Avoterm Aqua OÜ hagi Proland Varahaldus OÜ vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05. detsembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avoterm Aqua OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Avoterm Aqua OÜ (registrikood 1058177, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut; Vastustaja (kostja): Proland Varahaldus OÜ (registrikood 11342560, seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Sarv Kolmas isik kostja poolel: Urmas Toomsoo (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 05. detsembri 2014.a otsus muutmata ja Avoterm Aqua OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Avoterm Aqua OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja palus maakohtule esitatud hagiavalduses tuvastada hageja ja kostja vahel 25. augustil 2010.a sõlmitud tehingu tühisus ning kohustada kostjat tagastama tühise tehingu järgi saadu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt koostati ja allkirjastati 25.08.2010 Viljandi notar Rita Dimitrijevi juures Proland Varahaldus OÜ ja Osaühing Avoterm Aqua, keda esindas Urmas Toomsoo, vahel notariaalne dokument nimetusega „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“ (tl 3-4). Kõnealuse võlatunnistusega (p.2.1) tunnistas OÜ Avoterm Aqua võlakohustust Proland Varahalduse OÜ ees summas 500 000 (viissada tuhat) krooni (s.o 31 955,82 eurot), mis tulenes 25.05.2009 sõlmitud laenulepingust nr 250509 (tl 5-5 pöördel), koos kinnitusega, et see summa ei ole vaieldav. Sama notariaalse dokumendiga leppisid pooled kokku ka nn võlgniku kohesele sundtäitmisele allumise kohta (p.3.1). 25.08.2010.a dokumendi alusel on algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 171/2010/1047), arestitud hageja arvelduskontod ja halvatud äriühingu tegevus. Hageja väitel varjas dokumendi allkirjastanud Urmas Toomsoo dokumenti hageja omaniku ja juhatuse liikme Avo Kangro eest kuni 29.10.2010, mil Avo Kangro sai täitemenetlusest teada kohtutäituri enda käest. Hageja leiab, et Urmas Toomsool puudusid volitused 25.08.2010.a hageja nimel tehingu tegemiseks. Urmas Toomsoo oli OÜ Avoterm Aqua juhatuse liige kuni 23.05.2010. OÜ Avoterm Aqua osaniku 19.05.2010 otsusega ei pikendatud Urmas Toomsoo juhatuse liikme volitusi (tl 8), millest Urmas Toomsoo oli hageja väitel ise väga hästi teadlik. Seega esitas Urmas Toomsoo notarile teadvalt valeandmeid ning selle tulemusena sõlmiti tühine tehing.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal puudus igasugune teadmine Urmas Toomsoo volituste väidetavast lõppemisest. Vastavalt ÄS § 34 lõikele 3 on hageja kohustus tõendada, et kostja teadis või pidi teadma, et vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud Urmas Toomsoo enam kostja seaduslik esindaja. Hageja poolt esitatud OÜ Avoterm osaniku 19.05.2010 otsust ei olnud äriregistrisse kantud, mistõttu puudub sellel mistahes õiguslik tähendus kostja jaoks. Tähtsust ei oma seevastu, kas Urmas Toomsoo ise oli teadlik oma volituste lõppemisest või mitte. Lisaks ei ole 25.09.2009 laenulepingust nr 250509 tulenevad kohustused (tl 77-78) hageja poolt täielikult täidetud. Kostja on 26.05.2009 kandnud hageja arvelduskontole 800 000 krooni (s.o 51129,32 eurot), millest hageja on 11.08.2009 tagastanud 100 000 krooni, 26.10.2009 tagastanud 30 000 krooni, 15.12.2009 tagastanud 50 000 krooni, 16.12.2009 tagastanud 220 000 krooni ja 01.02.2010 tagastanud 50 000 krooni, st kokku oli hageja enne vaidlusaluse tehingu sõlmimist tasunud 450 000 krooni (tl 79-86) ning tasumata oli 350 000 krooni, millele
lisanduvad intressid ja viivised. Kostja leiab, et hagi on esitatud kohustuse täitmisega venitamise eesmärgil.
