Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-5188 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

2 (11)

2-20-5188 − Kõik varasemad hageja poolsed kompromisside otsingud kostjaga on jäänud viljatuks. Hageja ei soovi, ega ole ka kohustatud mingil viisil kostja seadusliku esindajaga otseselt suhtlema. − Kostja lisad 1 ja 2 tõendavad selgelt, et ei ole olnud mingisugust „põhjuste väjaselgitamise“ soovi vaid viivitamatud sissenõudmised intressidega, mille kostja esindaja on jätnud lisamata. − Elatisemaksed kostjale on viibinud hageja endise tööandja hiliste palgalaekumiste tõttu. − Tööandja viivituse tõttu hilines dokument, mis kinnitab hageja töösuhte lõppemist. − Pere prognoositav eelarve on koostatud lähtudes kohtu nõudest esitada nii hageja kui tema abikaasa sissetulekud. Esitamisel on märtsi kuus tööintervjuudel pakutud palkade summad. Hetkel aga pere eelarves märgitud palk 1 ja palk 2 puuduvad täielikult, kuna uus tööandja ei ole võimeline eriolukorra tõttu uusi töölisi värbama. − Hageja ei oma ettevõtteid J OÜ ega J MTÜ, ei kuulu kummagi ettevõtte juhatuse koosseisu ega saa ka kummastki ettevõttest sissetulekut. − Informatsioon hageja abikaasa sissetuleku kohta on igati õigustatud, kuna need on kohtu poolt nõutavad dokumendid. Kostja seaduslik esindaja esitab siinkohal alusetuid süüdistusi. − Hageja on ametlikult töötuna arvel Eesti Vabariigis. − Hageja on hagis esitanud kõik hageja ja tema abikaasa sissetulekud, ka hüvitised sotsiaalkaitse poolt, kuna selline on kohtu nõue. Hageja abikaasal ei ole sissetulekut J OÜ ja J MTÜ ettevõtetest. − Kostja seaduslikul esindajal ei olegi mingisugust õigust sekkuda hageja igapäeva ellu, küll aga on seda nii otseselt kui kaudselt korduvalt tehtud ning tehakse ka punktides, kus kostja seaduslik esindaja väidab, et ei sekku hageja igapäevaellu. Hagis kõne all olev sõiduk on liisingu vara, mille müügi põhjuseks on kulude vähendamine. − Kostja seaduslikul esindajal on subjektiivselt rigiidne, omakasupüüdlik, kibestunud hoiak, millega ei peaks kohut koormama. − Hageja on käitunud [kostja ja tema õega] eelnevate kogemuste põhjal – mõistlikul tasandil läbirääkimised ei ole olnud kunagi kostja seadusliku esindaja huviks. Kostja seadusliku esindaja negatiivsete mõjuavalduste tõttu on hageja lõpetanud tänaseks pidevad ühepoolsed pingutused lastega suhelda. − „Meile pakutud palgad“ tuleneb konkreetselt tööintervjuudelt märtsi kuus. Alates 16.02.2020 jäi hageja Eesti haiguslehele. − Hageja on selgelt välja toonud, et 300 eurot on kahe lapsevanema kulu kokku ühe lapse peale. Antud olukorras on hageja oma poja kulutusi teadlikult vähendanud miinimumpiirini. Hageja sissetulek on lõppenud. − Hageja on nõus vastu tulema kostja seadusliku esindaja varasemale soovile ja ettepanekule allkirjastada dokument, millega hageja nõustub täielikult loobuma vanema õigustest ja kohustustest ning kostja seaduslik esindaja loobub elatise nõudest. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

3 (11)

