TS hagi MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ FOX International Channels Estonia vastu reklaami avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TS määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: TS (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja: MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (registrikood 80243584), tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.11.2015.a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 2998,46 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada TS taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks 4492,09 euro ulatuses ning jätta rahuldamata 15 195,91 euro ulatuses.
2.Rahuldada TS määruskaebus osaliselt.
3.
Harju Maakohtu 23.11.2015.a määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista MTÜ-lt Erakond Isamaa ja Res Publica Liit välja TS kasuks menetluskuluna riigilõiv 784 eurot ja õigusabikulud 3708,89 eurot, kokku 4492,09 eurot.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204
3.3.Jätta rahuldamata TS avaldus summa 15 195,91 eurot osas.
3.4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MTÜ-l Erakond Isamaa ja Res Publica Liit tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4492,09 eurot) TSle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Hageja esitas hagiavalduse 4 kostja vastu. 03.06.2014 kinnitas Harju Maakohus hageja, kostja II, kostja III ja kostja IV vahel sõlmitud kompromissi, jättis menetluskulud poolte endi kanda ning jätkas menetlust kostja I (edaspidi kostja), s.o. MTÜ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit osas. Harju Maakohus jättis 26.01.2015 otsusega hagi kostja osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 19.05.2015 kohtuotsuses ja 20.05.2015 vea parandamise otsuses tühistas 26.01.2015 otsuse ja rahuldas hagi osaliselt. Hageja menetluskulud jäeti maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 28.09.2015.
2.Hageja esitas 30.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud õigusabi 18 388 eurot ja riigilõiv 1300 eurot, kokku 19 688 eurot. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja kinnitab, et osaliselt on tasunud käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud LDS Consult OÜ ning antud asjaolu nähtub käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevatest arvetest. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et LDS Consult OÜ on käibemaksukohustuslane. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 70 % ulatuses kantud menetluskulude kogusummast ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja leidis, et hageja poolt avalduses kajastatud ajakulu on tervikuna ilmselgelt ülepaisutatud ja jääb ebaselgeks, kuidas hageja on nimetatud kogusummani jõudnud. Juhul, kui lähtuda hageja avaldusele lisatud arvetest, kajastab nimetatud summa nii hagejale kui kolmandale isikule LDS Consult OÜ esitatud arvete kogusummat, mis sisaldab nii makseid riigilõivude eest kui ka käibemaksu. Arvestades seda, et avaldusega taotleb hageja eraldi hüvitist ka asja menetlemisega seoses tasutud riigilõivude eest kogusummas 1300 eurot, on hageja poolt esitatud tasu õigusabiteenuste eest vähemalt 1300 eurot suurem, kui reaalne vastav kogukulu. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt saab kohtuasjas menetlusosalise menetluskuluna käsitleda üksnes kohtumenetluses menetlusosalise lepingulise esindajana tegutsenud isiku tegevusega vahetult seotud kulusid. Kuludokumendina esitatud Advokaadibüroo Varul AS 08.10.2013.a arve lisast selgub aga, et arvega on märkimisväärses mahus hõlmatud ka selliste isikute tegevus, kes ei ole asjas kunagi tegutsenud hageja lepinguliste esindajatena.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204