3.Kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse kaasatud Urmas Toomsoo märkis, et tegutses OÜ Avoterm Aqua juhatuse liikmena 07.06.2007 kuni 03.11.2010 ja pole juhatuse liikme volitusi ületanud. Kokkulepe OÜ Avoterm Aqua ja OÜ Proland Varahaldus vahel on sõlmitud reaalse laenukohustuse täitmise kohta (laenuleping 25.05.2009). Mingit kahju ei ole OÜ Avoterm Aqua saanud ja Avoterm Aqua teine juhatuse liige Avo Kangro oli täielikult kursis kokkuleppe sisuga. Kokkuleppe sõlmimisega sai hageja kasu, mitte kahju, sest kostja lepingust tulenev nõue hageja vastu oli oluliselt suurem, kui kajastus sõlmitud kokkuleppes. Avo Kangro oli ise lepingus leppinud kokku viivise (0,5% päevas), mis oli kasvanud juba väga suureks. Kokkuleppe sõlmimise ajal 25.05.2009 oli Proland Varahaldusega sõlmitud leping hageja poolt täitmata. Kolmanda isiku väitel ei ole talle keegi teatanud, et tema volitused kokkuleppe sõlmimise ajal ei kehtinud. Ta jätkas juhatuse liikme kohustuste täitmist ka peale 23.05.2010. Urmas Toomsoo esindas nimetatud kuupäevast hiljem hagejat suhetes kolmandate isikutega (Ambla vallavalitsus, Keskkonnaamet, Empower AS, Proland Varahaldus, Terviseamet jne; ja mingeid piiranguid suhtlemisel kolmandate isikutega talle kehtestatud ei olnud (tl 95-101). Volitusi kontrollis ka notar kokkuleppe sõlmimisel. Urmas Toomsoo hinnangul on Avoterm Aqua OÜ väidetav otsus (tl 8) võltsitud, sest tema hinnangul on ebamõistlik ja eluvõõras eeldada, et mais 2010 vastuvõetud otsus juhatuse liikme volituste kohta esitatakse äriregistrile novembris 2010.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis oma 05. detsembri 2014.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et vaidluse põhiesemeks on, kas Urmas Toomsool oli 25.08.2010.a notariaalse dokumendi nimetusega „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“ (edaspidi ka: Võlatunnistus) sõlmimisel esindusõigus hageja esindamiseks ning kas selle puudumise korral on nimetatud hageja ning kostja vaheline tehing tühine. Kohus leidis, et kolmandate isikute jaoks (sh kostja) oli Urmas Toomsoo 25.08.2010.a seisuga käsitatav endiselt hageja juhatuse liikmena, kuna vaidlusaluse tehingu sõlmimise ajal oli Urmas Toomsoo kantud jätkuvalt hageja juhatuse liikmena äriregistrisse. Sellele viitab ka hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuse p 1.3.2. Vastavat asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Iseenesest ei pikene juhatuse liikme ametiaeg ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena (vt Riigikohtu 8 otsus nr 3-2-1-65-08, p 33). Samas tuleb eristada juhatuse liikme ja äriühingu vahelist sisesuhet ning suhteid kolmandate isikutega. Kuigi seadusjärgne esindusõigus võib juhatuse liikmel sisesuhtest tulenevalt lõppeda, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. ÄS § 34 lg 3 sätestab, et kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ülesanne menetluses oli tõendada, et kolmas isik ehk kostja oli juhatuse liikme kande osas vaidlusaluse tehingu sõlmimisel pahauskne. Kohtu hinnangul ei
ole hageja seda käesolevas menetluses teinud. Seega kehtib eeldus, et kostja oli lepingut sõlmides heauskne ning järelikult ei olnud Urmas Toomsoo seadusjärgne esindusõigus kostja suhtes lõppenud. Seega tuleb hageja poolt Urmas Toomsoo esindusel kostjaga 25.08.2010 sõlmitud võlatunnistust pidada kehtivaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avoterm Aqua OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) kohaldas maakohus otsust tehes vääralt materiaalõigust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-08 punktis 36 märgitakse, et „kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, on kanne tema kohta äriregistris ebaõige ja tuleb ÄS §-s 61 sätestatud korras kustutada (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-2-1-39-05, p-d 11, 12, 18); 2) ei