2-20-5188 − Hageja on tasunud kostjale elatist hoolsalt kuni veebruarini 2020.a, mis nähtub ka hageja poolt esitatud kontoväljavõttelt seisuga kuni veebruar 2020, kuid väljavõttes ei kajastu märtsi ja aprilli 2020 elatise makset, mis 06.04.2020 seisuga olid viibinud ning hageja ei teavitanud ka kohut, et tema suhtes algatati elatise täitmisenõue. − Alates märts 2020 hakkas elatise tasumine kostjale teadmata põhjustel viibima, kostja seadusliku esindaja korduvad katsed teada saamaks elatise viibimise põhjustest on ebaõnnestunud – hageja ei ole teavitanud elatise tasumise viibimise põhjustest ega palunud maksmise pikendust vm vabatahtliku kompromisskokkuleppega ei suuliselt ega kirjalikult. − Märtsis viibis elatise tasumine 4 päeva ja laekus 04.03.2020. Aprillis esitas kostja seaduslik esindaja täitemenetluse algatamiseks täitmisavalduse, mis rahuldati ja ülekanne aprilli eest laekus läbi täitmismenetluse 30.04.2020. − Hageja ei ole täitnud oma elatise maksmise kohustust mai 2020 eest ning ei ole palunud kohtul käesoleva vaidluse ajaks peatada või ajatada väljamõistetud elatise tasumist jooksva perioodi eest. Kostja seaduslik esindaja on algatanud täitemenetluse ka mai 2020 elatise väljamõistmise suhtes, mis võeti menetlusse 10.05.2020. − Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu nähtu töösuhte lõppemine, kuivõrd töölepingu ülesütlemisavaldusel puudub tööandja kinnitus. − Hageja poolt esitatust nähtub, et hageja soovib viimaseks tööpäevaks pidada F OY 06.04.2020, kuid kohtule esitatud pere-eelarve dokumendist nähtub, et T Ol on säilinud sissetulek summades 600+800 eurot, millest ei saa kuidagi järeldada, et peale töölepingu ülesütlemist on hagejal sissetulek puudu või puudub üldse. Pere-eelarve on koostatud seisuga alates 06.04.2020, seega hageja kinnitab omakäeliselt ja kirjalikult, et tema igakuine sissetulek on säilinud ka peale enda töölepingu ülesütlemist al 07.04.2020 ja lausa 2 erineva sissetuleku näol. − Hageja ei ole jäänud töövõimetuks või vähemalt ei ole hageja esitanud sellekohaseid täiendavaid dokumente. − Hageja ei ole maininud kohtule, et on kahe äriettevõtte juhatuse liige, millega kindlustab ilmselt endale ja oma perele igakuise sissetuleku ja alaealistele alanejatele sugulastele ettenähtud ülalpidamise vastavalt PKS-ile pärast töösuhte lõppemist F OY-s ning võib eeldada, et hageja ärilised ettevõtmised Eestis tagavadki talle sissetuleku, mis on pereeelarves märgitud. − Hageja on J OÜ (regsitrikood xxxx) ja J MTÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige äriregistri andmetel vastavalt alates 08.08.2016 ja 20.09.2016. Hageja ei ole esitanud täiendavat dokumentatsiooni oma ettevõtetelt laekuva ja makstava tegeliku tulu kohta kalendrikuus iseendale aga siiski on tõendanud pere-eelarves sissetuleku. − Hageja abikaasa võimalik tulu/teenistus/sissetulek ei puutu antud olukorras asjasse ja ei ole relevantne, kuivõrd PKS §-st 96 lähtudes ei ole hageja abikaasa kostja alaneja ega üleneja sugulane, seega tema sissetuleku puudumine või olemasolu ei ole kostja elatise nõude vähendamise avalduses relevantne ja hageja abikaasal ülalpidamiskohustus kostja suhtes puudub. − Hageja esitas valeväitega, kui kinnitas, et „abikaasal sissetulek puudub kuna hageja töölepingu lõppemisega lõppes ka xxxx riigi poolne lasteraha ja lapsehoiutugi“. Kostja viitab EL direktiivi 883/2004 artiklitele 67-68 ja EL direktiivile 987/2009. Kui T O on xxxx töölt lahkunud, siis kaotab õiguse ka perehüvitistele EL direktiivide 883/2004 ja

4 (11)