4.Harju Maakohus mõistis 23.11.2015.a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1493,63 eurot, millele lisandub viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et hageja taotleb riigilõivude hüvitamist topelt, kuna riigilõivud sisalduvad lisaks avalduses eraldi väljatoodule, ka õigusabi summa 18 388 euro koosseisus. Samuti nõustus kohus kostjaga, et lisatud arveid ei ole võimalik seostada kulu aruannetega, kuna arve ja kulu aruande numeratsioonid ei ühti ning mõlemal dokumendil ei ole viidet seostatavale dokumendile. Kohus pidas õigeks kostja tähelepanekut, et arvetele 141504 ja 141910 on lisatud üks ja sama aruanne. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esialgselt nõude 4 kostja vastu, kellest 3 osas lõpetati menetlus seoses 03.06.2014 kinnitatud kompromissiga ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei ole oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esile toonud, kui suure osa moodustavad kostja menetluskulud kogu kuludest. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja kokku 3 nõuet. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 on esitatud nõue kõigi 4 kostja vastu, resolutsiooni punktis 1 ja 3 on esitatud nõue ainult kostja vastu. Arvestades esitatud nõuete arvu, leidis kohus, et hageja kogukuludest moodustavad kostja kulud 80%. Toimiku materjalide põhjal luges maakohus tõendatuks riigilõivu tasumise 1300 euro ulatuses. Väljamõistetavaks riigilõivu summaks luges maakohus 1120 [(650*80%)+600] eurot, kuna hagiavaldus ja 2 hagi tagamise avaldust oli esitatud kõigi 4 kostja vastu, kuid apellatsioonikaebus oli esitatud ainult kostja vastu. Arvestades asjaolu, et hageja taotletud õigusabiteenuse summa sisaldas ka riigilõivu, jäi õigusteenuste summa 17 088 (18 388-1300) eurot koos käibemaksuga. Hageja poolt avaldusele lisatud tõenditest (arved ja kulu aruanded) nähtus, et hageja oli klient ja arve saaja ainult seoses ühe arvega, mis on arve 131530 ja kulu aruanne A131008-11022089110, millest nähtuvalt kuni hagi menetlusse võtmiseni oli tehtud toiminguid 37 tunni ulatuses summas 4588,80 eurot koos käibemaksuga. Kostja esitas vastuväite ajakulu osas ja isikute osas, kes ei ole tegutsenud hageja esindajana. Kohus nõustus kostjaga, et Eva Liisa Pärtel ja Meree Punab ei ole käesolevas tsiviilasjas TsMS § 218 mõttes lepingulised esindajad, mistõttu tuli nende isikutega seotud kulud (2354 eurot) jätta vastaspoolelt välja mõistmata. Kohus leidis, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on taotletud 140-eurose tunnitasu asemel põhjendatud tunnitasu 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud teistkordsele hagi tagamise avaldusele kulunud aeg 1,7 tundi. Seega oli advokaadi Mikk Lõhmuse põhjendatud ja vajalikud toimingud 8,8 (10,5-1,7) tunni ulatuses summas 1056 (8,8*120) eurot, millest kostjale langeb 80%, so 844,80 eurot. Kuna füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane, tuli lisada teenusele ka käibemaks 168,96 (so 20% summast 844,80). Seega oli põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga 1013,76 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude tõendamiseks lisaks eelnimetatud arvele veel 6 arvet koos kulude aruannetega, mis oli esitatud LDS Consult OÜ-le ja kulude aruannete peal oli märgitud kliendiks LDS Consult OÜ, kes ei ole osalenud menetluses menetlusosalisena. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et menetluskulude tekkimine käesolevas tsiviilasjas oli nende arvete alusel tõendamata, kuna arved olid esitatud kolmandale isikule, kes ei ole
3(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204 menetlusosaline. Õigusabiteenuse osutamine hageja ja tema esindaja vahel ei ole nimetatud arvete alusel aset leidnud ei raamatupidamise seaduse ega käibemaksu seaduse mõttes. Seega oli tõendamata õigusabikulude tekkimine summas 12 499,20 eurot. Seega oli põhjendatud, vajalikud ja tõendatud menetluskulud riigilõiv 1120 eurot ja õigusabikulud 1013,76 eurot, kokku 2133,76 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele, tuli kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 70 % ulatuses, vastavalt 784 eurot (1120*70%) ja 709,63 eurot (1013,76*70%), kokku 1493,63 eurot. Kohus jättis hageja avalduse rahuldamata 18 194,37 (19 688-1493,63) euro ulatuses.
