Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-12869 pikendatu 19.04.2013.a kuni 04.05.2016.a. Hagejat üürilepingu sõlmimisse ei kaasatud. Hageja on väidetavalt kaasomanikuna üürilepingut AS-ga Eest Telekom (end. Elion Ettevõtted AS ) aktsepteerinud tingimusel, et tema arvele laekuks 1/2 üürisummast, s.t. kaasomandi osale vastav osa. Pärnu Maakohus võttis tsiviilasjas 2-13-22515 17.05.2013.a menetlusse OÜ EMG EST hagi kaasomandi lõpetamiseks ning 20.09.2013.a Pia McGregori vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandi osale vastava tulu saamiseks. 30.08.2013.a tegi hageja kõigile * üürnikele, s.h. kostjale Elion Ettevõtted AS, ettepaneku hakata 1/2 osa üürist maksma Pia McGregori pangaarvele. Elion Ettevõtted AS keeldus sellest. Hageja leiab, et kirjeldatud olukorras on AS-ile Eesti Telekom (end. Elion Ettevõtted AS ) üüritava vara kaasomanik Pia McGregor kolmandaks isikuks, kellel on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 80 lg 2 kohaselt; või alternatiivselt VÕS § 81 lg 2 kohaselt nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Pärnu Maakohtu 08.09.2015.a määrusega kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendus Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) tulenevatele nõuetele ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 ning TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p-st 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõige 2 punkti 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. VÕS § 80 lg 1 kohaselt lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. VÕS § 81 lg 2 kohaselt kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohtul tuleb hinnata, kas Pia McGregoril on õigus nõuda üürilepingu täitmist. Kohus leiab, et VÕS § 80 lg 1 sätestab võimaluse sõlmida leping kolmanda isiku kasuks, kuid kolmas isik saab nõuda lepingu täitmist vaid VÕS § 80 lg 2 alusel juhul, kui kolmandale isikule on selline õigus ettenähtud lepinguga või see tuleneb seadusest. Kuna üürilepinguga ei ole ette nähtud kolmanda isiku õigust nõuda lepingu täitmist ei saa Pia McGregor omandada õigusi lepingust ning seega Pia McGregoril ei ole õigust nõuda Eesti Telekom AS-ilt üüri. Jüri Kuke tõlgendus, et üürileping on ehtne leping asjaõigusseadusele tuginedes, ei ole kohtu hinnangul korrektne. Üürileping on alus võlasuhte tekkimiseks ning viited asjaõigusele ei ole antud juhul asjakohased. Kohtu hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust, kas tegemist on ehtsa või nn ebaehtsa lepinguga, sest üürileping ei ole oma iseloomult leping kolmanda isiku kasuks. Kohus nendib, et Pia McGregoril kui kinnistu, asukohaga *, kaasomanikul oleks eelduslikult nõudeõigus EMG EST OÜ, kui teise kinnistu kaasomaniku, vastu AÕS § 71 lg-le 3 tuginedes, mille alusel kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kohus juhib tähelepanu, et seadus sätestab, et kaasomanikul on teise kaasomaniku suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused. Nimetatud säte ei laiene kolmandate isikute suhtes, kes ei ole kaasomanikuks. Seega ei ole tegemist ka seadusest tulenevalt võimalust Pia McGregoril nõuda üürilepingu täitmist kolmandalt isikult. Kohus selgitab, et juhul kui Pia McGregor leiab, et tulenevalt kaasomanike vahelisest suhtest on tema õigusi rikutud, on tal võimalik pöörduda kohtusse EMG EST OÜ vastu. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et Pia McGregor on esitanud juba nõude EMG EST OÜ vastu

2-15-12869 ning seega kohus lahendab Pia McGregori nõude kaasomaniku vastu tsiviilasjas 2-13-22515. Jüri Kuke selgitus, et käesoleva hagiavalduse esitamine on tingitud sellest, et Pärnu Maakohus jättis tsiviilasjas 2-13-22515 rahuldamata Pia McGregori hagi tagamise taotluse, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas menetlusosaliste kohustusega kasutada menetlusõigusi heauskselt TsMS § 200 lg-st 1 tulenevalt. Hagiavalduses on esitatud ka alternatiivnõue VÕS § 81 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Kohustust arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused. Kohtu hinnangul Pia McGregori huvid ei ole üürilepingu täitmise käigus ohustatud. Üürileping on üürileandja ja üürniku õigusi ja kohustusi reguleeriv leping ning kolmandal isikul ei ole õigust üürniku kohustuste rikkumise korral kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.o nii kohustuste täitmist kui kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel on eeldatav üürileandja tahe eelkõige saada tulu, mitte sõlmida leping kolmanda isiku huvide ja õiguste kaitsmiseks. Samuti kui üürileandja eeldatav tahe on saada tulu ei saa eeldada, et üürnikule oleks üürileandja tahe, üürilepinguga kaitsta kolmandat isikut, äratuntav. Selline eeldus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas üürilepingu eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Pia McGregoril puudub õigus nõuda Eesti Telekom AS-ilt EMG EST OÜ ja Eesti Telekom AS-i vahel sõlmitud üürilepingu täitmist või kahju hüvitamist. Samuti hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Pia McGregoril on võimalik esitada nõue kaasomaniku vastu kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ning seda õigust on Pia McGregor ka kasutanud. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 205 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtu teisiti. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 218 sätestab, et lepinguliseks esindajaks võib olla advokaat, muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes, üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel, menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa ja muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS § 339 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Volikirja ei pea koos esimese menetlusdokumendiga TsMS § 339 lg 1 teise lause järgi esitama vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, kuid kohtul on õigus nõuda selle esitamist. Kohus 08.09.2015.a määrusega kohustas Jüri Kukke esitama haridust tõendavat dokumenti. Praegusel juhul ei ole Jüri Kukk advokaat ning ta ei ole koos esimese (ega ka mitme järgneva) menetlusdokumendiga esitanud oma esindusõigust tõendavat dokumenti. Kohus eeldab, et Jüri Kukk ei saa olla lepinguliseks esindajaks. Jüri Kuke väide, et hageja poolt on Jüri Kukk määratud lepinguliseks esindajaks ei ole kooskõlas seadusega. Kohtus saavad lepingulisteks esindajateks olla vaid TsMS §-s 218 loetletud isikud. Volikirja esitamine kohtus tõendab TsMS § 221 lg 1 järgi seadusliku esindaja esindusõigust ning sama paragrahvi lõike 2 järgi lepingulise esindaja esindusõigust. Kohus ei kahtle, et Jüri Kukel on Pia McGregori

2-15-12869 esindamiseks volitus, kuid kohtule esitatud volitus ei laiene kohtumenetluses isiku esindamiseks. Eelnevast tulenevat Jüri Kukk ei saa olla Pia McGregori lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 4 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Juhul, kui kohus võtaks hagiavalduse menetlusse, oleks kohtul võimalus tunnustada menetluses menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Kohtule on antud küll võimalus lihtmenetlus läbi viia järgides üldiseid menetluspõhimõtteid, kuid tegemist on kohtu kaalutlusõigusega, milliseid norme kasutada. Kui kohus ei ole sõnaselgelt välja toonud, et menetleb hagiavaldust lihtmenetluses ei kohaldu ka lihtmenetluse sätted. Käesolevas asjas kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud ning ei ole alustanud asja menetlemist lihtsustatud korras, seega ei ole Jüri Kukel käesoleval hetkel alust tugineda TsMS § 405 lg 1 p-le 4. TsMS § 219 lg-le 7 tuginedes kohus võib isiku huvide kaitseks menetluses määrata esindajaks ka muu isiku kui advokaadi, kes on kohtu hinnangul selleks piisavalt pädev ja kes esindamisega nõustub. Sellisele esindajale tasu ei maksta, kuid ta võib nõuda oma muude kulude hüvitamist menetlusosaliselt, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi alusel. Kohus võib menetlusosalise huvide kaitseks menetluses määrata esindajaks ka muu isiku kui advokaadi, kuid tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ning antud hetkel kohus ei pea vajalikuks määrata Pia McGregorile muud isikut esindajaks. Kohtu hinnangul õigusvaidluste lahendamisel on advokaadil enim pädevust menetlusosalise esindamiseks. Juhul, kui oleks tegemist spetsiifilise vaidlusega, milleks oleks vajalik eriteadmisi, kaaluks kohus muu isiku määramist esindajaks, kuid kohtu hinnangul antud hetkel ei ole tegemist selliste asjaoludega. Lisaks ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel võimalik hageja huvidest lähtuvalt käsitleda Jüri Kukke muu isikuna, keda saab määrata hageja esindajaks. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 217 lg-le 8, millest tulenevalt juhul kui hageja ei ole võimeline iseseisvalt enda õigusi kaitsma, on hagejal võimalik kohtult taotleda riigi õigusabi, kui riigi õigusabi andmise tingimused on täidetud TsMS § 181 järgi. Samuti on hagejal õigus TsMS § 217 lg 1 järgi menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. TsMS § 228 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja võib menetluses osaleda ainult koos menetlusosalisega. Nõustajal ei ole õigust ise esitada kohtule enda allkirjaga dokumente menetlusosalise nimel. Juhul kui Jüri Kukk leiab, et ta on käesolevas asjas nõustaja on siiski vajalik kõik dokumendid esitada Pia McGregori allkirjaga, mida siiani menetluses tehtud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Jüri Kukk käesolevas menetluses lepinguline esindaja, muu isik, kes on kohtu poolt esindajaks määratud, kohtu poolt tunnustatud seaduses nimetamata lepinguline esindaja ega nõustaja. Järelikult ei ole Jüri Kukk selles asjas menetlusosaline ega määrusega puudutatud isik TsMS § 660 lg 1 kohaselt, kellel oleks olnud õigust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale ning ka ringkonnakohtu määruse peale. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-15-12869 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.