2-20-5188 987/2009 alusel kui kuna pere elab alaliselt Eestis, siis on pere õigustatud oma leibkonda kuuluva kahe lapse eest saama Eestis toetust kogusummas 158,36€ (lapsetotus 2*60€ + lapsehooldustasu 38,36€ kuni 31.05.2020). T O pole aga täpsustanud ega esitanud lisadokumente, kas ta on ennast ametlikult xxxx töötuna arvele võtnud või mitte, milles alusel ta saaks jätkuvalt edasi täismääras hüvitisi Xxxxst laste kasvatamise eest kui töötav isik, hageja on kinnitanud ainult seda, et ta on esitanud lahkumisavalduse oma töökohas. Vastavalt ka eelpoolnimetatud direktiividele on töötamise alusel õigustatud saama xxxx hüvitisi T O ja temale makstavad hüvitised Xxxxs ei muutu ega ole ka kunagi abikaasa sissetulekuks. T O abikaasa on Äriregistri andmetel koos T Oga juhatuse liige mõlemas äriettevõttes, s.o J OÜ ja J MTÜ. − Kostja ei sekku kuidagi hageja pere igapäevaelu korraldamisse ja/või majanduslike otsuste tegemisse – kui hageja kinnitab kohtule, et ta on sunnitud mingil põhjusel oma pere kulusid vähendama, siis see on tema põhiseaduslik ja perekonnaseaduslik õigus seda teha. − Hageja ei ole lisanud sõiduki müügikuulutust või vähemasti viidet sellele. Kui hageja kinnitab, et temale kuuluv vara on müügis, siis sooviks kostja seaduslik esindaja pöörata elatisvõla nõude (mai 2020) läbi täituri sundtäitmisele müügist saadud tulule. − Elatise maksmise viibimisel pöördus kostja seaduslik esindaja selgituse saamiseks koheselt hageja poole selgituse saamiseks kuid hageja otsustas mitte suhelda ja soostus pöörduma otsejoones ainult kohtusse. − Hageja ei ole tundnud huvi oma laste, J S ja B S, käekäigu vastu käesoleval aastal, aset ei ole leidnud mitte ühtegi kohtumist T O ja laste vahel ning laste isa poolt on unarusse jäänud ka tähtpäevad. − Ebaselge on hageja väide, et prognoositav pere-eelarve on koostatud „meile pakutud palkade põhjal“ ning asjaolu, miks on hageja esitanud oma Xxxx tööandja töötasu väljavõtted kuni 16.02.2020. Ebaselge on, kas hageja toob pere-eelarves ära nii tema, kui abikaasa sissetulekud, kuid samas kinnitab hagis, et abikaasal sissetulek puudub. − Kuna hageja hoolimata muutunud majanduslikust olukorrast siiski tõendab, et tema sissetulek säilib ning ei tõenda töövõimetust, et ole kostja arvates põhjendatud hageja taotlus elatusmiinimumi vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. − Kostja kinnitab, et tema kulud on jäänud suuresti samaks või peaaegu samaks. Kostja võtab hageja poja ülalpidamiskulud teadmiseks, kuid toob välja ka, et hageja alaealistel lastel ei tohiks vahet teha ja kui ühe lapse ülalpidamiskulud on 300 eurot kuus, siis peaks kohustatud vanem võimaldama ka teisele alaealisele lapsele võrdsuse huvides elatist 300 eurot kuus. − Ka kostja seadusliku esindaja sissetulek on seoses eriolukorraga vähenenud alates 01.03.2020, kuid kulutused kostja ülalpidamisega seoses vähenenud ei ole. − Hageja ei ole viidanud korrektselt konkreetsele uuringule, millest antud väites käib jutt, ega uuringuga seatud eesmärkidele ega koostajale seega ei saa kostja seaduslik esindaja kontrollida nimetatud uuringus esitatud väiteid, faktipõhisust ega üldistatust makstava elatise suuruse kohta ning seda konkreetse menetlusaluse juhtumiga siduda ega ümber lükata. − Hageja ei ole esitanud dokumentatsiooni ega väiteid, milles selguks, millises ulatuses ja suuruses on hageja kokku leppinud oma abikaasaga oma poja elatise ja/või ülalpidamise suuruse varasemalt, milleni ta nüüd käesoleval hetkel enam ei küündi ning mille arvelt tuleks teha juba väljamõistetud elatusmiinimumi vähendamine hageja ülalpeetava B S arvelt.

5 (11)

2-20-5188 16.06.2020 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja tõi välja, et tema töötasu suurus on 794 eurot netotasuna. Kostja oli nõus elatise vähendamisega 250 eurole kuus. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6 (11)

2-20-5188 väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esitatud nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on varasem kohtulahend jõustunud; 2) võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud; 3) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist; 4) esineb mõjuv põhjus elatise mõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