5.Hageja esitas Harju Maakohtu 23.11.2015.a määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldatakse. Harju Maakohus oli ebaõigesti hinnanud menetluskulude väljamõistmise aluseks olevaid menetluskulu dokumente ning teinud antud dokumentide alusel ebaõiged järeldused. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate poolt õigusabi osutamisega seoses menetlusosalise poolt kantud kulud, mis on tehtud enne menetlusosalise pöördumist kohtusse ja enne menetlusosalise esindamist kohtus. Määruskaebuse esitaja juhtis tähelepanu asjaolule, et antud kohtuvaidluse puhul oli tegemist väga spetsiifilise kaasusega, mis eeldas, et algsesse tööprotsessi seoses kohtumaterjalide ettevalmistamisega ja hagiavalduse koostamisega kaasati ka konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud büroo advokaat. Advokaadibüroo VARUL arvete ja nende lisade alusel oli võimalik üheselt tuvastada, et pärast hagiavalduse esitamist Harju Maakohtusse osutas õigusabi ja esindas määruskaebuse esitajat nii Harju Maakohtus kui ka Tallinna Ringkonnakohtus ainult vandeadvokaat Mikk Lõhmus. Võttes arvesse eelnimetatud asjaolu, asus kohus ekslikult seisukohale, et ülejäänud isikud ei ole käesolevas tsiviilasjas TsMS 218 mõttes lepingulised esindajad. Määruskaebuse esitaja juhtis määruskaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kõikidele arvetele oli lisatud tehtud tööde kirjeldused, mis tõid selgelt välja, et arved on esitatud seoses tsiviilasjas nr 2-13-45204 toimunud kohtuvaidlusega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitseks kostja otsese õigusvastase tegevuse tulemusena ning seega tuleb kostjalt välja mõista 100 % hageja poolt seoses kohtumenetlusega kantud kogukuludest, mitte aga 80 %. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 9 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, mille kohaselt peab menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele olema lisatud menetluskulude nimekirja juurde ka tasumist kinnitav raamatupidamise algdokument olenevalt makseviisist kas maksekorraldusena või sularaha kviitungina, mitte aga arvena. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TSMS § 176 lg 6 teise lause, TsMS § 218 lg 1 p-ga 1 ega Riigikohtu praktikaga.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204 Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning hageja poolt hüvitamisele kuuluvat menetluskulu suurendada, mõistes kostjalt hageja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja 4492,09 eurot. Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu
15.veebruari 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Maakohus jättis olulises osas menetluskulude hüvitamise avalduse rahuldamata, leides, et esitatud arved on ebapiisavad kulude hüvitamise otsustamiseks. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud TsMS § 176 lg 6 alusel andma menetlusosalisele täiendava tähtaja menetluskulude täpsustamiseks. Ringkonnakohus parandas maakohtu eksimuse, andes hagejale võimaluse selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus veelkord tähelepanu maakohtu märkusele, et arvetele nr 141504 ja 141910 oli lisatud sama aruanne. 16.02.2016 esitatud vastusega parandas hageja oma eksimuse ja esitas arve nr 141504 juurde õige kulu aruande ning selgitas menetluskulude kandmise kohustuse asjaolusid, lisades vastusele ka finantseerimiskokkuleppe. Vastuseks kostja märkusele, et praeguses menetlusetapis ei saa hageja enam tõendeid esitada, selgitab ringkonnakohus, et eelpool nimetatud TsMS sätetest tulenevalt peab kohus vajadusel ka apellatsiooniastmes andma võimaluse asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2015.a määrus tsiviilasjas 3-2-1-154-15; Riigikohtu 10. veebruari 2016.a määrus tsiviilasjas 3-2-1-173-15).
9.Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ja seejärel analüüsib hageja maakohtus välja mõistmata jäänud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega osas, mis puudutavad lepinguliseks esindajaks mitteolevate advokaatide õigusabi kulusid. Maakohus on õigesti jätnud välja mõistmata hüvitise advokaadibüroo VARUL teiste advokaatide, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana, poolt teostatud toimingute eest. Määruskaebuse seisukoht, et kuivõrd õigusabileping oli sõlmitud hageja ja advokaadibüroo vahel, võisid kõik büroo advokaadid osutada õigusabi, ei tähenda, et selline kulu tuleb kohtumenetluses vastaspoolel hüvitada. Lepinguline esindaja oli käesolevas menetluses Mikk Lõhmus mitte advokaadibüroo ning TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate kulusid ega advokaadibüroo kulusid. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja õigusabiteenus on kontrollitav. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo advokaatide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.
5(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204
11.Määruskaebuse seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kostjalt välja mõistma 100% hageja poolt seoses kohtumenetlusega kantud kuludest, mitte aga 80%, ringkonnakohus ei nõustu. Käesolevas asjas esitati 3 nõuet 4 kostja vastu, kellest 3 osas lõpetati menetlus seoses kompromissi sõlmimisega, kus kulud jäid menetlusosaliste enda kanda. Arvestades nõuete sisu ja kostja rolli neis, ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire jättes seetõttu 20% hageja menetluskuludest välja mõistmata.
