Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2015.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-56449
Tsiviilasi
Avoterm Aqua OÜ hagi Proland Varahaldus OÜ vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05. detsembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avoterm Aqua OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Avoterm Aqua OÜ (registrikood 1058177, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut; Vastustaja (kostja): Proland Varahaldus OÜ (registrikood 11342560, seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Sarv Kolmas isik kostja poolel: Urmas Toomsoo (isikukood XXX)
Jätta Tartu Maakohtu 05. detsembri 2014.a otsus muutmata ja Avoterm Aqua OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Avoterm Aqua OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lisanduvad intressid ja viivised. Kostja leiab, et hagi on esitatud kohustuse täitmisega venitamise eesmärgil.
ole hageja seda käesolevas menetluses teinud. Seega kehtib eeldus, et kostja oli lepingut sõlmides heauskne ning järelikult ei olnud Urmas Toomsoo seadusjärgne esindusõigus kostja suhtes lõppenud. Seega tuleb hageja poolt Urmas Toomsoo esindusel kostjaga 25.08.2010 sõlmitud võlatunnistust pidada kehtivaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
ajal nähtub äriregistrist, et 03.11.2010;
Urmas Toomsoo oli OÜ Avoterm Aqua juhatuse liige kuni
4) ei ole eluliselt usutav, et kui Urmas Toomsoo volitused jäeti pikendamata usalduse kaotuse tõttu, esitati sellekohane otsus äriregistrile 5 kuud hiljem; 5) ei kinnita apellandi osundused lepingu p-le 1.3.2 OÜ Proland Varahaldus teadmist, et kanne ei ole õige. Kuna hageja poolt kohtule esitatud 23.05.2010 otsust ei olnud äriregistrisse kantud, siis puudub sellel mistahes õiguslik tähendus kostja jaoks (ÄS § 34 lg 3); 6) ei esitanud apellant (hageja) maakohtu menetluses väidet, nagu oleks kostja olnud teadlik U. Toomsoo volituste lõppemisest. Apellandi väide, mille kohaselt pidi OÜ Proland Varahaldus olema teadlik vaidlusaluse kande ebaõigsusest, on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Hageja tugines ainult asjaolule, et U. Toomsoo pidi olema teadlik volituste mittepikendamisest; 7) ei ole apellant esile toonud ühtki „usalduse kaotamisele“ osundavat asjaolu. Vastupidi, Urmas Toomsoo esitas tõendeid (tl 95-101), et ta täitis hageja juhatuse liikme kohustusi ka pärast seda, kui tema volitused jäeti väidetavalt pikendamata; 8) jääb selgusetuks apellandi positsioon selles osas, kas vaidlusalune võlakohustus on/oli täidetud või mitte, s.o ei selgu, kas võlakohustus täideti või seda ei tunnistatud vaidluse tõttu. Tõendeid kostja poolt esitatud dokumentaalsete ja võlasuhet kinnitavate tõendite ümberlükkamiseks ei ole hageja esitanud; 9) ei ole välistatud ka asjaolu, et hageja üritab U. Toomsoo abiga kostjale “kotti pähe tõmmata”, et võlast vabaneda. Kasutades ära pikaajalist kohtumenetlust (üle 4 aasta) ja täitemenetluse peatamist, on hageja oma tegevuse sisuliselt lõpetanud ja tekitanud maksuvõla 18.02.2015 seisuga 30 430 eurot.; 10) on kostja esitanud tõendid raha reaalse üleandmise kohta hagejale ja ei mõista, miks hageja, kes tugineb väitele, et võlakohustus on tasutud, ei esita selle kohta mitte ühtegi tõendit; 11) rõhutab vastustaja veel kord, et 25.09.2009 laenulepingust nr 250509 tulenevad laenukohustused ei ole apellandi poolt täielikult täidetud. Hageja oli kokku tasunud laenu 450 000 krooni, kuid tasumata oli enne vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist 350 000 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid. Nimetatud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid hageja kohtus ei vaidlustanud.
saab 25.08.2010.a võlatunnistust pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks, mille puhul tähendab tõendamiskoormise ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson / allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.