1.Rahuldada O.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista A.P. tagasiulatuvalt elatis alaealise lapse O.P. kasuks ühekordse summana 3710 (kolm tuhat seitsesada kümme) eurot, sealhulgas elatise võlgnevus perioodil 3.03.2019.a – 3.03.2020. a summas 2510 eurot ning alates hagi esitamisest 3.03.2020. a kuni otsuse tegemiseni 1200 eurot.
3.Välja mõista A.P. O.P. kasuks igakuine elatis 200 (kakssada) eurot alates 1. oktoobrist 2020. a kuni O.P. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX .
4.Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja I.P. määratud pangakontole 12. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette.
5.Jätta menetluskulud hageja ja kostja kanda võrdsetes osades.
6.Välja mõista kostjalt A.P. hageja O.P. kasuks menetluskulude katteks 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 50 senti.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 1. lõike teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.O.P. (hageja) esitas 3.03.2020. a Tartu Maakohtule hagi oma isalt A.P. (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema ja kostja vahel sõlmitud notariaalne kokkulepe, mille kohaselt tuli kostjal tasuda O.P. ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras iga kuu 12. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette. A.P. ei ole korrapäraselt elatist tasunud alates 2018. aasta aprillist. Kui A.P. 2018. aastal haiguslehele jäi, palus ta mõistmist, et tema majanduslik olukord on halvenenud ja lubas tasuda kohe, kui haigusrahad XXX laekuvad. Kahjuks ei ole ta seda teinud ning elatise võlgnevus on tasumata ning elatise tasumine toimub ebaregulaarselt. Hageja esindaja püüdis suhtuda mõistvalt ning ei pöördunud koheselt notariaalse kokkuleppe sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kuna aga kostja käib alates 2019. aasta maikuust taas tööl ning tema sissetulek on taastunud, on tal olnud kõik võimalused elatise võlgnevuse likvideerimiseks ja kokkulepitud suuruses elatise tasumiseks, kuid ta ei ole seda teinud.
2.Hageja igakuised püsikulud on XXX eurot ning ta taotleb elatise võlgnevuse väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 3284 eurot ja elatise väljamõistmist vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. ˇ 18.09.2020.a. esitatud lõplikes seisukohtades täpsustas hageja nõuet, taotledes kostjalt välja mõista elatis 2019. aasta märtsikuu eest 110 eurot ning alates 1. aprillist 2019. a seaduses sätestatud miinimummääras.
II. KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb 25.03.2020. a esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja on kinnitanud, et on nõus elatist tasuma, kui mitte nõutud suuruses. Kostjal on veel üks laps, kes osutuks hagejale 292 euro suuruse elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Hageja igakuised püsikulud on ebatäpsed. Olukorras, kus koolitoit on tasuta, on hageja toidukulu 250 eurot kuus väheusutav. Ei ole selge, millest koosnevad eluasemekulud 100 eurot. Kostja teise lapse igakuised püsikulud ühes kuus on vähemalt 719 eurot. Kostja töötas kuni XX.XX.XXXX, XXX , kuid koondati. Koroonaviiruse leviku tõttu pidi kostja viibima karantiinis ega saanud Eestisse naasta, et töökohta otsida. XXX oli kostja sissetulekuks umbes XXX eurot kuus, Eestis sellist töötasu loota ei ole. Sissetulekute vähenemise tõttu on selge, et tuleb vähendada kulusid ka teisele lapsele. Samuti on kostjale määratud osaline XXX , kuivõrd XXX töötades kostja oma tervisele tähelepanu ei pööranud ning tervis halvenes.
4.Kostja on viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele
tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei tohi olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav või asetada vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega toime tulla riigi abita. Elatist maksma kohustatud vanema toimetulek pärast elatise tasumist peaks olema ühetaoline lastega. Tuleb arvestada ka muid asjaolusid, mis tingivad elatise väljamõistmise miinimummäärast väiksemas ulatuses (mastaabisääst, lapsetoetus). Samuti on värskete uuringute järgi 2019. aasta lõpus minimaalne ülalpidamiskulu ühe lapse puhul olnud 172 või 194 eurot kuus (sõltuvalt meetodist) ning 1-2 aastaste puhul (kostja teise ülalpeetava vanuserühm) 252 eurot. Seega on vahe miinimumelatisega märkimisväärne.
5.Eeltoodust tulenevalt on kostja nõus tasuma hagejale elatist 60% seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest ehk 175,20 eurot, kuid perioodil märts 2020 – august 2020 mitte rohkem kui 100 eurot (kuivõrd kostja jäi töötuks ning valitsev viiruseoht raskendab töö saamist). See summa vastaks nii hageja kui ka kostja huvidele ja tagaks nende ühetaolise kohtlemise, samuti oleks kooskõlas kohtupraktikaga. Kostja ei nõustu ka tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summaga. Kuna hagi on esitatud 3.03.2020. a, ei saa olla märtsikuu elatise summa 292 eurot, see on 243,87 eurot, sest hagejal on õigus nõuda elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 4.03.2020. a. Lisaks on kostja tasunud pärast 4.03.2019. a hagejale kokku elatist 2950 eurot, mistõttu on elatise võlgnevus vaid 307,87 eurot. Kostja tasub selle hagejale esimesel võimalusel.