12.Hageja on oma seisukohta pikemalt põhjendamata vaidlustanud ka väljamõistetud töötunni tasu. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud Riigikohtu senisest praktikast, kus on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ning tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on käesolevas tsiviilasjas mõistlik ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellega diskretsioonipiire. Kolleegium märgib, et sama seisukohta põhjendatud ja vajalikuks peetava tunnitasu osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka hilisemas praktikas (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13 ja nr 3-2-1-145-13, p 14).
13.Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et maakohus on ebaõigesti jätnud välja mõistmata õigusabikulu nende toimingute osas, mille kohta on väljastatud arved LDS Consult OÜ-le. Maakohtu hinnangul oli menetluskulude tekkimine nende arvete alusel tõendamata, kuna arved on esitatud kolmandale isikule, kes ei ole menetlusosaline. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Iseenesest on õige, et menetlusosaline saab nõuda vaid enda menetluskulude hüvitamist ning hüvitamiseks peab menetlusosalisel olema tekkinud õigusabi teenuse eest tasumise kohustus. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et käesoleval juhul on jätnud hageja tõendamata, et tal on tekkinud kohustus menetluskulude eest tasuda. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et kõik taotletud kulud on kantud hageja poolt käesolevas menetluses, kinnitades sellega menetluskulude kandmise kohustust. TsMS § 174 lg 9 mõistes ei oma tähtsust asjaolu, et osaliselt on arved esitatud kolmandale isikule. Maakohus on ainuüksi asjaolust, et arved väljastati muule isikule, ebaõigesti eeldanud, et hagejal ei ole tekkinud kohustust hüvitada õigusabi teenuse tasu. Vastuses määruskaebusele seadis kostja kahtluse alla, kas esitatud arved on üldse esitatud käesolevas asjas esindamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt lepingulise esindaja õigusabi teenust osutati ja eeldada, et seda tehti tasuta, ringkonnakohtu hinnangul ei saa. Õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks esitas hageja LDS Consult OÜ ja hageja vahel 17.04.2014 sõlmitud finantseerimiskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tema eest kantud menetluskulud hüvitama kuue kuu jooksul arvates tsiviilasjas nr 2-13-45204 menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Arvestades hageja menetluskulu hüvitamise avalduses ja määruskaebuses sisalduvaid kinnitusi, 16.02.2016 esitatud täiendavaid selgitusi ja finantseerimiskokkulepet, loeb ringkonnakohus hageja õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastatuks.
14.Vastupidiselt maakohtus leitule, on ringkonnakohtu hinnangul hageja esitatud arved ja arvete lisaks olevad kulu aruanded seostatavad käesoleva menetlusega, kuivõrd spetsifikatsioonist nähtuvad menetlustoimingud ühtivad toimiku materjalidega. Aruannete kuupäevad ning toimingute ajakulu ja hind on samuti kattuvad, mistõttu ainuüksi arve ja kulu aruannete numbrite erinevuse tõttu ei ole põhjendatud väide, et nimetatud õigusabi toimingud ei ole seostatavad käesoleva menetlusega.
6(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204
15.Nõustuda ei saa ka maakohtu seisukohaga, et esitatud arved ei ole piisav tõend menetluskulude väljamõistmiseks ja õigusabikulude tekkimine on tõendamata ilma raamatupidamise algdokumendita. Ringkonnakohus juhib tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.07.2013 määrusele asjas nr 3-2-1-65-13 p 18, milles kolleegium märkis, et põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Eeltoodust tuleneb, et kulusid tõendavate dokumentide esitamine ei ole eelduslikult vajalik ja TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline neid kohtu nõudmiseta esitama. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013 määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Maakohus seda ei teinud.
16.Kuigi maakohus, leides, et esitatud arvete alusel on õigusabiteenuse osutamine tõendamata, jättis olulises määras hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse analüüsimata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse kõnealuse puuduse kaebusele vastates kõrvaldada, hinnates järgnevalt 6 arves kajastatud õigusabi toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude hindamisel eelkõige sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas taotletud hüvitamisele kuuluv kulu on vastavuses tegelikult hageja esindamiseks tehtud tööga. Menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas on võimalik anda hinnang lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid ning kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.
