Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

pensionilisa summas 125 eurot. Võlgnik avaldas, et tema tervislik seisund on halvenenud, mistõttu ei sobi talle raske füüsiline töö. Võlgniku püsikulud on kokku summas 270 eurot kuus, so elukoht 140 eurot, söök 110 eurot ja muud kulud 20 eurot. Võlgnik kannab püsikulud ise. 16.02.2022 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is Xxxx arvelduskontot nr xxxx (kontojääk 551,13 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud perioodil 01.08.2016 kuni 31.12.2019 tulu järgnevalt: M OÜ-lt brutotulu summas 1893,95 eurot, Eesti Haigekassalt brutotulu summas 1776,98 eurot, H OÜ-lt brutotulu summas 3051,95 eurot ja AS-lt Xxxx brutotulu summas 0,04 eurot. Tööandjad on deklareerinud võlgnikule väljamakseid perioodil 2020-2022 brutosummas 8063,46 eurot. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule on perioodil 02.08.2016 kuni käesoleva ajani makstud puudega tööealise toetust kogusummas 2190,22 eurot (perioodil septembrikuu 2017 kuni veebruarikuu 2022). Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on võlgnik alates 2016. aastast olnud töötuna arvel kahel korral, so 10.06.2021 – 06.07.2021 ja alates 19.10.2021 kuni käesoleva ajani. Tööd otsivale isikule on makstud töötuskindlustushüvitist. Vähenenud töövõimega isikule on makstud töövõimetoetust ja tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalemise päevade eest sõidu-ja majutustoetust. 15.03.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele Maksu- ja Tolliametile ja kohtutäitur K. P. tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Maksu- ja Tolliamet teavitas 06.04.2022 kohut, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude summa oli 8187,09 eurot ning võlgnevuse jääk on käesolevalt 6749,07 eurot. Maksu- ja Tolliamet jätab kohustustest vabastamise menetluse jätkamise ning võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur K. P. esitas 22.03.2022 seisukoha, milles avaldas, et 22.03.2022 seisuga kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgnik nõuet tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohtutäitur K. P. võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 18.05.2022 toimus ärakuulamine, kus osales võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus esitas võlgnikule järelepärimise sõiduki kohta, mis kuulub ARK-ist nähtuvalt võlgnikule. Võlgnik avaldas, et sõidukit tegelikult ei eksisteeri, eksisteerib üksnes sõiduki tehniline pass. Rohkemat võlgnik ärakuulamisel ei lisanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 02.08.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on seisukohad esitanud võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet ning kohtutäitur K. P., kes mõlemad avaldasid, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnikul oli kokku 2 võlausaldajat, kellest suurima nõudega oli Maksu- ja Tolliamet, kelle nõue oli summas 8187,09 eurot. Maksu- ja Tolliamet on avaldanud, et käesolevalt on võlgnevuse jääk summas 6749,07 eurot ehk võlgnik on rahuldanud nõude 1438,02 euro ulatuses. Kohtul puudub informatsioon, kui suures ulatuses on võlgnik kohtutäitur K. P.i 42,29 euro suuruse nõude rahuldanud. Kohtule on teada, et võlgnik on tasunud tema kanda jäetud pankrotimenetluse kulud 350 euro ulatuses. Võlgnik ei ole menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid täies ulatuses, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohus on tuvastanud, et menetluse ajal on võlgniku peamisteks sissetulekuteks olnud töötasu summas 160 – 368,37 eurot kuus, alates 2017. aastast töövõimetoetus summas 258,72 eurot kuus ja puudetoetus 41,17 eurot kuus. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ning temal osalise töövõime tuvastamise tulemusel ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt saaks tasuda suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt oli võlgniku AS-i Xxxx arvelduskontol seisuga 17.02.2022 (periood 02.08.2016-17.02.2022) 551,13 eurot. Võlgniku töötasu on jäänud valdavalt alla miinimumpalga ning võlgnikule makstud toetustele ei saa sissenõuet pöörata. Seega ei pidanud võlgnik tegema viidatud sissetulekute arvelt võlausaldajatele väljamakseid. Siinjuures arvestab kohus asjaolu, et võlgnik on rahuldanud Maksu- ja Tolliameti nõude 1438,02 euro ulatuses. Kohus sedastab, et kuigi võlgnik ei ole alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest teinud võlausaldajatele suuremas mahus väljamakseid, ei ole võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt tegemist süülise rikkumisega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlgniku töötasu on jäänud alla miinimumpalga, võlgnikule makstud toetustele ei saa pöörata sissenõuet ning võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud kokku 270 eurot kuus, so elukoht 140 eurot, toit 110 eurot ja muud kulud summas 20 eurot. Igakuised kulud kannab võlgnik. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulist majanduslikku olukorda ja tervislikku seisundit, ei ole võlgnikul olnud piisavalt likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi

suuremas ulatuses tasuda. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-6013, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Võlgnik on esitanud kohtule tõesed andmed enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võlgnik on vähendanud võlgnevusi oma võimaluste piires. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. N.i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.