saa olla vaidlust selles osas, et juhatuse liikme kanne äriregistris Toomsoo juhatusse kuulumise kohta oli vaieldava tehingu tegemise ajal ebaõige. Ka ei saa Toomsoo puhul eeldada sisulist juhatuse liikme staatust võimaliku sisesuhte pinnalt äriühinguga, kuna Toomsoo ei ole üheski muus positsioonis peale tema juhatuse liikme staatuse pikendamata jätmist olnud toimiv OÜ Avoterm Aqua juhatuse liikmena; 3) tuleneb ÄS § 34 lõikest 2, et äriregistri kanne kehtib kolmandate isikute suhtes õigena, v.a kui isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Apellant rõhutab, et 25.08.2010 notari poolt koostatud dokumendi punktis 1.3.2 on notar selgitanud pooltele, sh Proland Varahalduse juhatuse liikmele, et Urmas Toomsoo volituste aeg on lõppenud ja seda tähtaega ei ole äriregistri detailandmete kohaselt pikendatud. Seega pidanuks lepingu pool juba elementaarsest hoolsuskohustusest tulenevalt kontrollima, kas Urmas Toomsoo paljasõnaline väide tema volituste pikendamise kohta vastas tõele; 4) sai vastustaja (kostja) kõnealuse notariaalse kokkuleppega võimaluse pöörata ilma jõustunud kohtulahendita sundtäitmisele poolte vahel vaidlusalune võlasuhe ja seda „tänu“ äriühingu omanike usalduse kaotanud endise juhatuse liikme pahatahtlikule käitumisele. Ei ole ka eluliselt usutav, et ootamatult tunnistab üks pool just notari juures võlga, mille üle eelnevalt on olnud terav vaidlus; 5) on alust eeldada, et Proland Varahaldus OÜ juhatuse liige teadis või pidi teadma, et 25.08.2010.a tehingu sõlmimise ajal olid Urmas Toomsoo volitused juhatuse liikmena lõppenud ning et äriregistri kanne oli ebaõige.
5.Vastustaja Proland Varahalduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus õigesti ÄS § 43 lõiget 2; 2) kinnitas Urmas Toomsoo kui OÜ Avoterm Aqua esindaja, et tema volitused on nõuetekohaselt pikendatud (lepingu p 1.3.1). Kui U. Toomsoo kinnitus oli piisav notarile, jääb arusaamatuks, miks ta ei saanud olla piisav OÜ Proland Varahaldus seaduslikule esindajale Jaanus Sarvele; 3) puudus OÜ-l Proland Varahaldus alus esindusõiguse olemasolus kahtlemiseks ka seetõttu, et ÄS § 61 alusel oleks registripidaja ise ebaõigeks muutunud kande kustutanud. Ka käesoleval
ajal nähtub äriregistrist, et 03.11.2010;
Urmas Toomsoo oli OÜ Avoterm Aqua juhatuse liige kuni
4) ei ole eluliselt usutav, et kui Urmas Toomsoo volitused jäeti pikendamata usalduse kaotuse tõttu, esitati sellekohane otsus äriregistrile 5 kuud hiljem; 5) ei kinnita apellandi osundused lepingu p-le 1.3.2 OÜ Proland Varahaldus teadmist, et kanne ei ole õige. Kuna hageja poolt kohtule esitatud 23.05.2010 otsust ei olnud äriregistrisse kantud, siis puudub sellel mistahes õiguslik tähendus kostja jaoks (ÄS § 34 lg 3); 6) ei esitanud apellant (hageja) maakohtu menetluses väidet, nagu oleks kostja olnud teadlik U. Toomsoo volituste lõppemisest. Apellandi väide, mille kohaselt pidi OÜ Proland Varahaldus olema teadlik vaidlusaluse kande ebaõigsusest, on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Hageja tugines ainult asjaolule, et U. Toomsoo pidi olema teadlik volituste mittepikendamisest; 7) ei ole apellant esile toonud ühtki „usalduse kaotamisele“ osundavat asjaolu. Vastupidi, Urmas Toomsoo esitas tõendeid (tl 95-101), et ta täitis hageja juhatuse liikme kohustusi ka pärast seda, kui tema volitused jäeti väidetavalt pikendamata; 8) jääb selgusetuks apellandi positsioon selles osas, kas vaidlusalune võlakohustus on/oli täidetud või mitte, s.o ei selgu, kas võlakohustus täideti või seda ei tunnistatud vaidluse tõttu. Tõendeid kostja poolt esitatud dokumentaalsete ja võlasuhet kinnitavate tõendite ümberlükkamiseks ei ole hageja esitanud; 9) ei ole välistatud ka asjaolu, et hageja üritab U. Toomsoo abiga kostjale “kotti pähe tõmmata”, et võlast vabaneda. Kasutades ära pikaajalist kohtumenetlust (üle 4 aasta) ja täitemenetluse