17.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 141085 lisatud kulu aruandest nähtub, et hageja esindaja on kulutanud 08.04.2014 2,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja Harju Maakohtus kohtutoimikuga tutvumisele. Toimikust nähtuvalt käis hageja lepinguline esindaja 08.04.2014 toimikuga tutvumas (I kd teadete leht). Kohtuasja materjalidega tutvumine enne istungit on vajalik ja põhjendatud toiming ja märgitud ajakulu ei saa pidada ebamõistlikuks. Hageja esindaja on märkinud 13.05.2014 kohtuistungil osalemise ajakulu 1,8 tundi. 13.05.2014 toimus Harju Maakohtus kohtuistung (I kd, tl 110-112) ning nimetatud kohtuistung kestis protokollis märgitu kohaselt 48 minutit, mistõttu on põhjendatud ajakulu istungiks 0,8 tundi. Kohtuistungi protokolli ja vastaspoole protokolli paranduse taotluse läbitöötamisele ning sellele seisukoha koostamisele kulus 2,1 tundi. Kohtuistungil osalenud lepingulisel esindajal ei ole eelduslikult vaja teha mitme tunni pikkust analüüsi vastamaks ühele parandusettepanekule, mistõttu loeb ringkonnakohus selle toimingu puhul põhjendatuks 1 tunni (I kd, tl 121-122, 132-135). 20.05.2014 kulus hageja esindajal 2,7 tundi kostjate taotluste ja seisukohtade läbitöötamiseks ning analüüsiks, samuti osalemiseks kohtuistungil. Märgitud ajakulu on põhjendatud mitme taotluse läbitöötamiseks, analüüsiks (1,4 tundi) ja istungil osalemiseks (protokolli kohaselt 1,3 tundi; I kd, tl 154-156). 21.05.2014 toimus ettevalmistus nõupidamiseks ja nõupidamine büroos (1,3 tundi), 22.05.2014 töötas esindaja läbi kohtuistungi protokolli ja koostas kompromisslepingut (0,7 tundi), 26.05.2014 koostas kompromisslepingut (1,8 tundi) ja 30.05.2014 muutis kompromisslepingut ja pidas nõu kostjaga IV (0,8 tundi). Kompromissi saavutamine on enamasti aega ja vaeva nõudev, mistõttu märgitud ajakulu tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kokku loeb kohus arvel nr 141085 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 11,6 tundi (2,5+0,8+1+2,7+1,3+0,7+1,8+0,8) summas 1113,60 eurot (11,6 x 120 eurot/h x 80%).
7(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204
18.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 141504 lisatud kulu aruandest nähtub, et 03.06.2014 koostas hageja lepinguline esindaja menetlusdokumendi (1,4 tundi). Toimikust nähtuvalt esitas hageja esindaja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja kohtumenetluse lõpetamiseks (I kd, tl 193-194). Ringkonnakohus leiab, et menetlustoiming varem koostatud dokumendi kohtule edastamiseks ei ole aeganõudev, mistõttu on põhjendatud ajakulu 0,17 tundi. 05.06.2014 on hageja esindaja 0,3 tunni jooksul analüüsinud Harju Maakohtu 03.06.2014 kompromissi kinnitavat kohtumäärust. Kolleegium ei pea põhjendatuks menetlusosaliste enda poolt läbiräägitud ja koostatud kompromissi täiendavat analüüsi. 25.06.2014 on hageja esindaja kulutanud 2,8 tundi menetlusdokumendi koostamisele. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 27.06.2014 seisukohad ja taotlused seoses 03.06.2014 kohtumääruse jõustumisega (II kd, tl 2-5). Arvestades, et 25.06.2014 koostatud menetlusdokumendiga sisuliselt korrigeeritakse hageja lõplikku nõuet kostja vastu ja jäädakse midagi uut lisamata kõigi varasemate seisukohtade juurde, on põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja esindajal on 24.09.2014 kulunud 3,8 tundi Harju Maakohtus kohtutoimikutega tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele. Toimikust nähtuvalt käis hageja lepinguline esindaja 24.09.2014 toimikuga tutvumas (II kd teadete leht). Kohtuistungiks ettevalmistamine ja selleks eelnevalt toimikuga tutvumine on vajalik kliendi esindamiseks istungil ja seega loeb ringkonnakohus märgitud ajakulu põhjendatuks. 25.09.2014 toimunud Harju Maakohtus kohtuistungil (II kd, tl 10-11) osalemise ajakuluks on hageja esindaja märkinud 1,8 tundi. Nimetatud kohtuistung kestis protokollis märgitu kohaselt 57 minutit, mistõttu on põhjendatud ajakulu istungiks 0,95 tundi. Kohtuistungi protokolli läbitöötamisele ja õiguslikule analüüsile kulus esindajal 0,4 tundi. Ringkonnakohus nõustub, et menetlusosalise esindaja peab istungijärgselt protokolli üle vaatama, kuid selle õiguslikuks analüüsiks puudub vajadus, mistõttu on protokolli (1,5 lk) läbitöötamiseks piisav ja põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. Kokku loeb kohus arvel nr 141504 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 6,12 tundi (0,17+1+3,8+0,95+0,2) summas 587,52 eurot (6,12 x 120 eurot/h x 80%).