2-20-5188 2-17-5351 kinnitati 14.06.2017.a kohtumäärusega). Üksnes asjaolust, et hageja täidab teise alaealise lapsega seotud ülalpidamiskohustust summas ca 150 eurot kuus, lähtuvalt ei saa kohus vähendada kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99 lg 1) ning kui teise lapse vajadused on väiksemad või teise lapse teise vanema võimalused suuremad, ei saa see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Asjaolu, et hageja tasub ca 150 eurot kuus teise alaealise lapse ülalpidamiseks, ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette toonud. Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Hageja on välja toonud oma igakuiste vajaduste suurus lähtuvalt koostatud pere-eelarvest, milles on kajastatud mh hüpoteetilised kulud (elatisrahana kajastatud 172 eurot) või kulud, mis kattuvad S O osas väljatoodud kuludega. Hageja on välja toonud oma pere igakuiste kuludena järgnevad andmed: 1) Eluasemega seotud kulud (puuküte, kommunaalkulud, elektrienergia) – 247 eurot – seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas elamiskulud (kommunaalid, elekter, küte) summas 60 eurot. Kuivõrd elamiskulud jagatakse kõikide leibkonnaliikmete vahel võrdselt, saab kohus järeldada, et hageja täpsustatud eluasemega seotud kulude suurus on kokku 180 eurot kuus ehk 60 eurot leibkonnaliikme kohta. Hageja kulu on seega 60+(60/2)= 90 eurot; 2) Sideteenused (telefon, mobiiltelefon) – 25 eurot /2 = 12,5 eurot hageja kulu; 3) Lasteaed, lasteaia toiduraha – 120 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas lasteaed ja lasteaia toit summas 100 eurot. Hageja kulu on seega 50 eurot; 4) Autoga seotud kulud (kindlustus, bensiin, hooldus ja remont) – 143 eurot – hageja ei ole täpsustanud, kas nimetatud kuludega seotud sõiduk on võõrandatud. Hageja kulu 71,50 eurot; 5) Kodu ja aia hooldamine – 45 eurot – hageja ei ole antud kuluartiklit lisanud S O kuludele, ehkki kulu on pereliikmetel ühine ja seega on iga pereliikme osa sellest 15 eurot, hageja kulu seega 22,5 eurot; 6) Toit – 600 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas koduse toidukulud summas 110 eurot. Kuivõrd toidukulud jagatakse kõigi leibkonnaliikmete vahel võrdselt juhul, kui ei ole välja toodud ja tõendatud põhjendatud erisused, saab kohus järeldada, et hageja pere täpsustatud toidukulud on kokku 330 eurot kuus, millest hageja kanda on 165 eurot; 7) Huviring – 20 eurot – S O kulu, mis nähtub ka hilisemas menetlusdokumendis. Hageja kulu 10 eurot; 8) Majapidamistarbed – 20 eurot - ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O kulude hulka, ehkki kulu on pereliikmete kanda võrdsetes osades. Hageja kulu seega 10 eurot;

8 (11)

2-20-5188 9) Ravimid+vitamiinid – 40 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja kulu suuruse 10 eurot. Hageja kulu 20 eurot; 10) Riided ja jalatsid – 100 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 35 eurot. Hageja kulu 50 eurot; 11) Mänguasjad + raamatud – 45 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 25 eurot. Hageja kulu 22,5 eurot; 12) Juuksur – 30 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 5 eurot. Hageja kulu 15 eurot; 13) Kingitused – 35 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 10 eurot. Hageja kulu 17,50 eurot; 14) Pangakonto kulud – 5 eurot – hageja kulu suurus 2,5 eurot; 15) Hügieen – 25 eurot – ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O kulude hulka. Hageja kulu 12.50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt on hageja igakuiste kulude suurus 571,50 eurot, sisaldades seejuures ka hageja osa S O ülalpidamiskuludest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid kulusid, kuivõrd hagiavaldusele lisatud väljavõtted pangaülekannetest erinevatele teenusepakkujatele (tl 18-25) ei tõenda, millise perioodi ja millises ulatuses teenuse eest on tasutud. Samuti ei näe kohus siinkohal seost mh Xxxx müügiarvega, mille esitamise põhistust ei ole esitanud hageja ka enda poolt esitatud dokumentides (tl 20). Samuti ei ole võimalik hageja igakuiseid kulusid tõendada läbi esitatud arvete perioodist 2014-2016.a või väljavõtetega varasematest elatisemaksetest, kuivõrd tasutud elatiste üle vaidlus puudub (tl 107-121). Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega 571,50 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis tuleb kanda hagejal) summas 292 eurot, saab lähtuda vajaduste proportsioonist u 66/34. Seega on lähtudes kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt võimalik vähendada tasutavat elatist 270 eurole kuus seniselt 292 eurot (34% 794 eurost). Hageja on viidanud Tartu Ülikooli uuringule, millest lähtuvalt on ühe lapse ülalpidamise kulukus ca 343 eurot kuus ehk 172 eurot ühe vanema kohta, millest lähtuvalt ületab seadusejärgses miinimummääras elatise väljamõistmine lapse tegelikke kulutusi. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et nii elatise väljamõistmisel, kui elatise võimalikul vähendamisel lähtub kohus kehtivast seadusest ja lapse tegelikest vajadustest. Kehtiv seadus sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1). Alla nimetatud määra saab kohus vähendada elatist vaid mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Kohus ei saa lähtuda uuringutulemustest, kuivõrd kohus lahendab konkreetse asja lähtuvalt konkreetse lapse igakuistest vajadustest, mitte üldistatud andmetest. Kostja on toonud välja, et tema igakuised kulud on jäänud suuresti samaks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga (14.06.2017). Kostja tõi välja, et tema igakuised kulud on järgnevad: 1) Eluasemega seotud kulud – 173 eurot; 2) Toidukulu – 200 eurot; 3) Transport – 35 eurot; 4) Sideteenused (telefon, internet) – 20 eurot;

