Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õigusega ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu hageja hagi on perspektiivitu ning tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Hageja on peale hagiavalduse menetlusse võtmist esitanud kohtule Tallinna Linnakohtu 08.04.2005.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/231-8351/04, millega kohus rahuldas hageja seadusliku esindaja elatise hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja igakuise elatusraha 1 345 krooni hageja ülalpidamiseks alates 01.10.2004.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kohus ekslikult võtnud hageja hagi menetlusse kuivõrd olemas on jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et juhul kui hageja soovib edaspidi saada kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb hagejal esitada kohtule uus hagi elatise suurendamise nõudes. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 20.06.2017 nr 3-2-1-67-17). Uue hagiavalduse esitamisel tuleb hagiavalduse asjaoludes märkida, millise kohtuotsusega või kohtumäärusega välja mõistetud elatise suurust hageja palub muuta. Kohus selgitab ka, et hagejal tuleb nõudes selgelt märkida, millise kohtuotsusega/lahendiga väljamõistetud elatise suurust hageja palub muuta. Hageja võib sõnastada nõude näiteks järgmiselt: „Palun muuta ..(kuupäev).. kohtuotsusega tsiviilasjas nr ... kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ... eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, alates ... kuni hageja täisealiseks saamiseni.“ (Hageja ja kostja asemel märkida nimed). Hagejal tuleb hagiavalduses ka välja tuua millised olid hageja vajadused ja kulud eelmise kohtulahendi ajal ning, millised on need käesoleval hetkel ja, kuidas on vajadused ja kulud oluliselt muutunud käesoleval ajal võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga. Samuti tuleb hagejal välja tuua, milline on hageja ema varaline seisund käesoleval ajal ning esitada vastavad tõendid. Elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsust võib muuta alates uue hagi esitamisest. TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu seisukohad nt. lahendites nr: 3-2-1-69-13 p 15, 3-2-1-2-09 p 12, 3-2-1-33-11 p 26). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 168 lg 2). TsMS § 144 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tasunud, mistõttu hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.