Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2020. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-6482
Tsiviilasi
MMM hagi NNN vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MMM , isikukood XXX, elukoht XXX
esindajad
Hageja seaduslik esindaja: OOO , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: NNN , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: Kaie Mandel, Familex OÜ, Käolina tn 5 Tallinn, e-post [email protected]
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ning 431 lg 1 alusel
MMM (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi NNN (kostja) vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 14.05.2020. a määrusega ning andis kostjale aega 30 päeva hagiavalduse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja esitas 15.06.2020. a vastuse hagiavaldusele. Kohus edastas vastuse hagejale seisukoha esitamiseks 29.06.2020. a. Hageja esitas 13.08.2020. a kohtule taotluse hagist loobumiseks seoses asjaoluga, et kostja on jätkanud hagejale elatise maksmist vabatahtlikult. Seetõttu puudub vajadus elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Hageja palub jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 14.09.2020. a esitas kostja hagist loobumise osas seisukoha, märkides, et ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid ei ole kunagi andnud ega luba ka edaspidi, et maksab elatist alati summas 400 eurot. See ületab lapse tegelikke vajadusi, kuid kuna kostjal on olnud võimalik sellist summat maksta, on ta seda ka teinud. Kostja taotleb samuti menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud, et kostja on jätkanud pärast hageja emaga abielu lahutamist elatise maksmist. Kohtusse pöördumine oli tingitud kostja lubadustest mitte enam elatist tasuda. Kuivõrd kostja maksab elatist, ei ole kohtumenetlus vajalik. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud, selles ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Kohus selgitab, et kui hagimenetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Samas asjaolude muutumisel, näiteks kui kostja lõpetab ülalpidamiskohustuse täitmise, on tegemist nõudega uuel alusel ja selle realiseerimine kohtu kaudu on võimalik. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Nii hageja kui kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hagejal eeldatavalt menetluskulusid tekkinud, kuivõrd elatishagi esitamisel riigilõivu ei tasuta ning hageja osales menetluses seadusliku esindaja kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.