9 (11)

2-20-5188 5) Ilu, hooldustooted, hügieen – 40 eurot; 6) Koolikohustuse täitmiseks – 20 eurot; 7) Riided, jalanõud – 100 eurot; 8) Lapse kindlustus – 31 eurot; 9) Breketid, hambaravi – 50 eurot; 10) Juuksur – 30 eurot; 11) Meelelahutus – 10 eurot; 12) Taskuraha – 30 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja igakuised vajadused summas 739 eurot. Kostja on esitanud kulude kandmist tõendavad arved ja pangakonto väljavõtted (tl 71-98). Hageja vaidles kostja kuludele vastu ja leidis, et need on kas ülepaisutatud (transpordikulud, kooliga seonduvad kulud) või ebaõigelt määratud (eluasemega seotud kulud lähtuvalt ühes leibkonnas elavate isikute arvust; kulu ravimitele). Kohus juhib seejuures hageja tähelepanu asjaolule, et kostja esitas 01.07.2020 täpsustatud igakuised kulud ja tõendid kulude kandmise kohta, hageja on esitanud seisukoha varasemalt esitatud kulude osas. Nii näiteks toob kostja koolikohustusega seotud kuludena välja 20 eurot kuus, hageja vaidleb kulule vastu, leides, et summa peaks olema ca 25 eurot kuus. Samamoodi esitab hageja seisukoha kostja transpordikuludele lähtuvalt varasemalt toodud kulu suurusest, mida kostja on täpsustanud ja kulu suurust vähendanud. Kohus ei pea kohaseks hageja päringut Xxxx OÜ-le ja sealt saadud andmeid kostja võimalike kulude kohta marsruudil xxxx, kuivõrd Eestis puudub kohustus osta isikustatud pilet, samuti ei pruugi kulude koosseisus olla põhjendatud ainult kulutused, mis Xxxx OÜ-st soetatud või ainult seotud xxxx marsruudiga. Hageja on viidanud võimalikule kulude kokkuhoiumoodusele ka läbi selle, et sõitudeks kasutatakse kostja seadusliku esindaja ametiautot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb ka äriühingutes hoida era- ja ametisõidud lahus. Lähtuvalt kostja poolt esitatud tõenditest ja hageja vastuväidetes kulude suuruse osas, on kohus seisukohal, et ka juhul, kui põhjendatud on hageja vastuväide kostja eluasemega seotud kuludele lähtuvalt asjaolust, et hageja hinnangul elab kostja 3-liikmelise leibkonna asemel 5liikmelises leibkonnas, millest lähtuvalt tuleks antud kulud jagada 5 inimese vahel, on kostja tõendatud igakuiste kulude suurus jätkuvalt vähemalt 584 eurot kuus ehk vähemalt kahekordses miinimumelatise määras. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtul võimalik vähendada tsiviilasjas 2-17-5351 14.06.2017a kohtumäärusega kinnitatud kostjale makstavat elatist 270 eurole kuus eeldusel, et hageja poolt on kohtule esitatud korrektsed andmed, kuivõrd hageja igakuised vajadused ei ole tõendatud.

10 (11)

2-20-5188

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.