peatamist, on hageja oma tegevuse sisuliselt lõpetanud ja tekitanud maksuvõla 18.02.2015 seisuga 30 430 eurot.; 10) on kostja esitanud tõendid raha reaalse üleandmise kohta hagejale ja ei mõista, miks hageja, kes tugineb väitele, et võlakohustus on tasutud, ei esita selle kohta mitte ühtegi tõendit; 11) rõhutab vastustaja veel kord, et 25.09.2009 laenulepingust nr 250509 tulenevad laenukohustused ei ole apellandi poolt täielikult täidetud. Hageja oli kokku tasunud laenu 450 000 krooni, kuid tasumata oli enne vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist 350 000 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid. Nimetatud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid hageja kohtus ei vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldusi, mille kohaselt hagi tuli jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning Avoterm Aqua OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Hageja (apellant) on käesoleval juhul vaidlustanud 25.08.2010.a kostjaga (vastustajaga) sõlmitud tehingu põhjendusel, et hagejat esindanud isikul puudus tehingu tegemiseks vajalik esindusõigus. Esindusõiguse puudumise korral oleks tehing tühine TsÜS § 129 lg 1 järgi. Tehingu sõlmimise ajal oli äriregistri andmete kohaselt oli Avoterm Aqua OÜ juhatuse liikmeks Urmas Toomsoo. Tehingu tegemisel on notar juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et kanne Urmas Toomsoo ja Jaanus Sarve kui lepinguosaliste äriühingute juhatuse liikmete kohta on tehtud äriregistri B-kaardile enam kui 3 aastat tagasi, kusjuures osaühingute põhikirja kohaselt ei ole juhatuse liikme volitustele ette nähtud pikemat kehtivust kui 3 aastat. Kummagi äriühingu esindajad kinnitasid siiski, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, neid on osaniku poolt nõuetekohaselt pikendatud ning teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud; tema poolt esindatava äriühingu andmed registrikaardil on õiged.
8.Kapitaliühingutel on kohustus äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikmete nimetamisel ja tagasikutsumisel ning nende esindusõiguse muutumisel, esitada viivitamata avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks (ÄS § 33 lg 7). Nimetatud kohustuse rikkumisega kaasneb ettevõtja vastutus ÄS § 71 järgi, mille lõike 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise korral nii ettevõtjat kui ka kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida. Ringkonnakohus on seisukohal, et tehingu teise poole kaitseks on kehtestatud ÄS § 34 lg 2, mille kohaselt kehtib äriregistri kanne õigena Proland Varahaldus OÜ suhtes, v.a juhul, kui ta teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega ei saa äriregistri kande ebaõigsusele tugineda äriühing ise (Avoterm Aqua OÜ), kes pidi tagama, et äriregistrisse oleksid kantud tema kohta õiged andmed. Kui tehingu teine pool (Proland Varahaldus OÜ) on õigustatud ÄS § 34 lg 2 järgi äriregistrisse kantud andmeid usaldama, siis ei saa Avoterm Aqua OÜ tugineda sellele, et tulenevalt äriühingu ja tema juhatuse liikme sisesuhtest olid U. Toomsoo volitused hageja juhatuse liikmena lõppenud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli kostjal 25.08.2010.a tehingut sõlmides õigus tugineda äriregistri kandele. Juhatuse liikme esindusõigust tõendabki kolmandatele isikutele reeglina sellekohane kanne äriregistris. Ainuüksi asjaolu, et notar juhtis tehingus osalejate tähelepanu sellele, et kummagi äriühingu juhatuse liikme ametisse nimetamisest on möödunud enam kui 3 aastat, ei saa olla asjaoluks, mis toob automaatselt kaasa pahausksuse ÄS § 34 lg 2 mõttes ning võimaldaks lugeda esindusõiguse puudumise tõttu tühiseks kõik selle juhatuse liikme poolt äriühingu nimel tehtud tehingud ja õigustoimingud. Selline lähenemine kahjustaks oluliselt õiguskindlust ja äriregistri avalikku usaldatavust.
10.Juhatuse liikme volituste tekkimine ega lõppemine ei ole seotud äriregistris kande tegemisega, s.o välises suhtes eksisteeriva esindusõiguse olemasolu ei sõltu sisesuhtest (TsÜS § 125 lg 1) ega vastupidi. Tehingu sõlmimisel kinnitasid nii hageja kui kostja esindajad, et nende volitused juhatuse liikmena on kehtivad ning et nende poolt esindatava äriühingu andmed registrikaardil on õiged. Kuna kostja oli õigustatud 25.08.2010.a tehingu sõlmimisel usaldama äriregistri andmeid juhatuse liikme kohta, ei tulnud kostjal hakata teostama täiendavaid päringuid ega nõudma tõendeid selle kohta, kas hageja juhatuse liikme volitusi on tõepoolest pikendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et äriregistri kande ebaõigeks muutumise riisikot (mh juhatuse liikme ametiaja möödumise tõttu) tuleb kanda äriühingul, s.o käesoleval juhul Avoterm Aqua OÜ-l, kellel tuli tagada äriregistrisse kantud andmete õigsus. Õige on vastustaja poolt esiletoodu, et hageja (apellant) ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et kostja (vastustaja) oli või pidi olema teadlik U. Toomsoo volituste lõppemisest ja äriregistrisse kantud andmete ebaõigsusest. Sellekohane väide on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses.
11.Asjakohased ei ole apellandi väited vaidlusaluse 25.08.2010.a võlatunnistuse sisu kohta (mh väited, mille kohaselt ei olevat võlgnevuse tunnistamine notari juures eluliselt usutav, arvestades eelnevalt toimunud teravaid vaidlusi). Riigikohus on korduvalt selgitanud (tsiviilasjad nr 3-2-1-149-14 p-d 12, 21; 3-2-1-124-14 p-d 23-24; 3-2-1-162-13 p-d 35-37, 4146; 3-2-1-146-13, p 24), et võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Käesoleval juhul
saab 25.08.2010.a võlatunnistust pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks, mille puhul tähendab tõendamiskoormise ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
12.Hageja (apellant) ei ole käesolevalt esitanud hagi suunatuna sellele, et tuvastada Avoterm Aqua OÜ-l 25.08.2010.a võlatunnistuses näidatud võla puudumine. Arvestades asjaolu, et võlatunnistuse alusel alustati täitemenetlust, tulnuks kõne alla esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 järgi. Sellise hagi esitamine olnuks võimalik muuhulgas põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja (apellandi) soovitud eesmärki, s.o 25.08.2010.a võlatunnistuse alusel toimuva täitemenetluse lõpetamist, ei ole võimalik saavutada käesolevas asjas esitatud hagiga, kuna asjas ei ole esile toodud ega tõendatud võlatunnistuse kehtetuse aluseks olevaid asjaolusid. Isegi juhul, kui vaidlusalune võlasuhe oleks lõppenud (täidetud), ei muudaks see iseenesest kehtetuks võlatunnistust kui niisugust. Tuginetud ei ole ka asjaoludele, mis annaksid alust TsÜS § 131 kohaldamiseks (tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu). Nimetatud sätte kohaldamine eeldanuks, et esindusõigus oli põhimõtteliselt olemas, kuid käesoleval juhul on hageja (apellant) soovinud tugineda vastupidisele.
13.Maakohtule puudub alus heita ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist seoses hageja nõude võimaliku alternatiivse kvalifikatsiooniga. Muuhulgas on hagi õigusliku kvalifitseerimisega seonduvat selgitatud Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 2013.a määruses, kus viidatakse muuhulgas sellele, et hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt vaidlustab hageja sundtäitmist ning tulenevalt TsMS § 376 lg-st 1 on hagejal võimalik hagi muuta. Samuti on vaidlusaluse õigussuhte kvalifitseerimist selgitatud maakohtu 30. jaanuari 2014.a määruses. Eeltoodust lähtudes jättis maakohus põhjendatult rahuldamata Avoterm Aqua OÜ hagi Proland Varahaldus OÜ vastu nende vahel sõlmitud 25. augusti 2010.a lepingu (võlatunnistuse) tühisuse tuvastamiseks.
14.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson / allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.