2.Rahuldada CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
3.Välja mõista XXX’ult CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks menetluskulud 197,50 eurot, millest riigilõiv 112,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 85 eurot.
4.Jätta
rahuldamata
CREDITREFORM
kindlaksmääramise taotlus 197,50 euro ulatuses.
EESTI
OÜ
menetluskulude
2-15-15902
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt (197,50 eurot) tuleb XXX’ul tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.11.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) esitas 23.10.2015 maakohtule hagi XXX’u (kostja) vastu kahju, viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.05.2015 töölepingu, töösuhe lõppes 04.06.2015. 08.06.2015 esitati kostjale lõpparve, summas 618,02 eurot, milline summa kanti kostja arveldusarvele. 09.10.2015 kandis hageja ekslikult kostja arveldusarvele teise töötaja palga, summas 1650,48 eurot. Hageja palus 12.10.2015 ekslikult ülekantud raha tagastada. Kostjat teavitati ekslikust ülekandest 12.10.2015. Kostja tasus hagejale 1650,48 eurot 02.11.2015. Pärast raha tagastamist nõuab hageja kostjalt 46,93 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. 08.06.2015 sunniti kostja XXX’e poolt töölepingu lõpetamisele alla kirjutama. Kostja sai 09.10.2015 makse olemasolust teada 28.10.2015. Kostja kandis 01.11.2015 hagejale tagasi 1650,48 eurot. Kostja ei nõustu viivise väljamõistmisega, kuna tasus võlgnevuse 30 päeva jooksul. Maakohtu põhjendused
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja tegi hagejale tagasimakse 01.11.2015 summas 1650,48 eurot (tl 37). Hageja väite kohaselt on summa laekunud hagejale 02.11.2015. Seoses raha saamisega loeb hageja laekunud summast tasutuks sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ja viivise 6,93 eurot. Hageja loobub sissenõudmiskulude hüvitisest ja viivisest (tl 41). Kostja ei ole vastuväiteid osaliselt nõudest loobumisele esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja
2-15-15902 avaldus haginõudest osaliselt loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada sissenõudmiskulude hüvitise 40 euro ja viivise 6,93 euro osas.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb muus osas jätta rahuldamata.
5.Puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolud üle: • 09.10.2015 tegi hageja kostjale ülekande kostja arveldusarvele summas 1650,48 eurot (tl 11); • Kostja on teinud hagejale ülekande 01.11.2015, makstes tagasi 1650,48 eurot (tl 37).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tehtud ülekandega saab lugeda kostja kohustuse hageja ees täidetuks. Kostja leiab, et 30 päeva jooksul tagasikande tegemisega tuleb lugeda hageja nõue täies ulatuses täidetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Hageja andmete kohaselt laekus raha hageja kontole 02.11.2015. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul sisuliselt anda hinnang hageja põhinõudele, viivisele ja sissenõudmiskulude hüvitisele.
7.Hageja tugineb asjaolule, et on kostjale teinud 1650,48 euro suuruse ülekande ekslikult ning kostjal puudub õiguslik alus raha saamiseks. Kohtu hinnangul on kostja esitatud vastuväited pooltevahelise töösuhte lõpetamise kohta osaliselt asjasse mittepuutuvad ning kohus jätab need väited koos tõenditega tähelepanuta (tl 7-8, 34-35, 44-47, 57). Hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Kohus ei ole tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas asjas on kostja alusetult saadu hagejale tagastanud. Hageja on arvestanud tagastatavast summast esmalt tasutuks sissenõudmiskulude hüvitise ja viivise. Küsimus on selles, kas hagejal on õigus määrata täitmist erinevate kohustuste katteks ja nõuda kostjalt lisaks alusetult saadu tagastamisele viivist ja sissenõudmiskulude hüvitist.
8.VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja teatas nõudest 12.10.2015 (tl 12). Samuti soovis hageja 12.10.2015 ülekannet vaidlustada, kuid see ei olnud võimalik (tl 13). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2-15-15902
Referentsintressimäär alates 01.07.2015 on Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega on 2015. a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 13.10.2015 kuni 02.11.2015, s.o 21 päeva eest on 1650,48 euro suurust põhinõuet ja 365päevast aastat arvestades viivis 7,64 eurot (1650,48 × 0,0805 / 365 × 21). Hagejal on õigus nõuda viivist ning kohus lähtub hageja arvutatud viivisest 6,93 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on välja toonud, et on kostjaga suhelnud telefoni ja e-posti teel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja kostjale helistanud ning saatnud elektronkirja. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahjuhüvitamise nõue tõendatud. Käesoleval juhul ei kohaldu VÕS §-des 1131 ega 1132 sätestatu. Seega tulnuks hagejal kahjunõuet tõendada, sest fikseeritud kahju 40 euro hüvitamise kohustus ei tulene seadusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet kahju 40 euro hüvitamiseks.
10.VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul on kostja määranud, et maksab tagasi alusetult saadud summa. Maksekorralduse selgitusse on kostja märkinud „tagasimakse“. Selline määramine ei ole vastuolus VÕS § 88 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga. Seega ei saa hageja kohaldada VÕS § 88 lg 8.
11.Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostja tagasimaksest lugeda esmalt täidetud põhinõue 1650,48 eurot. Kuna hageja on 05.11.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis sissenõudmiskulude hüvitisest ja viivisest loobunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtu hinnangul tuleb arvestada kahte asjaolu. Esmalt, kostja on menetluse kestel hageja põhinõude täitnud. Pärast tagasimakse saamist nõudis hageja 46,93 eurot, kuid ei loobunud põhinõudest. Teiseks, nõudest loobumisel oleks hageja saanud taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole riigilõivu tagastamist, vähendades seega poolte menetluskulusid. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
2-15-15902 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
14.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 297,50 eurot (tl 4, 18, 61-66). Menetluskuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv 225 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „ Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15313, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
16.Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 85 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja on märkinud ajakuluks: hagiavalduse koostamine 2 tundi, hagiavalduse täpsustamine 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud lugeda õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 85 eurot (käibemaksuta). Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et kostja tasus põhinõude pärast hagi kättesaamist, on põhjendatud ja vajalik ajakulu: hagiavalduse koostamine 1,5 tundi ja 05.11.2015 menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi. Hageja esindaja menetlusele kulunud aeg 2 tundi on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei saa vastaspoolelt välja mõista. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 13). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud: lepingulise esindaja kulud (2 x 85 / 2) 85 eurot ja riigilõiv (225 / 2) 112,50 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-15-15902
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.