6.Kostja on 18.09.2020.a. esitaud lõplikes seisukohtades märkinud, et esinevad asjaolud väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kompromissina on kostja nõus tasuma igakuist elatist 200 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 68,50% seaduses sätestatud miinimummäärast. Kostja tervislik seisund ei ole paranenud, teda ootab ees ilmselt operatsioon ja võib tekkida olukord, kus kostja on sunnitud esitama hagi elatise vähendamiseks. Kostjale XXX toetuse maksmise perioodi on pikendatud kuni 20.12.2020. a. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peaks arvestama ka lapsega koos elava vanema tegelikku panust. III. HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUVÄIDETE SUHTES
7.Hageja hinnangul ei ole kostja vastuväited kooskõlas tegelike oludega. Kostja ei ole tasunud osa 2019. aasta elatisest, ta on tasunud elatist viimati 12.03.2018. a summas 250 eurot 2018. aasta aprillikuu eest. Kostja on korduvalt palunud hageja seaduslikul esindajal elatise nõudmisega oodata ning sellega on arvestatud, samuti on kostjale teatatud, et hilisemad maksed arvestatakse varasemate võlgnevuste katteks. Kosja võlgnevus on alates 2019. aasta märtsikuust 3124 eurot: 2019. aasta märtsikuu eest 110 eurot, 2019. aasta aprillist detsembrini 2430 eurot (9 kuud x 270 eurot); 2020. aasta jaanuari ja veebruarikuu eest 584 eurot (2 kuud x 292 eurot). Kostja väited, et hagejale miinimummääras elatise tasumisel jääb tema teine laps hagejast halvemasse olukorda, on kostja enda tõenditega ümber lükatud. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja aastatel 2019 ja 2020 tasunud oma teise lapse ema kontole 5935 eurot. Seega on hageja olnud alates 2019. aasta aprillist oluliselt halvemas olukorras kui kostja teine laps.
Kostja töötasu kokku 2019.aastal oli ligikaudu 27 800 eurot, mis teeb kuu keskmiseks töötasuks 2316 eurot. Seega oleks kostjal olnud k võimalik tasuda hagejale elatist.
8.Hageja ei nõustu väljamõistetava elatise suurusest lapsetoetuse mahaarvamisega. Kohtupraktika kohaselt võib peretoetuste võrra väiksema elatise väljamõistmine olla põhjendatud koostoimes muude elatise vähendamist tingivate asjaoludega. Kostja ei ole välja toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse elatist vähendada. Kui sellega ka peaks arvestatama, tuleb tähele panna, et kostja perele makstakse riigi poolt suure pere toetust 300 eurot. Kostja ei ole selgitanud, milliseid pingutusi on ta teinud selleks, et teenida mõistlikku sissetulekut, arvestades tema haridust, töökogemust ja XXX t. Ülalpidamiskohustust tuleb täita mistahes vara arvelt. Kostja omab sõiduautot ja kinnisvara. XXX vähenemine oli kostjale määratud kuni 2020. aasta juunikuuni. Ei ole tõendatud et ta ei saaks hiljem suuremat sissetulekut teenida. Samuti on tõendamata asjaolu, et kostja sissetulekud on vähenenud.
IV. KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja kirjaliku menetlusega nõustunud. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Alaealisele lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus saab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Osundatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema XXX tus või teised ülalpeetavad.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
Kostja on esitanud enda pangakontode väljavõtted, tõendid osalise XXX 20.12.2020. a, samuti tõendi teise ülalpeetava (alaealise lapse) kohta.
kohta kuni
Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on hageja isa, kuid hageja elab igapäevaselt emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal on osaline XXX. Kostja on väitnud, et on elatist tasunud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest (esitatud seisuga 25.08.2020. a) nähtub, et talle on tööandjalt XXX laekunud 2020.a. töötasu 11.02., 3.03., 11.03., 8.04., 11.05., 11.06., 12.06., 13.07. ja 11.08 ning 13.07.2020. a tööhüvitis. Eeltooduga on kohtu hinnangul ümber lükatud kostja väited, et tema töösuhe XXX on lõppenud ja sissetulekud vähenenud, mistõttu ei ole kostja võimeline andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist vastavalt PKS § 102 lõikes 2 sätestatule. Ka on kohtupraktikas leitud, et vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kostja väide, et ilmselt ei leiaks ta oma tervisliku seisundi tõttu uut tööd, on paljasõnaline. Kostjal on osaline XXX esitatud tõendi kohaselt kuni 20.12.2020. a. Seni ei ole kostja tervislik seisund välistanud tal töö leidmist. Kostja enda esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja töösuhe XXX kestab. Samas alaealine hageja ei ole võimeline endale ise elatist teenima.
11.Kuivõrd eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kostja sissetulekust käesoleval ajal ei piisa hagejale ülalpidamise andmiseks taotletud ulatuses, tuleb hinnata ka hagejate kulude põhjendatust. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt esile toodud igakuised püsikulud eluliselt usutavad. Kohus peab ülepaisutatuks igakuist kulu riietele ja jalanõudele 50 euro ulatuses, samuti hügieenitarvetele 20 euro ulatuses. Samuti ei ole taskuraha ja kulud enda sünnipäevaks kohtu hinnangul sellisteks kuludeks, mida peaks arvestama eraldi igakuise vajaliku ülalpidamiskuluna teiste meelelahutuskulude kõrval. Kohus nõustub kostjaga selles, et sedavõrd suure summa tasumine laste igakuise ülalpidamise katteks võib olla perele üle jõu käiv. Lastele tehtavad kulutused ei saa olla suuremad, kui vanemate võimalused neid kanda. Samuti ei toeta toodud ulatuses kulutuste vajalikkust Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2020. aasta veebruaris avaldatud uuring, mille kohaselt lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 7-12 aastat keskmiselt 359 eurot kuus (lisanduvad eluasemekulud, kuivõrd uuring neid igakülgselt ei kajasta). Kohus märgib, et uuringus toodu ei ole iseseisvalt tõenduslikku jõudu omav, kuid annab siiski aimu võimalikest laste kuludest ja on kogumis vanemate varalise seisundiga laste vajaduste kindlaksmääramisel aktsepteeritav. Hageja ei ole kommunaalmaksete suurust eraldi esile toonud, eeldades, et miinimumelatis katab ka nimetatud kulu, kuid üldteadaolevalt moodustavad kommunaalmaksed eluasemekuludest samuti märkimisväärse osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja O.P. põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu ühes kuus on 459 eurot (359 eurot + eluasemekulu 100 eurot). Kohus teostas kostja varalise seisundi täpsustamiseks päringud kinnistusraamatusse Maanteeametisse. Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale 2004. aasta sõiduk ning elamumaa XXX.
12.Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas asjaolud, mille alusel on võimalik vähendada kostjalt alaealistele lastele väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ehk poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjal on osaline XXX ja tal puudub käesoleval ajal piisav sissetulek elatise maksmiseks seaduses sätestatud alammääras mõlemale alaealisele ülalpeetavale. Kohus nõustub kostjaga ka küsimuses, et käesoleval ajal võib olla poole miinimumpalgana määratletud elatise tasumine töötasu alammäära kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel juhtudel taandub vaidlus sellele, kas esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut 2020. a, mis oli XXX eurot, samuti hageja vajalikke ja põhjendatud igakuiseid kulutusi ning asjaolu, et hageja emal on võimalik lapse vajaduste rahuldamiseks kasutada ka riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust, mis on 60 eurot kuus, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus. Kostja on sellise summa tasumisega ka nõustunud. Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut 2020. aastal jääb kostjale märgitud ulatuses elatise väljamõistmisel ka enda ning oma teise lapse ülalpidamiseks piisaval määral vahendeid. Kohus mõistab eelpoolmärgitud ulatuses elatise välja alates 1. oktoobrist 2020. a, kuivõrd otsuse tegemise ajaks on PKS § 100 lg 4 kohaselt muutunud sissenõutavaks ka septembrikuu elatis, mis on arvestatud tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise hulka.
13.Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja arvutuste kohaselt oli hagiavalduse esitamise ajaks kostja võlgnevus alates 2019. aasta märtsist kokku 3124 eurot. Kostja on korraliselt elatist tasunud viimati 12.03.2018. a 2018. aasta aprillikuu eest. Edasised maksed perioodil 26.06.2019. a – 21.02.2020. a. on hageja arvestanud varasema võlgnevuse katteks, mistõttu ei ole õige kostja viide sellele, et ta on ka 2019. aastal hagejale elatist tasunud. Eeltoodud põhjendusi arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 2019. aasta märtsikuust kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 3710 eurot (sh ka septembrikuu elatis, mis muutus PKS § 100 lg 4 järgi sissenõutavaks 1.09.2020.a) järgmiselt: 2019. aasta märtsikuu eest 110 eurot, perioodil aprill 2019. a. kuni september 2020. a (18 kuud) 200 eurot kuus.
14.Kohus selgitab, et kostjal on võimalik hageja seadusliku esindajaga kokku leppida elatise võlgnevuse tasumises osade kaupa, vajadusel ka täitemenetluses. Kui kostja on vahepeal elatist tasunud, on võimalik tasutud summad elatise võlgnevusest maha arvestada. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni hageja täisealiseks saamiseni (PKS § 97 p 1). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid
esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja on kandnud menetluskulusid vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale 293 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud üldjuhul võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 146,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja on taotlenud ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise tasumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.