2-13-37767
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
20.november 2015 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-37767
Hagi ese
Danske Bank AS Eesti filiaali hagi E. T. võlgnevuse nõudes 19 420,78 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
vastu
hageja Danske Bank AS (Eesti filiaaali kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht Narva mnt 11 Tallinn, esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo, Krista Arraste, e-post: [email protected]); kostja E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
rahuldada Danske Bank AS Eesti filiaali hagi E. T. vastu osaliselt. Välja mõista E. T. 17 861 (seitseteist tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) eurot ja 06 senti Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks (põhivõlgnevus 16 094,93 eurot ja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 1766 eurot ja 13 senti). Välja mõista E. T. Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks alates 15.08.2013 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt 16 094,93 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1766,13 eurot ei tohi ületada põhinõude 16 094,93 euro suurust. Menetluskulude jaotus Jätta 99 % Danske Bank AS Eesti filiaali menetluskuludest E. T. kanda ja 1 % E. T. menetluskuludest Danske Bank AS Eesti filiaaali kanda.
Välja mõista E. T. menetluskulu 871 (kaheksasada seitsekümmend üks) eurot ja 28 senti Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks. Välja mõista E. T. Danske Bank Eesti filiaaali kasuks menetluskuludelt summas 871,28 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 871,28 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 14.07.2006.a. laenulepingu nr EEL-140706ET, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 66 468,11 EUR kinnisvara ostmiseks laenu tagastamise lõpptähtajaga 20.07.2036.a. Laenulepingu tagatiseks seati 14.07.2006.a. hageja kasuks ühishüpoteek korteriomanditele asukohaga Ehitajate tee 86-57 Tallinn ja Kooli tee 5-37 Võru linn. 17.02.2009.a. sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse nr 1, millega suurendati 17.02.2009 laenusaaja kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 1 661,70 EUR võrra ja võimaldati kostjale laenu põhiosa ja intresside tagastamisel maksepuhkust kuni 20.05.2009 ning vormistati uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. 07.12.2009 sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse nr 2, milles pooled leppisid kokku, et 08.12.2009 tasub laenusaaja võlgnevused ja tagastab ennetähtaegselt laenusummast kokku 31 935,82 EUR, millest laenusaaja tasus 2028,88 EUR lepingust tekkinud võlgnevusi ja 29 906,94 EUR ennetähtaegselt laenusummat. Pank vabastas tagatiste hulgast korteriomandi Ehitajate tee 8657 Tallinn. 31.12.2009 sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse nr 3, millega suurendati 31.12.2009 laenusaaja kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 511,29 EUR võrra, millega seoses vormistati uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Kostja laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning hageja esitas 27.08.2010 kostjale laenulepingu ülesütlemise avaldused ja hoiatas, kui kostja võlgnevust ei tasu hiljemalt 15.09.2010 siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 15.09.2010. Kostja laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu alates 15.09.2010.a. üles. Hüpoteegiga koormatud korteriomand Kooli te 5-37 Võrus müüdi 12.04.2011 enampakkumisel hinnaga 23 648 EUR, millest 13.03.2012 laekus hagejale Piret Orioni pankrotimenetlusest jaotise väljamakse summas 20 100,80 EUR. Korteriomandi müügist pangale laekunud summa arvelt kustutas hageja võlgnevuse sissenõudmise kulu 115,05 EUR ja laenu võlgnevust 19 985,75 EUR. Peale tagatise realiseerimist on kostjal tasumata laenulepingu alusel alljärgnevad kohustused: tähtajaks tagastamata laen 16 094,93 EUR, tähtajaks tasumata intressid 472,97 EUR, viivised 16.03.2012.a. seisuga 4 421,78 EUR, tasumata kindlustusmaksed 100,91 EUR, tasumata lepingumuudatuse tasu 19,17 EUR, maakleritasu 567,60 EUR. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt tähtajaks tasumata laenu põhiosa jäägi 16 094,93 EUR tasumist. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,024% päevas 04.04.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.08.2013.a. 1915,94 EUR. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 094,93 EUR ja viivised 1915,94 EUR ning viivised alates hagiavalduse kohtusse
esitammisest VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kostja leiab, et laenulepingu tagatiseks olnud kinnisvara on realiseeritud ja pank on saanud kogu varade müügist laekunud summad 100% endale, mistõttu on kohtul piisav alus jätta asi menetlusse võtmata, kuna tagatisvara ebapiisav väärtus on pigem panga tegevusest (andsid vara väärtusest liiga suure % laenu) ja turu situatsioonist tulenev probleem, mitte kostja kui laenuvõtja kohustuste mittetäitmine. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid ja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 111). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 136). Tartu Maakohtu 28.septembri 2015.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 136). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 28.09.2015 (tl 138), kostja 01.10.2015 (tl 139). Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja dokumendid (tl 140-141), kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 14.07.2006.a. sõlmitud laenulepingu ja selle muudatuste koopiad ning laenu tagastamise graafikud (tl 11-50); lepingu ülesütlemise avalduse koopia (tl 51); pankrotihalduri lõpparuande Piret Orioni pankrotimenetluses (tl 52-61), 16.03.2012 kostjale saadetud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõuete koopiad (tl 62-65), korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu koopia (tl 66-72). VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Laenulepinguga ja selle muudatustega on tõendatud, et 14.07.2006.a. on hageja õiguseellane Sampo Pank sõlminud kostjaga laenulepingu, mille kohaselt on kostja saanud laenu 66 468,11 EEK, lepingut on muudetud 17.02.2009, 07.12.2009 ja 31.12.2009, igakord on vormistatud ka uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Viimase laenu tagastamise graafiku järgi oli kostja laenujääk 36 080,68 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks seda laenu tagastanud. Küll oli aga laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks seatud hüpoteek korteriomandile Kooli tee 5-37 Võrus, mis vastavalt pankrotihalduri lõpparuandele müüdi 12.04.2011.a. enampakkumisel 23 648 euro eest ja 14.03.2012 laekus hagejale Piret Orioni pankrotimenetlusest jaotise väljamakse 20 100,80 EUR. Vastavalt
pooltevahelise laenulepingu üldtingimuste p 6.7.1, kui laenusaaja ei võimalda pangal debiteerida arvelduskontolt võlgnevusele vastavat summat, siis arvestatakse debiteeritud summast esimeses järjekorras maha summad võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega arvestas hageja laekunud summast esmalt maha võla sissenõudmise kulud 115,05 EUR ja seejärel tagastamata laenu võlgnevusest 19 985,75 EUR. Seega jäi kostja tähtajaks tagastamata laenu summaks 16 094,93 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse suurust ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta on võlgnevuse tasunud. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus 16 094,93 eurot on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude tähtpäevast 04.04.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.08.2013 496 päeva eest viivise määras 0,024% päevas kokku 1915,94 eurot. Kohus ei saa sellise viiviste arvutusega nõustuda. Perioodil 04.04.2012-31.12.2012 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr 8% aastas, 01.01.2013-14.04.2013 7,75% aastas, 15.04.2013-30.06.2013 8,75% aastas ja 01.07.2013-14.08.2013 8,5% aastas, mistõttu perioodil 04.04.2012- 14.08.2013 võlgnevuselt 16 094,93 eurot arvutatava seadusjärgse viivise suurus on tegelikult kokku 1766,13 eurot. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja ei ole taotlenud kohtult leppetrahvi vähendamist VÕS §-de 113 lg 8, 162 lg 1 alusel ja ka ei ole tõendanud, et leppetrahv on ülemäära suur. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 16 094,93 eurot VÕS § 113 lg 1 ettenähtud suuruses. Hagi on kohtule esitatud 14.augustil 2013.a. (tl 3). Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhinõudelt, so. 16 094,93 eurolt alates 15.augustist 2013 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on esitanud vastuväite, et tagatisvara ebapiisav väärtus on pigem panga tegevusest (andsid vara väärtusest liiga suure % laenu) ja turu situatsioonist tulenev probleem, mitte kostja kui laenuvõtja kohustuste mittetäitmine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus ei saa kostjaga nõustuda, et lepingu mittetäitmises on süüdi teised isikud. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et
kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 16 094,93 eurot ja viivised hagi esitamiseni 1766,13 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so. 16 094,93 eurolt alates 15.augustist 2013 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viiviste suurus koos juba arvestatud viivisega 1766,13 eurot ületada põhinõude 16 094,93 eurot suurust.
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 99% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 1% kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 650 eurot ning õigusabikulud 293,99 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 650 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Õigusabiteenus on käesolevas asjas seisnenud menetluskulu nimekirja kohaselt hagi dokumentide analüüsis, paljundamises ja komplekteerimises 0,6 tundi, hagiavalduse koostamises ja kohtusse esitamises 3 tundi, kostja vastustega tutvumises ja seisukoha kujundamises 0,25 tundi, vastuse koostamises kostja vastustele 0,75 tundi. Esindaja tunnitasu 63,91 eurot (ilma käibemaksuta) loeb kohus mõistlikuks tasuks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, esindaja on eraldi arvestanud tasu dokumentide analüüsi, paljundamise ja komplekteerimise eest, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakulukshagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel 2 tundi. Seega loeb kohus põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks hageja esindaja tasu summas 3,6x 63,91= 230,08 eurot. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 99%, siis 99%x 230,08+ 650= 871,28 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu (871,28eurot) nõude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/
Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.