19.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 141910 lisatud kulu aruandest nähtub, et 06.10.2014 tegeles hageja esindaja kostja seisukoha läbitöötamise ja õigusliku analüüsiga. Toimikust nähtuvalt esitas 06.10.2014 kostja vastuse kohtu poolt 25.09.2014 esitatud küsimustele (II kd, tl 15-18). Hageja märgitud ajakulu 0,7 tundi kostja vastuse analüüsiks on mõistlik ja põhjendatud. Perioodil 13.10.2014-16.10.2014 koostas hageja esindaja hagiavalduse koondseisukohta (II kd, tl 23-35). Kuigi tegemist oli mahuka menetlusdokumendiga, aga siiski varasemate seisukohtade üle kordamisega, peab kolleegium kuluaruandesse märgitud ajakulu (10,1 tundi) põhjendatuks vaid osaliselt (5 tundi). 20.10.2014 on hageja esindaja kuluaruande kohaselt tutvunud Harju Maakohtus kohtutoimikutega ja vormistanud lõplikult koondseisukohad. Toimikus ei ole märget selle kohta, et nimetatud kuupäeval oleks hageja lepinguline esindaja käinud kohtutoimikutega tutvumas, mistõttu ei ole võimalik seda kontrollida ja vastaspoolelt välja mõista. Koondseisukohtade vormistamise ajakulu loeb kolleegium kaetuks eelnevalt märgitud ajamahuka koondseisukohtade koostamise ajakuluga. 23.10.2014 esitas kokkuvõtlikud seisukohad ka kostja (II kd, tl 39-45), mida hageja esindaja on 27.10.2014 analüüsinud 1,3 tundi. Kolleegium peab nimetatud menetlustoimingut vajalikuks ja ajakulu põhjendatuks. Kokku loeb kohus arvel nr 141910 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 7 tundi (0,7+5+1,3) summas 672 eurot (7 x 120 eurot/h x 80%).
20.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 150244 lisatud kulu aruandest nähtub, et 30.01.2015 analüüsis hageja esindaja 2,3 tundi Harju Maakohtu 26.01.2015 kohtuotsust ning selgitas apellatsioonkaebuse perspektiivi. Kolleegium peab
8(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204 kohtuotsuse analüüsi märgitud ajakulu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Perioodil 16.02.2015-23.02.2015 koostas hageja esindaja apellatsioonkaebust (16,4 tundi) ning 25.02.2015 analüüsis Riigikohtu lahendeid ja täiendas apellatsioonkaebust (2,7 tundi). Toimikust nähtuvalt esitas hageja 25.02.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (II kd, tl 57-65). Kokku on hageja esindaja tegelenud kaebuse koostamisega 19,1 tundi, mida ringkonnakohus peab ülepaisutatuks. Tuleb arvestada, et apellatsioonkaebuse koostamisel on asjaolud, vaidlusküsimused, asjasse puutuvad õigusaktid, kohtupraktika, tõendid jms juba esimesest kohtuastmest teada ja analüüsitud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades esitatud kaebuse sisu ja mahtu ning samuti võttes arvesse, et kaebuses on olulises osas kajastatud eelnevas kohtuastmes esitatud seisukohti ja põhjendusi, on hageja kaebuse koostamisele kulunud töömaht põhjendatud ja vajalik 10 tunni ulatuses. Kokku loeb kohus arvel nr 150244 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 12,3 tundi (2,3+10) summas 1180,80 eurot (12,3 x 120 eurot/h x 80%).
21.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 150615 lisatud kulu aruandest nähtub, et 24.03.2015 analüüsis hageja esindaja 0,8 tundi kostja esialgset seisukohta (II kd, tl 73-74). Tegemist oli sisuliselt menetlustähtaja pikendamise taotlusega, mis ei vajanud analüüsimist ja vajalik oli vaid sellega tutvumine, milleks kogenud lepingulisel esindajal piisab 5 minutist (0,08 tundi). Sisulise vastuse apellatsioonkaebusele esitas kostja 30.03.2015 (II kd, tl 78-83), mille läbitöötamisele ja analüüsile kulus hageja esindajal vastavalt aruandele 2,4 tundi, millest põhjendatuks peab kolleegium 1,5 tundi, kuna kostja vastas nimetatud menetlusdokumendis vaid lühidalt apellandi väidetele ja pikemat analüüsi vajavaid seisukohti selles polnud. 16.04.2015 kulus hageja esindajal 2,4 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja Tallinna Ringkonnakohtus kohtutoimikutega tutvumisele ning 17.04.2015 kulus 3,6 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele. Toimikust nähtuvalt käis hageja lepinguline esindaja 16.04.2015 toimikuga tutvumas (II kd teadete leht) ja 17.04.2014 toimus Tallinna Ringkonnakohtus kohtuistung (II kd, tl 93-94), mis kestis protokollis märgitu kohaselt 49 minutit. Kohtuasja materjalidega tutvumine, istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine on vaieldamatult vajalikud toimingud, kuid kokku üle 5 tunni apellatsiooniastmes kohtuistungiks ettevalmistamist tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada ülepaisutatud ajakuluks. Seega peab kolleegium põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks 2,4 tundi ja istungil osalemiseks 0,82 tundi. Kokku loeb kohus arvel nr 150615 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,8 tundi (0,08+1,5+2,4+0,82) summas 460,80 eurot (4,8 x 120 eurot/h x 80%).
22.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud arvele nr 151594 lisatud kulu aruandest nähtub, et 19.05.2015 analüüsis hageja esindaja 2,8 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2015 kohtuotsust ja kujundas seisukohta edasikaebe osas. Kolleegium peab kohtuotsuse analüüsi vajalikuks ja märgitud ajakulu ulatuses põhjendatuks. 01.07.2015 analüüsis hageja esindaja 2,9 tundi kostja poolt Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust. Kassatsioonkaebuse läbitöötamine, analüüs ja kaebuse osas seisukoha kujundamine on kliendi jaoks oluline, kuid olukorras, kus kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse ja sellele ei järgnenud hageja esindajale kohustust esitada menetlusdokumente, ei ole põhjendatud nimetatud toimingute hüvitamine vastaspoole poolt. Kokku loeb kohus arvel nr 151594 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 2,8 tundi summas 268,80 eurot (2,8 x 120 eurot/h x 80%).
23.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotles hageja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Arvestades, et seitsmest arvest 6 olid esitatud isikule, kes on käibemaksukohuslane, palus ringkonnakohus hagejal oma taotlust selles osas täpsustada.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-13-45204 Hageja selgitas oma 16.02.2016 vastuses käibemaksuga seonduvat ning loobus LDS Consult OÜ-le väljastatud arvete osas käibemaksu hüvitamise nõudest, mistõttu tuleb arves nr 131530 märgitud õigusabikulu hüvitada koos käibemaksuga ja ülejäänud arvete osas ilma käibemaksuta. Seega on maakohus arve nr 131530 osas summa õigesti välja mõistnud koos käibemaksuga ja käesoleva määrusega täiendavale hüvitamisele kuuluv õigusabikulu on arvestatud ilma käibemaksuta.
24.Tulenevalt eeltoodust loeb ringkonnakohus täiendavalt põhjendatud ja tõendatud õigusabikuluks mahus 44,62 tundi summas 4283,52 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja õigusabikulu 2998,46 eurot (4283,52 x 70%), mis koos maakohtus väljamõistetud õigusabikulu (709,63 eurot) ja riigilõivuga (784 eurot) teeb kokku 4492,09 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 15 195,91 euro ulatuses (taotletud summa 19 688 eurot – rahuldatud summa 4492,09 eurot).
25.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.