lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-12136/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12136/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2015.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-12136

Tsiviilasi

M.L. hagi V.K. (K) ja S.K. (K) vastu võla nõudes Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. augusti 2015.a määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K.'i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): S.K. (isikukood XXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Meree Punab; Vastustaja (hageja): M.L. (isikukood XXXXX).

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 17.08.2015.a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD

1.M.L. esitas 14.08.2015.a Tartu Maakohtule hagi V.K. ja S.K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 07.05.2010.a kostjatele perekondlikeks vajadusteks laenulepingu ja sõiduki pandilepingu nr 1219 alusel laenu üks miljon krooni. Laenu andmine on tõendatud 790 000 krooni (50 490,20 euro) ulatuses. Osaliselt on laen üle kantud S.K.i

pangaarvele. Laenu kohustusid kostjad tagastama 07.07.2010.a, mida nad vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole teinud. V.K. või tema väidetav esindaja S.R. on suuliselt, smsdega ning ka e-kirjadega lubanud korduvalt laenu tasuda. Kompromissina oli hageja nõus summat märkimisväärselt vähendama. Hageja on korduvalt pannud aja notarisse kompromissi vormistamiseks. Viimati on V.K. sms-i teel lubanud võlgnevuse tasuda 11.07.2015.a. Hageja esitas 04.07.2013.a laenu ja pandilepingu täitmiseks Tartumaa kohtutäitur R. Rosenthalile. S.K. ja algselt ka V.K. esitasid hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 29.04.2014.a kohtuotsusega tunnistati sundtäitmine lubatavaks ja nõue tõendatuks 50 490,20 euro ulatuses. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotleb S.K.i nimele vormistatud korteriomandile, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr XXXXX ning mille reaalosaks on korter nr XX XXX mnt XX asuvas elamus, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 49 999 eurot seadmist. Taotluse põhjenduste kohaselt on kostjad käitunud äärmiselt pahauskselt (on antud korduvaid lubadusi, vaidlustanud vastutust jne). Seetõttu on tõenäoline, et solidaarnõude esitamisel mõlema kostja vastu asub S.K. oma varasid võõrandama ja end V.K.i mahitusel varatuks muutma. V.K. on varatu, ajakirjanduses avaldatud artiklid näitavad teda ebaausana.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 17.08.2015.a määrusega (parandusmäärus 28.08.2015.a) hagi tagamise taotluse ning määras seada M.L.i kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 49 999 eurot S.K.le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX mnt XX-XX XXX XXX maakond, registriosa nr XXXXX. Maakohus määras 49 999 eurot rahasummaks, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). Maakohus leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks S.K.ile kuuluvale kinnistule on põhjendatud. Pooled sõlmisid 07.05.2010.a notariaalse laenulepingu ja sõiduki pandilepingu, mille kohaselt V.K. võttis hagejalt laenu 1 000 000 krooni ning kohustuse täitmise tagamiseks lepiti kokku pandi seadmises kostja S.K. nimele registreeritud sõidukile Mercedes Benz S 500, mis kuulus kostjate ühisvara hulka. Hagiavalduse kohaselt oli laenuleping sõlmitud perekondlikeks vajadusteks. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 1 p 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. Maakohus leidis, et hagi rahuldamine S.K. vastu on võimalik. Hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetusest on hageja ja kostja V.K. esindaja S.R. pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas, kompromissi sõlmimiseni ei jõutud. S.K. on esitanud kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-13-34821, tunnistades laenu saamist summas 790 000 krooni (63 911,65 eurot). Arvestades, et pooled ei ole võlgnevuse tasumise osas pikema aja jooksul kokkulepet saavutanud ning võlgnevust ei ole tasutud, samas kui kostjad on laenu ülekandmist tunnistanud ning hageja on teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, võib hagi tagamata jätmine maakohtu hinnangul raskendada kohtuotsuse täitmist. Maakohus leidis, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt arvestades hageja õigustatud huvisid. Hageja nõue on 49 999 eurot, mistõttu on põhjendatud hüpoteegi seadmine summas 49 999 eurot (TsMS § 378 lg 4, AÕS § 363 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.S.K. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 17.08.2015.a määruse hagi tagamiseks tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus kontrollinud hagi tagamise eelduste esinemist TsMS 377 lg 1 kohaselt; 2) on 07.05.2010.a laenulepingu järgi laenusaajaks V.K., ükski laenulepingu säte ei nimeta S.K.i laenusaajana. S.K. poolt 07.05.2010.a sõlmitud pandileping ei tähenda, et S.K. vastutaks laenulepingust tulenevate kohustuste eest oma varaga (sh kinnistuga, millele hagi tagamiseks on seatud kohtulik hüpoteek ja mis on lahusvara, kuna omandatud 2006.a, s.o enne abielu sõlmimist 2009.a), st oleks käsitletav laenusaajana või vastutaks 07.05.2010.a laenulepingust tulenevate väidetavate kohustuste eest seaduse alusel; 3) ei tulene ühestki seaduse sättest, et pantija S.K. oleks käsitletav solidaarvõlgnikuna kolmanda isiku M.L.i ees, kelle kasuks pant seati. Ka hagi alusena esitatud Tartu Maakohtu 29.04.2014.a lahendist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta ei saa järeldada, et S.K. vastutab laenulepingust tulenevate väidetavate kohustuste eest; 4) on hagi aluseks olev laenuleping sõlmitud 07.05.2010.a, s.o enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Vastutus abikaasa varalise kohustuse eest on reguleeritud enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi: vana perekonnaseadus) §-s 20. Vana perekonnaseaduse § 20 lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Seega vastutab abikaasa kolmandate isikute ees võetud kohustuste eest reeglina isiklikult. Teise abikaasa vastu võlausaldaja reeglina nõuet esitada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.09.2005.a otsus nr 3-2-1-82-05, p 13); 5) ei ole olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et lepinguga võetud kohustus oli võetud perekonna huvides, kohtutel alust hinnata, kas teine abikaasa võiks vastutada oma varaga hageja ees vana perekonnaseaduse § 20 lg-st 2 tulenevalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.2007.a otsus nr 3-2-1-113-07, p 11); 6) on vana perekonnaseaduse § 20 lg 2 alusel abikaasade solidaarkohustuse tekkimise eelduseks kohustuse võtmine perekonna huvides. Seejuures lasub tõendamiskoormis võlausaldajal (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.09.2005.a otsus nr 3-2-1-82-05, p 14). Vaidlusalune kohustus ei olnud võetud perekonna huvides perekonna vajaduste rahuldamiseks. 14.09.2015.a esitatud hagiavalduses puuduvad mistahes tõendid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et S.K. vastutab hagi aluseks olevast laenulepingust tulenevate kohustuste eest.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4.M.L. vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hagi tagamise taotluse ega sellega seonduva määruskaebuse menetluse eesmärgiks vaidluse sisuline lahendamine. Hagile on lisatud tõendid, mis kinnitavad, et kostjad sõlmisid vastustajaga laenulepingu ja sõiduki pandilepingu nr 1219 ning laenu üleandmine on tõendatud 50 490,20 euro ulatuses. Laen oli võetud perekondlikeks vajadusteks ning kostjad vastutavad solidaarselt. Maakohus järeldas põhjendatult, et nõue on piisavalt selge; 2) on kostjate väited ainetud. Kostjad olid laenulepingu sõlmimise ajal abielus ja nende varalisi suhteid ei reguleerinud abieluvaraleping. Raha saamisest olid huvitatud mõlemad kostjad, kuivõrd nimetatud laenu tagamiseks seati pant S.K. sõidukile ja oluline osa rahast

