S. Š. hagi A. Š. vastu elatise nõudes A. Š. avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/puudutatud isik S. Š. , isikukood XXX; elukoht XXX; Hageja seaduslik esindaja/puudutatud isik I. S. , isikukood XXX; elukoht samas; e-post XXX; Hageja lepinguline esindaja Erki Casar; Kostja/avaldaja A. Š. , isikukood XXX; elukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks;
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Linnavalitsus. 7. september 2020
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada suhtluskorra osas avaldaja A. Š. i ja puudutatud isiku I. S. allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:
poolt
1.1.Laps veedab isaga aasta paaris arvuga nädala neljapäeva õhtust (pärast kooli) kuni järgmise nädala (paaritu nädal) teisipäeva õhtuni (pärast trenni s.o orienteeruvalt 19.00) alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Juhul, kui koolid või huviringid peaksid minema distantsõppele, siis tuleb mõisted „pärast kooli“ ning „pärast trenni“ hinnata ajavahemikul, millal selline sündmus toimuks kontaktõppe ning huvihariduse tavapärase toimimise puhul.
1.2.2020.a ja 2021.a esimesed kaks kuud veedab laps isaga aega järgmiselt: 17.09. (pärast kooli) kuni 22.09. (pärast trenni); 01.10. (pärast kooli) kuni 06.10. (pärast trenni); 15.10. (pärast kooli) kuni 20.10. (pärast trenni); 29.10. (pärast kooli) kuni 03.11. (19.00); 12.11. (pärast kooli) kuni 17.11. (pärast trenni); 26.11. (pärast kooli) kuni 01.12. (pärast trenni);
1.7.2021/2022.a õa vaheaegade veetmine toimub vastupidiselt käesolevas kokkuleppes kokku lepitule (ema ning isa ajad vahetuvad) ning 2022/2023.a samamoodi nagu 2020/2021.a ning edaspidi toimub iga-aastane vahetus ema ja isa aegades.
1.8.Laps võib veeta ema või isaga ka muudel perioodidel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud (kirjalikult, sh e-kirja, SMSi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi kaudu).
1.9.Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise kaugel viibiva vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lapsega arvestataks lapse magamamineku aegasid, samuti tuleb vanemal arvestada sellega, et lapsel tuleb teha vajadusel tulevikus koolitööd.
1.10.Lapse sünnipäevad on vanematel õigus veeta koos lapsega. Kummalgi on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud lapse ema või isa poolt, või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt.
1.11.Perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Lapse isa vanemate sünnipäevad on XX.XX. ning XX.XX.
1.12.Vanemad annavad käesolevaga nõusoleku viibida teisel vanemal lapsega puhkusel välisriigis koos teise vanemaga, kui Eesti Vabariigi Valitsus ning teiste asjakohaste ministeeriumide soovitused lubavad vastavasse välisriiki reisida. Lapsevanemad teavitavad teist lapsevanemat välisreisidest (kestus, asukohariik) ette kirjalikult hiljemalt 7 päeva enne reisi algust.
2.Kinnitada elatise nõude kohta hageja S. Š. i seadusliku esindaja I. S. ja kostja A. Š. i poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:
2.1.Hageja ja Kostja lepivad kokku, et alates 01.09.2020 tasub kostja hagejale igakuist elatist 70% seaduses sätestatud igakuisest miinimummäärast, s.o 204,40 eurot kuus (2020. a). A. Š. ei tasu elatist lapse suvevaheaegadel ehk ajal, kui laps viibib võrdselt nii ema kui ka isa juures (iga-aastaselt 01.06. – 31.08.);
2.2.Kostja tasub elatise kuu 15ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja I. S. , isikukood XXX, arveldusarvele XXX.
2.3.Kostja ja hageja seaduslik esindaja lepivad kokku, et alates 01.09.2020.a kannavad pooled võrdselt nende ühisomandis olevate kinnisasjadele võetud laenudega seotud kohustusi (lepingud nr 2018029937, 2014018366 ja 2018010474) intressi, kindlustusmaksed ning maamaksu ja remondifondimaksed ja Hageja seaduslik esindaja kannab ainuisikuliselt korteri, asukohaga XXX kasutamisega seotud igakuised kõrvalkulud.
2.4.Hageja seaduslikul esindajal tuleb omapoolsed kohustused tulenevalt lepingutest (lepingud nr 2018029937, 2014018366 ja 2018010474) täita Kostja arveldusarvele XXX iga kuu 5ndaks kuupäevaks.
2.5.Juhul kui Hageja seaduslik esindaja kinnisasjade laenudega seotud kohustusi kompromissis kokku lepitud viisil ja ajal ei täida ning sellised kohustused täidab lepingu nr 2018029937 osas pangale Kostja, loetakse, et ülalpidamist lapsele on võimaldatud muul viisil PKS § 100 lg 1 mõttes ehk lapse eluasemele XXX tehtavate laenumaksete tasumisega (kokkuleppe sõlmimise päeval 156 eurot) ning Kostja vabaneb märgitud ulatuses jooksval kuul elatise tasumise kohustusest Hagejale Hageja seadusliku esindaja poolt punktis 2.3 täitmata jäetud kohustuse võrra. 2.6.Hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest ning elatise nõudest alates hagi esitamisest kuni 01.09.2020.a.
2.7.Kostja ja Hageja seaduslik esindaja lepivad kokku, et Kostjal ei ole tagasiulatuvalt nõudeid Hageja seadusliku esindaja vastu seoses asjaoluga, et üksnes Kostja on tasunud kuni 01.09.2020 poolte ühisomandis olevate kinnistute laenu, intressi, kindlustusmaksed ning maamaksu ja remondifondi ja nende kasutamisega seotud kõrvalkulud.
2.8.Kinnistu asukohaga XXX elektrienergia eest kohustub tasuma peale elektrilepingu ümbertegemist XXX kuni selle ajani, milleni toimub ruumide kasutamine eelpool nimetatud isiku poolt.
3.Lõpetada menetlus S. Š. hagis A. Š. vastu elatise nõudes ja A. Š. avalduses suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
4.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on S. Š. hagi A. Š. vastu elatise nõudes ja A. Š. avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
24.septembril 2020 esitasid A. Š. ja I. S. kohtule nende poolt allkirjastatud kompromissi, paludes selle kinnitada ja menetluse lõpetada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 1 ja lg 6 II lause ning § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata.
3.Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega,
sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse.
4.Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
5.Kohus selgitab, et elatise nõude puhul on võimalik elatise suuruse muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud on muutunud (TsMS § 459).
6.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on menetlusosalised palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu on avaldajal õigus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda tagasi pool tasutud riigilõivust, esitades kohtule vastavasisulise avalduse.
8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on lühendanud kompromissimääruse edasikaebeõiguse kolmele tööpäevale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.