Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku varad Võlgniku arveldusarvetel oli seisuga 29.10.2015 rahalisi vahendeid kokku 41,13 eurot, mis ei kuulu aga arestimisele ja arvamisele pankrotivara hulka. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension ca 180,97 eurot (neto) ja sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot, mis, arvestades tuleval aastal kehtivat arestimisele mittekuuluvat alammäära sissetulekust, jääb kõik võlgniku käsutusse.

Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 01.01.2003. aastal. Teise pensionisamba osakud (kohustuslik kogumispension) ei kuulu pankrotivara hulka, ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Võlgnikul puudub väärtpaberite keskregistris registreeritav vara. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgniku endise abikaasa nimel on 2006. aastal (ehk abielu kestel) registreeritud sõiduauto Toyota Yaris (2001.a, reg. märk XXX). Ajutisel halduril puudub info nimetatud sõiduki tänasest omandisuhtest, seisukorrast või turuväärtusest. Kinnistusraamatu kohaselt ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Võlgniku endise abikaasa nimel on 2003 aastal (ehk abielu kestel) registreeritud korteriomand Tallinnas asukohaga XXXkorter 80. Kuigi nimetatud korteriomand oli kinnistatud abielu jooksul, siis vastavalt hooneregistri andmetele oli XXX(praeguse nimega XXX) korteri omandanud 09.09.1996 (abielu sõlmitud 2000. a) sõlmitud ostu-müügilepinguga. Äriregistri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku kohustused Võlgnik omab alljärgnevaid teadaolevaid kohustusi: Võlausaldaja

Põhinõue eurodes 239,73

494,37 674,27 10 614,12 1 052,14 1 278,23

Kokku

14 458,86

Nõude aluse Kohtulahend Täituri tasu ja kulud Kohtulahend Kohtulahend Laenulepingud Täituri tasu ja kulud Õppelaenu käendus (võimalik kohustus)

Esialgsetel andmetel võlgneb XXX menetluse algatamise seisuga võlausaldajatele kokku vähemalt 14 458,86 eurot. Täpsed nõuete suurused selguvad pankrotimenetluse käigus nõuete esitamisel ja nende kaitsmisel. Võlgniku vastu on käimas neli täitemenetlust. Ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus olulisel määral muutuda või oluliselt paraneda. Seega leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võimaliku töö kaotuse korral võetud kohustusi endiselt täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on alguse saanud juba enne 2010. aastat. 04.06.2010 on Harju Maakohus tagaseljaotsusega hageja Swedbank AS kasuks võlgnikult välja mõistnud lepingust tuleneva põhinõude summas 103 958,15 krooni, intressi ja viivise ning menetluskulud. Krediidikaitse Grupp OÜ ja Raha24 OÜ nõuded pärinevad aastast 2011 ja Placet Group OÜ nõue aastast 2012. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Võlgnik on avaldanud soovi taotlemaks kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul vara pankroti väljakuulutamiseks aga puudub. Ajutine haldur on seega seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 171 lg 11 alusel. Kui kohus peab vajalikuks täiendavalt anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks, siis ajutise halduri ettepanekul võiks selleks summaks olla 1 500 eurot. Andres Hermet on nõus jätkama pankrotihaldurina. Andres Hermet palub määrata ajutise halduri tasu summas 765 eurot, millele lisandub käibemaks summas 153 eurot ning vajalikud kulud summas 73 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood: 10457445, arveldusarve nr EE372200221011469150). Ajutine pankrotihaldur palub mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtumenetluses kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisadega – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku kohustused ületavad tema vara, töökoht puudub. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku kohustused moodustavad 14 458,86 eurot. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg-st 1 oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta.

Kohus ei pea menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt otstarbekaks määrata võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tähtaeg kohtu deposiiti 1 500 euro tasumiseks pankrotimenetluse kulude katteks PankrS § 30 lg 1 alusel. Kuivõrd võlgnik taotleb võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist, peaks kohus kuulutamata võlgniku pankroti välja ka juhul, kui kohtu deposiiti raha ei laeku. Arvestades eeltoodut, kuulutab kohus välja PankrS § 31 lg 1 alusel XXXi pankroti. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab Andres Hermeti võlgniku pankrotihalduriks. PankrS §-ist 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 765 eurot, millele lisandub käibemaks summas 153 eurot ning vajalikud kulud summas 73 eurot. Ajutine haldur palub mõista riigi vahenditest välja 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot ajutise pankrotihalduri tasu katteks. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu summas 765 eurot, millele lisandub käibemaks summas 153 eurot ning vajalikud kulud summas 73 eurot. Kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda üle ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood: 10457445, arveldusarve nr EE372200221011469150). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 03.12.2015 algusega kell 10:00.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.