Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Kadi Kark
Määruse tegemise aeg ja koht
20.11.2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-14464
Tsiviilasi
Xxx (XXX isikukood XXX, elukoht XXX) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2015.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgnik XXX Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo Tõlk Jelena Kremez
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Xxx esitas 29.09.2015 pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 465,94 euro ulatuses, vara ja igakuine sissetulek puudub. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 01.10.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara ja igakuine sissetulek puudub, kohustusi on vähemalt 8 417,16 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus saabus 2010.a märtsis. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt toime pandud kuriteod, mille tagajärjel on võlgnikul tekkinud rahalised kohustused kohtukulude hüvitamiseks – 15.03.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-2653 mõisteti võlgnikult ekspertiisikulude, sundraha, kaitsjatasu ja muude kulude katteks välja 126 840 krooni (8 106,55 eurot). Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldur palub määrata tasuks 640 eurot (lisandub käibemaks 128 eurot) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 37 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust ja kulutuste hüvitisest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) palub haldur hüvitada riigi vahenditest. Summad palub haldur kanda OÜ INC Partner arvelduskontole nr EE662200221024695063. 17.11.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a märtsi. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteo tunnustega tegu vastavalt ajutise halduri aruandele. Võlgniku poolt kuritegude sooritamine tekitas võlgnikule kohustusi, mille kandmiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Käesoleval juhul on võlgnik kuritegude eest karistatud ning kuriteoteate esitamiseks puudub vajadus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.12.2015.a kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 640 eurot (lisandub käibemaks 128 eurot) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 37 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ning arvestuslikes büroo-, sideja transpordikuludes. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 640 eurot (lisandub käibemaks 128 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 37 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu ja hüvitis kulutuste katteks kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev
kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Tasu kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.