Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud 40 eurot.
5.Välja mõista XXX riigilõiv 300 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
6.Kohtuotsuse p-s 5 sätestatud menetluskuludelt (300 eurot) tuleb XXX tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.11.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-53427
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 19.06.2014 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja 23 500 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 25.10.1978. Kostjale eraldati töökoha kaudu kolmetoaline kooperatiivkorter Tallinnas, XXX. 1984. a said pooled kooperatiivi „XXX“ liikmeteks ja elasid XXX korteris. Sissemaksu tasumiseks laenasid nad kostja emalt raha 4000 rubla. Hageja tagastas selle laenu. Nimetatud korter oli poolte ühisvara. Tallinna Linnakohtu 10.01.2000 otsusega lahutati poolte abielu, vara jagamist ei toimunud. 21.03.2012 võõrandas kostja korteri. Hageja ei ole kinnistu müümiseks oma nõusolekut andnud. Seisuga 08.03.2012 oli Tallinnas XXX asuva kinnisvara turuhind 42 500 eurot. Hageja soovib müügitehingu tühisuse tuvastamist ja omandi rikkumisest tuleneva kahju 23 500 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et müügilepingu tühistuse tuvastamise nõue ei ole põhjendatud ja on ebaseaduslik. Hagi on esitatud vaid XXX vastu, kuid nimetatud asjaolu puudutab ka tema praeguse abikaasa huve. Abielu lahutamise hetkel ei olnud nimetatud korter poolte ühisomandis, see korter oli nende valduses. Korteriomand tekkis pärast vaidlusaluse korteri erastamist ja kinnistusregistrisse kandmist 16.02.2004. Erastamise hetkel oli kostja abielus XXX ning vaidlusalune korter oli nende ühisvara. Edaspidi oli nimetatud korter pärimisobjektiks (pärast XXX surma pärandas nimetatud isik oma osa võrdsetes osades kostjale ja XXX). Kostja ja XXX kinkisid oma osad hageja ja kostja ühisele pojale XXX. Hiljem tühistas kostja kohtu korras kinkelepingu (oma osa suhtes) ning saavutatud kompromissi alusel sai korteriomandi tagasi. Hageja ei ole olnud korteriomandi omanikuks ning selle korteri müük ei riiva kuidagi hageja huve. Kostja palub jätta müügilepingu tühisuse tuvastamine rahuldamata. Kostja leiab, et teoreetiliselt on hagejal õigus nõuda osaku eest kompensatsiooni, mis oli välja makstud enne abielu suhete lõppemist, kuna ühisvaraks on osaku eest ühised väljamaksed. Kuid selle kompensatsiooni suurust tuleb arvestada lähtudes sellest, et pärast abielusuhete lõppemist (07.06.1999) lahkus hageja vabatahtlikult korterist ning osamakseid tasus kostja. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Esmalt esitas hageja kostja vastu nõude korteriomandi ühisvaraks tunnistamise ja 23 500 euro nõudes. 11.11.2014 määrusega kohus keeldus tuvastusnõude menetlusse võtmisest (tl 89-90). Vastavalt kohtu nõudmisele esitas hageja 01.06.2015 hagiavalduse tervikteksti, nõudes korteriomandi müügitehingu tühisuse tuvastamist ning kahjuna 23 500 euro väljamõistmist (tl 166-168).
2-14-53427
Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • Hageja ja kostja abiellusid 26.09.1979 (tl 9); • Hageja ja kostja abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 10.01.2000 otsusega. Otsus jõustus 21.01.2000 (tl 22-23); • Hageja ja kostja kasutasid elamispinda XXX ja kostja oli Elamusehituskooperatiivi „XXX“ liige (tl 13, tõlge tl 14, 17-19); • Kostja võõrandas XXX korteriomandi 21.03.2012 ja kinnistusraamatu kanne on tehtud 02.04.2012 (tl 20-21).
5.Hageja on esitanud kaks teineteist välistavat nõuet. Esmalt nõuab hageja korteriomandi müügitehingu tühisuse tuvastamist, kuna selle võõrandamiseks puudus hageja nõusolek ning teiseks on hageja esitanud omandiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Rikkumiseks peab hageja kostja poolt korteriomandi võõrandamist, milline korteriomand oli hageja väidete kohaselt poolte ühisvara. Kuna hageja ei ole ilmunud kohtuistungitele, et kohus saaks hagejalt nõuete järjekorda ja alternatiivsust täpsustada, lähtub kohus nõuete esitamise järjekorrast. Mõlema nõude eelduseks on asjaolu, et vaidlusalune korteriomand on poolte ühisvara.
6.Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kas vaidlusalune korteriomand kuulus 21.03.2012 poolte ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg 1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Käesolevas asjas omab tähtsust asjaolu, et vaidlusaluse korteri esmakinnistamine toimus 16.02.2004 (tl 193). Kohus leiab, et korteriomandi esmakinnistamisel kostja nimele ei tekkinud tollal kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi korteriomandile abikaasade ühisomandit, kuivõrd poolte abielulised suhted olid lõppenud ja abielu lahutatud juba 10.01.2000. Korteriomandi kinnistamisel kostja nimele, kes oli kinnistamisavalduse esitanud Elamuehituskooperatiivi „XXX“ liige, ei tekkinud abikaasade ühisomandit korteriomandile, s.o abikaasade ühisvara. Nii elamukooperatiivis kui ka elamuühistus kuulus korter vallasasjana kooperatiivile ja elamuühistule ning lahutavate abikaasade vahel õiguse tunnistamine osale osamaksete summast ei saanud tekitada kaasomandit osakule ega sellele vastavale korterile kui eluruumile. Korteri kasutamise õigus ei põhinenud omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Kostja abiellus uuesti 30.01.2001. Korteriomandi esmakinnistamise ajal oli kostja abielus XXX ning korteriomand kuulus nende ühisvara hulka (vt 31.12.2008 pärimisõiguse tunnistus, tl 196-198).
7.Seega ei kuulunud vaidlusalune korteriomand 21.03.2012 poolte ühisvara hulka ning selle võõrandamisel ei olnud PKS § 31 lg 1 alusel vajalik hageja nõusolek. Samuti ei ole kostja rikkunud hageja omandit, mistõttu hageja kahjuhüvitamise nõude eeldus on täitmata ja hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised
2-14-53427 ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 800 eurot (tl 252-263). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 80 eurot ja kohtuistungil 120 eurot.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „ Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
11.TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit, so 28.10.2015 (tl 252). Kohtu hinnangul on rikutud TsMS § 176 lg 1 sätestatud korda. Seega saab kohus võtta arvesse üksnes menetluskulud, mis seonduvad osalemisega 26.10.2015 kohtuistungil. Kostja esindaja kulu seoses kohtuistungiga on 120 eurot. Kohtuistung algas kell 14.03 ja lõppes kell 14.25 (tl 248). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14 p 14). Sarnase õigusteenuse eest makstavaks tunnitasuks saab lugeda 80 eurot. Seega on vajalikud ja põhjendatud kostja esindaja kulud 40 eurot.
12.08.05.2015 määrusega on kohus andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 900 eurot tasumisest (tl 160-161). TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, mida kohus on hinnanud 08.05.2015 määruses, leiab kohus, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 300
2-14-53427 eurot. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.