kanti S.K. arveldusarvele. Kohustus võeti faktiliselt perekonna huvides. Väär on kostjate esitatud väide, et S.K. ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest; 3) on hagi tagamise alus, tõenäosus ja usutavus kohtulahendi täitmise võimatuses, võrreldes hagi tagamise määruse tegemise ajaga oluliselt suurenenud. 28.09.2015.a teatas S.K. esindaja kohtutäiturile, et “panditud autot enam olemas ei ole (auto seisukorra tõttu see ülevaatuselt läbi ei läinud, ja on praeguseks lammutatud)”. Nimetatud avaldustest nähtub, et S.K. on asunud oma vara hävitama ja/või varjama ehk igal juhul oli hagi tagamine õigustatud; 4) ei koorma hagi tagamine ebamõistlikult kostjaid. 14.02.2007.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06 (p 10) selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium hagi tagamise eesmärki ja rõhutas, et hagi tagava abinõu valikul tuleb kohtul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesoleval juhul ei ole koormatud kinnisasja kasutamine ja valdamine kuidagi S.K.l takistatud ning mingeid elukorralduse muutusi käesolev kohtulik hüpoteek kostjatele ei ole kaasa toonud ega too; 5) ei nähtu määruskaebusest V.K. põhjendatud huvi Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks. Kaebusest ei selgu, millisel moel rikub või piirab vaidlustatud määrus V.K. õigusi või vabadusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. S.K. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. augusti 2015.a määrus (koostoimes 28. augusti 2015.a parandusmäärusega) muutmata.
6.Määruskaebuse esitaja on õigesti esile toonud, et S.K. suhtes käesoleva hagi tagamine saab olla põhjendatud juhul, kui vaidlusalusest võlasuhtest, s.o 07.05.2010.a notar Tiina Tombergi juures sõlmitud laenulepingust, tuleneb abikaasade (kostjate V.K. ja S.K.) solidaarkohustus. Kostjate abielu on sõlmitud XX.XX.2009.a ning XXX mnt XX-XX asuva korteri on S.K. (varasema nimega XXXX) omandanud 07.03.2006.a - seega enne abielu sõlmimist. Eeltooduga on põhistatud, et tegemist on määruskaebuse esitaja lahusvaraga. Vaidlusaluse kohustuse tekkimise, s.o 07.05.2010.a lepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (kehtis kuni 30.06.2010.a) § 20 lg 2 kohaselt tekkis abikaasadel perekonna huvides võetud varaliste kohustuste puhul solidaarvastutus. Niisuguste kohustuste täitmise eest vastutasid mõlemad abikaasad nii ühisvaraga kui ka mõlema abikaasa lahusvaraga.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhistanud, et 07.05.2010.a laenulepinguga võtsid kostjad endale kohustuse kehtinud PKS § 20 lg 2 järgi, mille täitmise eest tuleb neil vastutada lisaks ühisvarale ka mõlema abikaasa lahusvaraga. Ehkki laenulepingus on nimetatud laenusaajana üksnes V.K.i, tuleneb lepingu punktist 3.3, et laenuandja (s.o käesolevas asjas hageja) kohustus veel välja maksmata laenusumma 510 000 krooni üle kandma S.K.'i arvele nr XXXXXX lepingu sõlmimise päeval 07.05.2010.a. Hageja on ka põhistanud, et laenulepingu punktis 3.3 märgitud kohustuse täitis ta vähemalt osaliselt, kandes S.K.'i arvele 300 000 krooni. Sellele on S.K. ise tuginenud tsiviilasjas nr 2-13-34821, pöördudes kohtusse M.L.i vastu hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2013/1180 (Tartu Maakohtu 29. aprilli 2014.a otsus).
8.Seega on hageja teinud usutavaks, et hageja antud laenu kasutati perekonna huvides ja selle tarbimisest said osa mõlemad abikaasad. Hagi tagamise eelduste kontrollimisel saab kohus

lähtuda sellest, et abikaasade varalised huvid ja finantskäitumine on eriti ühisvarasüsteemi puhul üksteisega tihedalt läbi põimunud ning et mõlema abikaasa teadmisel ja osalusel võetud laenu kasutati ühistel eesmärkidel. Seetõttu on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagi rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik ka S.K.'i suhtes ning see annab aluse kohaldada hagi tagamise abinõu kohtuliku hüpoteegi seadmise näol S.K.'i lahusvara suhtes. Ringkonnakohus rõhutab, et hagi tagamise otsustamisel kontrollib kohus üksnes hageja nõude põhistatust ning usutavust hagis esiletoodud asjaoludel, kuid ei anna lõplikku hinnangut sellele, kas hagis esitatud nõude rahuldamise eeldused on tõendatud.

9.Hagi tagamine taotletud ja maakohtu poolt kohaldatud viisil, s.o kohtuliku hüpoteegi seadmisega, ei koorma määruskaebuse esitajat ülemääraselt. Takistatud ei ole koormatud korteriomandi valdamine ega kasutamine. Asjaolu, et käesolevaks ajaks ei eksisteeri enam S.K.le kuulunud sõidukit, millele seati 07.05.2010.a lepingu alusel registerpant M.L.i kasuks, kinnitab omakorda, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks. AÕS § 298 lg 1 ja laeva asjaõigusseaduse §-de 23 ja 25 kohaselt on pandieseme omajal kohustus tagada pandieseme valdamisel ja kasutamisel selle väärtuse säilimine (v.a korrapärase majandamise ja hariliku amortisatsiooni tagajärjel toimuv väärtuse vähenemine) ning mitte kahjustada pandipidaja õigusi muul viisil. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja