lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4238/22

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 20.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4238/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-4238

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.november 2015 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

KÜ L.Koidula 7 Kohtla-Järve hagi T. A. võlgnevuse nõudes

Hagihind

1652 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ L.Koidula 7 Kohtla-Järve (RK xxx, asukoht: L.Koidula 7-22 Kohtla-Järve Kohtla-Järve)

vastu

Hageja esindajad: seaduslikud esindajad Nadezhda Ivanova ja Marina Šinkarenko ning lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja: T. A. (IK xxx, elukoht: xxx) Asja arutamine kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada korteriühistu L.Koidula 7 Kohtla-Järve hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. A.ult (IK xxx) korteriühistu (KÜ) L.Koidula 7 Kohtla-Järve kasuks 1813,24 (üks tuhat kaheksasada kolmteist eurot 24 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud T. A. kanda.
4.Rahuldada KÜ L.Koidula 7 Kohtla-Järve menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista T. A.ult KÜ L.Koidula 7 Kohtla-Järve kasuks hageja kantud menetluskulude hüvitamiseks summas kokku 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot; Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.KÜ L.Koidula 7 Kohtla-Järve (edaspidi hageja) esitas18.03.2015 Viru Maakohtule hagi kostja T.A. vastu majanduskulude võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kostja korteriühistu liige. Kostja rikub süstemaatiliselt oma kohustusi hageja ees. Kostja võlg moodustus juba enne korteriühistu asutamist alates 2007 oktoobrist. 28.02.2015 seisuga on kostja võlg hageja ees 1652,56 eurot. Kuni 2007 oktoobrini olid korteriomanike ja AS Eesti Gaas vahel sõlmitud individuaallepingud, sh oli individuaalleping sõlmitud kostjaga. 08.08.2007 otsustati korteriomanike üldkoosolekul üle minna gaasi kollektiivtarbimisele, lõpetada individuaallepingud ja sõlmida AS-ga Eesti Gaas üks kollektiivleping. Nimetatud leping sõlmiti 25.09.2007. Kostja korteriomanike vastavat otsust ja keeldus andmast hagejale korteris tarbitud gaasi näitusid. Kostja võlgnevus moodustub üksnes talle osutatud maagaasi teenuse eest. Ülejäänud teenuste eest on kostja tasunud.
2.Kostja T.A. vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt sõlmis ta AS-ga Eesti Gaas 28.08.2001 individuaalse maagaasi ostu-müügilepingu, mis kehtib käesoleva ajani. Korteriühistu üldkoosoleku otsused seda lõpetada ei saa. Kostja on tasunud kõik arved AS Eesti Gaas arvele.
3.Hageja suurendas oma 28.09.2015 avalduses nõuet kostja vastu ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 1955,72 eurot (tl 157-158).

II KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hagi ese- hageja õiguseellase L.Koidula 7 korteriomanike 08.08.2007 üldkoosoleku otsuse alusel sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingu ning 01.03.2011 hageja ja AS Eesti Gaas vahel sõlmitud võrguteenuste osutamise ja maagaasi müügilepingu 0131001221 alusel korteriühistule osutatud teenuste võlgnevuse nõue.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja on korteriomandi asukohaga: xxx omanik; 2) 08.08.2007 otsustasid korterelamu L.Koidula 7 korteriomanikud häälteenamusega üle minna „kollektiivlepingule“ Eesti Gaasiga ja anda majavalitsejale („majahaldaja“) õigus sõlmida korteriomanike nimel leping AS-ga Eesti Gaas; 3) Korteriühistu moodustati 08.12.2010 ja registrisse kanti 12.01.2011; 4) 28.01.2011 korteriühistu üldkoosolekul otsustati tarbida gaasi ühise lepingu alusel; 5) kostja on tasunud maagaasi eest oma arvestuste alusel Eesti Gaas arvelduskontole. 6) Hageja samalaadses hagis maagaasi võlgnevuse välja mõistmiseks kostjalt perioodi eest kuni 01.aprillin 2008 summas 2229,30 krooni lõpetas kohus menetluse seoses hageja loobumisega hagist (ts. asi 2-08-57901); 7) Hageja samalaadses hagis maagaasi võlgnevuse välja mõistmiseks kostjalt perioodi eest kuni märtsini 2009 summas 6682,91 krooni lõpetas kohus menetluse seoses hageja loobumisega hagist (ts. asi 2-09-14283);

8) Hageja samalaadses hagis maagaasi võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest kuni 01.08.2010 jättis maakohus hagi rahuldamata (ts. asi 2-10-32209).

7.Kostja vastuväited: Kostjal on AS-ga Eesti Gaas sõlmitud 28.08.2001 individuaalleping ja kostja täidab lepingut ning tasub gaasi tarbimise eest otse AS Eesti Gaas kontole.
8.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 14). AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Sarnase põhimõtte kehtestab KOS § 12 lg 3, mille järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.. Maakohus on seisukohal, et korteriühistul korteriomanike esindajana on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu ja muu hulgas korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla lepingu sõlmimine korteriomanike nimel korteriomanikele teenust pakkuva isikuga. Kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Maakohus on seisukohal, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Antud juhul on kostja rikkumiseks see, et oma keeldumisega täita korteriomanike 08.08.2007 üldkoosoleku otsust ja hilisemat 28.01.2011 korteriühistu üldkoosoleku otsust, kus otsustati tarbida gaasi ühise lepingu alusel, kahjustab ta sellega korteriühistu ühist majandamist, so korteriühistu omanike enamuse huve (AÕS § 72 lg.3 ja KOS § 12 lg.3). Maakohus on seisukohal, et kostjal oli kohustus täita korteriühistu ja tema õiguseellase üldkoosoleku otsuseid, kus otsustati sõlmida kõigi korteriomanike huvides üks leping maagaasi ostmiseks. Nimetatud otsus täideti vastava lepingu sõlmimisega ja sellega seoses võis AS Eesti Gaas lugeda varasemad korteriomanikega sõlmitud individuaallepingud lõppenuks – see korteriomanike ettepanekut uue kõiki korteriomanikke koondava lepingu sõlmimiseks tuleb lugeda ka korteriomanike ettepanekuks teenuse pakkujale lugeda varasemad individuaallepingud lõppenuks alates uue lepingu jõustumisest.
9.Kohtule esitatud väljavõttest gaasitarbija arveldustest 1.2002 – 9.2015 nähtub, et AS Eesti Gaas ei ole kostja näitusid saanud/märkinud alates oktoobrist 2007 ning kostja on teinud AS Eesti Gaas kontole oma arvestuste järgi erinevates summades makseid. Samuti on kohtule esitatud AS Eesti Gaas 11.12.2014 kiri nr 3-4/278, milles AS Eesti Gaas kinnitab, et ettevõttel puudub lepinguline suhe kostjaga. Kirjast selgub, et kostja on kandnud AS Eesti Gaas

arveldusarvele aegajalt raha, kuid need summad on kostjale tagastatud, sest kostjal puudub kliendikonto. Väär on ka kostja väide, et AS Eesti Gaas ei ole temaga lepingut lõpetanud. Hageja poolt viidatud tsiviilasjas 2-08-24064 esitas kostja hagi AS Eesti Gaas vastu. 16.06.2018 esitatud hagiavalduses AS Eesti Gaas vastu T.A. leiab, et AS Eesti Gaas poolt oktoobris 2007 individuaallepingu lõpetamine T.A.uga on tema arvates ebaseaduslik ja ta taotles „gaasi tarbimise taastamist tema korteris xxx“. Nimetatud tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses hageja loobumisega hagist. Eelpool märgituga on ümber lükatud kostja vastuväide, et AS Eesti Gaas ei ole tema 28.08.2001 sõlmitud individuaalse maagaasi ostu-müügilepingut lõpetanud ja tal on kehtiv lepinguline suhe AS-ga Eesti Gaas. Nimetatud tõendid kinnitavad hageja väiteid, et alates oktoobrist 2007 on L.Koidula 7 korterelamu korteriomanikud tarbinud maagaasi kõigi korteriomanike nimel sõlmitud lepingu, mitte individuaallepingute alusel Lähtuvalt sellest, et hageja on esitanud nõude maagaasi eest kostja vastu perioodi eest alates 2007 oktoobrist, samas perioodi eest oktoober 2007 kuni 01.08.2010 on kohus juba lahendi teinud (hagihind 2229,30 krooni ehk 142,48 eurot) ja see on jõustunud, tuleb selles osas menetlus lõpetada. Seega oli hagejal õigus esitada nõue maagaasiga varustamise teenuse eest alates septembrist 2010. Hagi on põhjendatud summas 1813,24 eurot (1955,72-142,48= 1813,24).Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud tarbimise perioodi ja arvestuste õiguse kohta. Kostja vastuväide on üksnes järgmine: kostjal on AS-ga Eesti Gaasi individuaalne leping ja hagejal puudub alus üldse tarbitud maagaasi eest tasu nõuda.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus rahuldab menetluskulud väljamõistmise taotluse osaliselt: kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks 885 eurot, sh tasutud riigilõivu hüvitamiseks 325 eurot, hagiavalduse koostamise eest 120 eurot, nõude täpsustamise avalduse eest 60 eurot, kohtuistungil hageja esindamise eest 260 eurot, kohtu nõudele vastuse esitamise eest 120 eurot. Kohus jätab rahuldamata esindaja nõude 120 eurot hagi puuduste kõrvaldamise eest, sest tegemist oli hageja lepingulise esindaja ebakorrektsusega ja seega on selles osas hüvituse nõudmine kostjalt põhjendamatu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja