatuses vastuväiteid ega saanud seega selles osas kanda menetluskulusid. Eeltoodut kokku võttes tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostjate kanda.
257.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
258.Hageja palus kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista 17 262,20 eurot, millest lepingulise esindaja kulud olid 15 708 eurot koos käibemaksuga, tasutud riigilõiv 900 eurot ja muud kulud olid 654,20 eurot. Muudeks kuludeks olid K S ekspertiisikulu 600 eurot koos käibemaksuga, FONUM ekspertiisikulu 35 eurot koos käibemaksuga ja registripäringud kokku 16 eurot, millele lisandub käibemaks 3,20 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Lisaks palus hageja juurde arvestada 28.11.2018 istungil osalemise kulud.
259.Kohus leiab, et menetluskuludena ei kuulu rahuldamisele hageja nõue mõista kostjatelt välja K S asjatundja arvamuse koostamise kulu 600 eurot, sest sama kulu palus hageja kostjatelt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude raames. Kohus on antud nõude rahuldanud. Hageja esitas kostjatele asjatundja arvamuse koos oma esindaja seisukohaga juba kohtuvaidluse eelsel
ajal. Hageja kulud kohtumenetluses esitatud FONUM ekspertiisile summas 35 eurot ja registripäringud summas 16 eurot kuuluvad rahuldamisele.
260.Hageja esindaja tunnitasu suurus 140 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Arvestades hageja esitatud õigusabitoimingute nimekirja, ei pea kohus põhjendatuks hagi esitamisega seotud kulusid kokku 22,75 tunni ulatuses (kulud sisaldavad hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamise kulu). Kohus leiab, et mõistlik ajakulu on 20 tundi, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning vajadust esitada koheselt kohtule nõuetekohane hagi. Hageja esindaja ajakulu istungiks valmistumisel 27.02.2018 ja 06.03.2018 on kokku põhjendatud ühe tunni, mitte kahe tunni ulatuses. Kohus ei loe põhjendatuks ka 15.05.2018 ajakulu 0,50 tundi nõustamisele, sest taotlusest ei selgu, miks oli vajalik täiendav nõustamine olukorras, kus eelmisel päeval oli esindaja pidanud kliendiga nõu. Samuti ei pea kohus põhjendatuks sama päeva ajakulu 0,25 tundi seoses keelamise nõude analüüsiga, sest toimiku materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, miks antud toiming vajalik oli. Muus osas loeb kohus hageja esindaja õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks, sest need on kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahuga, samuti menetluses tehtud toimingutega. Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabikulude taotluse alusel põhjendatuteks kulud 89 tunni ehk 12 460 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Antud summale lisandub vastavalt hageja taotlusele esindaja ajakulu seoses viimasel istungil osalemisega. 28.11.2018 istung kestis 1,5 tundi. Seega on hageja esindaja õigusabikulu kokku 90,5 tundi ehk 12 670 eurot ilma käibemaksuta.
261.Hageja palus kostjatelt kulud välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Koos käibemaksuga on hageja esindaja kulud 15 204 eurot. Koos kohtu poolt mõistlikuks peetud dokumentaalsete tõendite saamise kuluga tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 15 204 eurot + 35 eurot + 19,5 eurot = 15 258,50 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks TsMS § 174 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 15 258,50 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK 24.05.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.