2-15-8233/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

(nelisada kakskümmend viis) eurot, AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 01.06.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.08.2006.a laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu 15 977.91 eurot (s.o 250 000.00 Eesti krooni). Hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2006.a ja 29.12.2006.a laenulepingu 1 raames täiendavate laenusummade väljastamise kokkulepped. Nimetatud kokkulepete raames väljastas hageja kostjale kokku 6 710.72 eurot (s.o 105 000.00 Eesti krooni). Kostja kohustus maksma raha kasutamise eest intressi. Laenu tagastamine pidi toimuma kooskõlas laenulepingu 1 osaks oleva maksegraafikuga, viimase makse tähtajaga 18.01.2027.a. Laenulepingu 1 punktis 8.1 nähti ette maksetega viivitamise korral viivise tasumine vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, s.o 0,10 % päevas. Pooled sõlmisid 11.12.2007.a laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping 2), mille alusel andis hageja kostjale laenu 3 515.14 eurot (s.o 55 000.00 Eesti krooni). Pooled sõlmisid 18.04.2008.a ja 06.12.2010.a laenulepingu 2 raames täiendavate laenusummade väljastamise kokkulepped. Nimetatud kokkulepete raames väljastas hageja kostjale kokku 6 614.86 eurot (s.o 103 500.00 Eesti krooni). Kostja kohustus maksma raha kasutamise eest intressi. Laenu tagastamine pidi toimuma kooskõlas laenulepingu 2 osaks oleva maksegraafikuga, viimase makse tähtajaga 18.03.2023.a. Laenulepingu 2 punktis 8.1 nähti ette maksetega viivitamise korral viivise tasumine vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, s.o 0,10 % päevas. Laenuleping 1 ja laenuleping 2 edaspidi koos laenulepingud. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 14.03.2012.a laenulepingud ennetähtaegselt üles. 14.03.2012.a seisuga oli kostja laenulepingust 1 tulenev võlgnevus 20 866.83 eurot (sh tagastamata laenusumma 20 111.98 eurot, intress 659.00 eurot, võla menetlemise tasu 83.08 eurot, muud pangateenused 04.73 eurot ning viivis 04.73 eurot). 14.03.2012.a seisuga oli kostja laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevus 9 518.47 eurot (sh tagastamata laenusumma 9 159.84 eurot, intress 334.24 eurot, võla menetlemise tasu 55.00 eurot, muud pangateenused 10.23 eurot ning viivis 04.16 eurot). 01.07.2012.a algatas hageja täitemenetluse laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud Tallinnas XXXasuva korteriomandi arvel. XXXasuva korteriomandi müügist laekunud raha arvel vähendati laenulepingutest tulenevaid kostja nõudeid kokku 28 904.07 euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenulepingust 1 tulenevalt tasumata intress 776.58 eurot ja viivised 1 428.17 eurot ning laenulepingust 2 tulenevalt põhinõue 1 279.79 eurot, intress 417.95 eurot ja viivised 1 221.53 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 5 124.02 eurot (sh laenulepingust 2 tulenev põhinõue 1 279.79 eurot, laenulepingutest tulenevad intressid kokku 1 194.53 eurot ning laenulepingutest tulenevad sissenõutavaks muutunud viivised kokku 2 649.70 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt TsMS § 367 alusel viivise põhivõlgnevuselt 11 % aastas, alates 02.06.2015.a kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 15.06.2015.a esitatud vastuses teatas kostja, et ta on töötu ning tema majanduslik ja

tervislik seisund on väga halb. Kostja ei ole võimeline võlgnevust tasuma. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 30.08.2006.a laenulepingu nr XXX (tlk 1219) ning laenulepingu nr XXX alusel 05.10.2006.a ja 29.12.2006.a täiendavate laenusummade väljastamise kokkulepped (tlk 21-24). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et hageja on kostjale laenulepingu 1 ja sellest tulenevate kokkulepete alusel väljastanud kokku 355 000.00 Eesti krooni, s.o 22 688.63 eurot (tlk 20, 25-28). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2007.a laenulepingu nr XXX (tlk 2933) ning laenulepingu nr XXX alusel 18.04.2008.a ja 06.12.2010.a täiendavate laenusummade väljastamise kokkulepped (tlk 35-38). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et hageja on kostjale laenulepingu 2 ja sellest tulenevate kokkulepete alusel väljastanud kokku 158 500.00 Eesti krooni, s.o 10 130.00 eurot (tlk 34, 39-40). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles 14.03.2012.a (tlk 41-42). Täitemenetluse käigus müüdi laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks kostja korteriomand asukohaga XXXTallinn ning müügist laekunud raha arvel vähendati laenulepingutest tulenevaid nõudeid kokku 28 904.07 euro ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 5 124.02 eurot (sh laenulepingust 2 tulenev põhinõue 1 279.79 eurot, laenulepingutest tulenevad intressid kokku 1 194.53 eurot ning laenulepingutest tulenevad sissenõutavaks muutunud viivised kokku 2 649.70 eurot). Kostja ei vaidle võlgnevuse olemasolu üle, kuid teatas, et ta ei ole võimeline võlgnevust tasuma. Kohtu hinnangul ei ole vabasta siiski nimetatud asjaolu kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud laenulepingust 2 tulenev põhivõlgnevuse nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust 2 tulenev põhivõlgnevus summas 1 279.79 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Hageja ja kostja on laenulepingute sõlmimisel kokkulepitud intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja laenulepingutest tulenev intressinõue kokku summas 1 194.53 eurot (laenulepingust 1 tulenevalt 776.58 eurot ja laenulepingust tulenevalt 417.95) eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled leppisid kokku, et laenulepingutest telenevate maksetega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda hagejale viivist vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, s.o 0,10 % päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist kokku summas 2 649.70 eurot (laenulepingust 1 tulenevalt 1 428.17 eurot ja laenulepingust 2 tulenevalt 1 221.53 eurot). Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimise ajal sellise viivisemääraga nõustunud, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks ning seda vähendada. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on osaliselt viivisemäära vähendanud ning arvestanud viivist määraga 11 % aastas ning osaliselt seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 2 649.70 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 11 % aastas alates 02.06.2015.a kuni kohustuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (1 279.79 eurot) määraga 11 % aastas, alates 02.06.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.