Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtunikud
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
19.11.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-12869
Tsiviilasi
PM hagi AS-i Eesti Telekom vastu 232,64 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.09.2015 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PM (sünniaeg XX.XX.XXXX), elukoht: X
XXXXXXXXX, volitatud esindaja Jüri Kukk Kostja: AS Eesti Telekom, registrikood 10234957
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagiavalduse
Jätta Pärnu Maakohtu 18.09.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-12869 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi. PM määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud PM (hageja) esitas esindaja Jüri Kuke kaudu 31.08.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ASi Eesti Telekom vastu 232,64 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja OÜ E kaasomandisse alates 29.11.2012 kinnisasi asukohaga Pärnu, Haapsalu mnt 11. Kaasomanike vahel kinnisasja kasutuskorda kokkulepitud ei ole, ja puuduvad ka igasugused muud kokkulepped või tehingud, millega kaasomandi kasutamist omanike vahel oleks reguleeritud. OÜ E ja kostja (end. Elion Ettevõtted AS) sõlmisid 04.05.2010 üürilepingu Haapsalu mnt 11 ühe osa ruumide kasutamiseks. 19.04.2013 pikendati üürilepingut tähtajaga kuni 04.05.2016. Hagejat üürilepingu sõlmimisse ei kaasatud. Hageja on kaasomanikuna üürilepingut aktsepteerinud tingimusel, et tema arvele laekuks 1/2 üürisummast, s.t. kaasomandi osale vastav osa. Pärnu Maakohus võttis 17.05.2013 tsiviilasjas nr 2-13-22515 menetlusse OÜ E hagi kaasomandi lõpetamiseks ning 20.09.2013 PM vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandi osale vastava tulu saamiseks. 30.08.2013 tegi hageja kõigile Haapsalu mnt 11 üürnikele, s.h. kostjale, ettepaneku hakata pool üürist maksma PM pangaarvele. Kostja keeldus sellest. Hageja leiab, et kirjeldatud olukorras on hageja kolmandaks isikuks, kellel on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 80 lg 2 kohaselt või alternatiivselt nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 81 lg 2). Hagiavalduse nõudeks on kostja (üürniku) kohustamine tasuma hagejale poole (232,64 eurot) 2015.a. juulikuu üürist. 08.09.2015 määrusega jättis Pärnu Maakohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus palus välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning selgitada hageja õigust pöörduda kohtusse. Samuti kohustas hageja esindajat esitama haridust tõendav dokument. 13.09.2015 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles selgitas põhinõude asjaolusid ja muutis alternatiivset nõuet. Hageja oli jätkuvalt seisukohal, et sõlmitud üürilepinguga on reguleeritud võlasuhe, milles hageja on VÕS § 80 lg 1 mõttes kolmandaks isikuks. Hageja loobus nõudest VÕS § 81 lg 2 alusel ja esitas uue alternatiivse kahju hüvitamise nõude lähtudes eeldusest, et üürileping on kehtetu (AÕS § 74 ja TsÜS § 87), kuna üürileandjal puudusid volitused lepingu sõlmimiseks. Hagejat esindab Jüri Kukk TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt võib esindajaks olla ka muu isik, kellele ei laiene TsMS § 218 sätestatud nõuded. Maakohtu määrus Pärnu Maakohus keeldus 18.09.2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Määruse põhjenduste kohaselt ei vasta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 ning TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
Kohtul tuli hinnata, kas hagejal on õigus nõuda üürilepingu täitmist VÕS § 80 lg 1 ja 2 alusel. Kohus leidis, et kuna üürilepinguga ei ole ette nähtud kolmanda isiku õigust nõuda lepingu täitmist, ei saa hageja lepingust õigusi omandada ning seega hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt üüri. Kohus nentis, et hagejal kui kinnistu kaasomanikul oleks eelduslikult nõudeõigus kaasomaniku E OÜ vastu, tuginedes AÕS § 71 lg-le 3, mille alusel kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt lahendatakse hageja nõuet E OÜ vastu tsiviilasjas 2-13-22515. VÕS § 81 lg 1 alusel esitatud alternatiivnõude osas leidis kohus, et hageja huvid ei ole üürilepingu täitmise käigus ohustatud. Üürileping on üürileandja ja üürniku õigusi ja kohustusi reguleeriv leping ning kolmandal isikul ei ole õigust üürniku kohustuste rikkumise korral kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.o. nii kohustuste täitmist kui kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel on eeldatav üürileandja tahe eelkõige saada tulu, mitte sõlmida leping kolmanda isiku huvide ja õiguste kaitsmiseks. Samuti kui üürileandja eeldatav tahe on saada tulu ei saa eeldada, et üürnikule oleks üürileandja tahe, üürilepinguga kaitsta kolmandat isikut, äratuntav. Selline eeldus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas üürilepingu eesmärgiga. Seoses hageja kohtus esindamisega selgitas maakohus menetlusosalise esindamise regulatsiooni ja märkis, et Jüri Kukk ei ole käesolevas menetluses lepinguline esindaja, muu isik, kes on kohtu poolt esindajaks määratud, kohtu poolt tunnustatud seaduses nimetamata lepinguline esindaja ega nõustaja. Määruskaebus Hageja esindaja Jüri Kuke kaudu esitatud määruskaebuses palutakse tühistada maakohtu määrus ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmiseks. Samasisulise määruskaebuse esitas 13.10.2015 Pärnu Maakohtule ka hageja, allkirjastades selle isiklikult. Hageja leidab, et kohtu järeldus, mille kohaselt hagiavaldus ei ole esitatud hageja seaduslike õiguste kaitseks ning taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada, on vastuolus hageja poolt esitatud tõendite ja selgitustega. Seejuures jättis kohus käsitlemata 13.09.2015 hagiavalduse täiendusena esitatud hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue hagejale kuuluva vara seadusliku aluseta kasutamise eest kostja poolt - vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-d 5 ja 8. Määruskaebuse esitaja arvates jõudis kohus ekslikule järeldusele, lähtudes varemgi kohtutes tunnustust leidnud väärarusaamast, et kuivõrd käsitletava üürilepingu on üürileandjana sõlminud isik, kellele kuulub 1/2 mõttelist osa kinnisasjast, siis on üürileandja sõlminud lepingu temale kuuluvale osale kinnisasjast ja teist kaasomanikku see leping ei puuduta. Määruskaebuse esitaja asus seisukohale, et kohus sidus alusetult käesoleva hagi nõude tsiviilasjas nr 2-13-22515 käsitletavaga. Maakohus jättis hindamata üürilepingu kehtivuse küsimuse. Määruskaebuse esitajale jäi arusaamatuks, miks Jüri Kukk ei saa hagejat käesolevas menetluses esindada.
Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
jättis
selle
rahuldamata
ja
edastas
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid määruskaebuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab määruse põhjendustest välja maakohtu tuginemise TsMS §-le 371 lg. 1 p. 12. Kolleegiumi hinnangul ei saa hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda üheaegselt TsMS §-is 371 lõikes 1 ja lõikes 2 märgitud alustele. Lõikes 1 sätestatud alused on imperatiivsed; lõikes 2 sätestatud alustel kohus võib, kuid ei pea keelduma hagiavalduse vastuvõtmisest. Lisaks sellele on hagiavalduses esitatud rahaline nõue 232,64 euro saamiseks, milline hagi kuuluks TsMS § 405 lg. 1 kohaselt läbivaatamisele lihtmenetluses. Sama paragrahvi lg. 2 järgi sellise hagi menetlemisel tunnustatakse menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Seega ei saanud maakohus keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et hageja esindajaks hagiavalduse esitamisel on olnud isik, kes ei või seaduse kohaselt olla poole esindajaks tsiviilkohtumenetluses. Õige ja põhjendatud on keeldumine hagiavalduse vastuvõtmisest TsMS 371 lg. 2 p. 1 alusel, mis sätestab kohtu õiguse keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest, kui hageja õigust rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Antud aluse kohaldamise eesmärgiks on vältida menetlusosalistele menetluskulude tekkimist nõudes, mille rahuldamiseks puudub edulootus. Hageja nõudeks on kohustada üürnikku (kostjat), kes on üürilepingu sõlminud teise kaasomanikuga, tasuma poole üürist (antud juhul konkreetse kuu eest) hagejale. Sellise nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus; hageja esiletoodud õiguslikud alused on asjakohatud. Ühe kaasomanikuga sõlmitud üürileping ei kujuta endast lepingut kolmanda isiku kasuks, kui lepingus ei ole sätestatud, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule, või kui see ei tulene võlasuhte olemusest (VÕS § 80 lg. 1). Antud juhul ei ole üürilepingus sätestatud, et pool üürist tuleb maksta hagejale. Üürilepingu olemusest ei tulene ka, et üür tuleb osaliselt tasuda üürisuhte pooleks mitte olevale isikule. AÕS § 71 lg. 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, mis tähendab ka õigust sõlmida kolmanda isikuga üürilepingu kaasomandis olevale asjale. Siit tuleneb, et üürileping ei saa olla tühine seetõttu, et üürilepingu on üürileandjana sõlminud vaid üks kaasomanikest, aga ka see, et üürniku poolt üüri maksmine üürileandjale ei kujuta endast üürilepingu täitmisel kolmandale isikule (üürisuhte pooleks mitte olevale kaasomanikule) VÕS §-is 81 lg. 2 sätestatud kahju tekitamist. Erinevalt maakohtus leiab ringkonnakohus, et põhimõtteliselt võib kolmandate isikute nõudeõigusi siduda ka üürilepinguga. Kolmandat isikut kaitsev leping on seaduse alusel loodud pealepingust sõltumatu lepingulise iseloomuga õigussuhe, mis annab pealepingust
tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lisaks võlgnikule ka isikule, kes lepingu sõlmimisel ei osalenud või kelle hüve pooled otseselt silmas ei pidanud. Kolmandal poolel puudub erinevalt võlausaldajast kohustuse täitmise nõue; ta võib võlgnikult nõuda vaid kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja poolt üürileandjale üüri tasumine ei kujuta endast üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumist, mistõttu ei saa kerkida küsimust üürniku poolt kahju tekitamisest kolmandale isikule VÕS § 81 lg. 2 järgi ega ka viimase vastutusest hagejal saamata jäänud tulu eest deliktilise vastutuse alusel. Seega ei ole hagiavalduses hagi alusena toodud faktilistel asjaoludel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu on hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg. 2 p. 1 järgi on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.